Maroko ringreis 2015.

61. päev.

Hommikuse kohvijoomise ajaks on Läti läbitud.



Ja paar tundi hiljem oleme kodus.



Ärasõidust on möödas pisut üle kahe kuu ning läbitud 14 698 kilomeetrit, sellest 5388 Marokos.


Kokkuvõtteks:

Maroko.
Maa täis imelisi kohti, vahelduvaid teid, võrratuid vaateid.

Inimesed.
Lahked ja rõõmsameelsed. Juhul kui üritavad sulle midagi müüa (seda üritab enamus neist igal sammul), siis mõnikord harjumatult pealetükkivad ja emotsionaalsed. Alguses oli see häiriv, lõpuks harjub kõigega.

Teed:
Kiirteed on väga head. Väiksemad teed nii ja naa. Eestiga võrreldes valdavalt kehvad, palju löökauke ja ohtlikult äravajunud teeääri. Eriti mägedes. Palju kasutatakse pindamiseks jämedat killustikku, mis rataste all põristab ja väristab.
Kui mingi tee on suletud, siis on ette pandud kivid ja need valgeks värvitud. Kui valged kivid on tee servas, siis järelikult on vihm sealt tee serva kaasa viinud. Lihtne ju, iga loll peaks aru saama… Häda on selles, et alati neid valgeid kive ka pole, siis pead selle koha ise ära nägema, enne kui sealt alla sõidad.
Pimedas sõita pole kerge - helkureid ei kasutata, tulesid ka mitte eriti, suvalistes kohtades (ka kiirteel) võib sattuda üksi uitavate hobuste või eeslite otsa.

Liiklus rooli tagant vaadatuna:
Euroopast tulles tundub see esialgu kaootiline. Autod valgusfoore enamasti aktsepteerivad, väiksemad liiklusvahendid mitte eriti. Ühesuunalised on tänavad samuti ainult autode jaoks. Tuledest läheb vaja vaid piduritulesid. Keeratakse sealt sinna, kus parasjagu vaja on. Jalakäijad liiguvad suvaliselt, aga jälgivad autosid. Seda ka ülekäigu rajal teed ületades – mis näiteks Tallinnaga võrreldes on positiivne.
Tegelikult toimib siin printsiip, et kõik jälgivad kõiki ja arvestavad teistega. Kõige selle juures on üldine liikluspilt rahulik, linnades sõidetakse pigem lubatust aeglasemalt kui kiiremini. Ilmselt seetõttu ei näinud seal ka ühtegi avariid.
Kui sealsed tavad omaks võtad, on täiesti võimalik liigelda, isegi suurlinnades.

Liiklus jalakäijana:
Jalakäijad autode ette ei hüppa ja autod teel kõndivast jalakäijast üle ei sõida. Esimesed korrad lapsevankriga üle laia tänava minna oli pisut kõhe – jäi arusaamatuks, kuidas sellest autode, mopeedide, mootorrollerite, jalgratturite, eeslite ja teiste jalakäijate rägastikust nii läbi sai, et kellegagi kokku ei põrganud, aga nii oli see esimesel, kui ka järgnevatel kordadel.



Minu erilised tänud:

Evele, kes viitsis palju öid üleval istuda, kõikvõimalikes Maroko reisikirjades tuhnida, sealt igasugu soovitusi ja tarkusi välja noppida.

Rainile Keila Pakiauto Keskusest, kes talus mind kannatlikult kogu bussi ettevalmistuse perioodil, aitas nii nõu kui jõuga ja mis põhiline, oskas ja viitsis kaasa mõelda, et leida lahendusi bussi vaevanud anomaaliatele.

Tarmo Tammingule, kes leidis oma lühikesel Eestis viibitud perioodil aega, et meile soovitusi jagada ja marsruuti koostada.

Ja kõigile, kes meile kaasa elasid ja pöialt hoidsid.

Lugesin eilsest alates ja täna hommikul jätkates kõik "ühe soojaga" läbi. No päris kõva kirjatöö tehtud, kiitus! Ainult korraga lugemiseks natuke palju aga nagu näha oli, siis teil kohapeal eriti kirjatööks ja netipostitusteks võimalust polnud, see-eest on nüüdne kokkuvõte põhjalik ja kindlasti ka abiks teistele "maadeavastajatele" tulevikus!

Samas oli väga tore näha mitmeid ja mitmeid tuttavaid kohti meie varasematelt reisidelt 2012 ja 2013 aastal .

1 asi, mis reisikirja kohe lugedes kommenteerima kutsub, on tüütajad, kes uksele koputavad või kahtlased tegelased, kes kaupluse parklas kollitamas käivad - parim kaitse on koer,
tõesti toimib :woohoo:

Ootame juba oma kolmandat reisi Marokosse! Midagi ei ole teha, kutsub sinna.

Tänan!
Ma avastasin mõni päev tagasi, et koju on Tuneesia reisijuht tekkinud... Kui elu mõnd vingerpussi vahele ei viska või kui seal massimõrvad just igapäevaseks ei kujune, siis meie vist hakkame sinnapoole piiluma...
Aeg lendab, kaugel see jaanuar enam on. :whistle:

Uhh, keerasid mul kogu õhtupooliku pekki. Õnneks heas mõttes. Lugesin kogu su reisikirja läbi. Kirjanikuametiga sa vist nälga ei jääks. Stiil ja mõnus huumoriga pikitud jutt on nauditavad. Järgmistele Maroko avastajatele super teejuht. Igal aastal reisilt tulles mõtlen ka midagi sarnast teha aga jah, siiani mõtlen.

Sinu rattalaagri saaga olen ise ka läbi teinud. Samuti reede õhtul ja kiirteel. Ja ei mingit eelnevat korralikku vihjet. Riik oli Austria ja südasuvi. Laupäeval polnud kellelgi aega. Esmapäeval hakati rääkima 2 nädalast. Mul oli toona DAF buss. Väideti algul, et sellist asja pole olemas!!! Saatsin nad viisakalt kuu peale. Lõpuks leidsin pensionil vanapapi, kes kunagi oli autoteeninduse omanik. Seisis kõrval ja õpetas. Saime laagri kätte. Andis meile oma auto. Samast töökojast saime siis laagri numbri järgi kõik vajaliku. Papi keevitas seibi peale ja õhtuks olime ratastel. Papi küsis 50 EUR. Laager läks 54 EUR. Aga seda nädalavahetust kiidab kogu seltskond siiani. Sattus supperkoht.

Rattalaagri teema paneb mõtlema. Tellisin hinnapakkumise kõigi nelja laagri vahetuse kohta, sest mis seisus nad seal hetkel all on, ei tea keegi. Et just aasta algul ütles sõiduautol laager hommikul linna vahel täielikult üles (koos korraliku ragina ja kriginaga), siis teema tuttav. Ta küll varemalt juba undas, aga et siiani pole veel ükski niimoodi laiali jooksnud, siis plaanisin vahetust, aga kevade poole. Laager aga arvas teisiti. Tungraud mul ka samasugune tehase trapets ja selliseid ennegi sõiduauto all kõveraks läinud. Niiet tuleb ka üks korralik õlitung soetada. Hea, kui saab teiste hädadest õppida

Ärge seda ratastel 2 tonnist tungi(väike ja odav)ostke jääb jänni ja madal.Hankisin endale Gaz-53 oma paras.

Kahetonnisega pole midagi teha. Silma jäi selline kuuetonnine www.autokaubad24.ee/et/tooted/trapetstungrauad/borg-hico-hudrauliline-tungraud-106796
Kenasti mugavas plastkohvris. Ideaalne vist oleks kahe kolvi ja väljakeeratava pikendusega tung- sellel on ka tõstekõrgust rohkem ning ei pea kohati igasugu allapanuklotsidega mängima.

Uhh... lugesin ühe hingetõmbega teema läbi. Vahvalt ja harivalt kirjutatud