Autoelamu kongi ehitamine.

Korvimees kirjutas: Rekkamehed on rääkinud, et kui "gero" eraldi paagiga, siis lisavad sinna 10l diisli kohta liitri bensiini. Pidi hoidma ahju seest puhtamana ja tänu sellele erroreid ei teki. Ise pole proovinud.

Leidsin ühe vene blogija seletused fööni kasutamise kohta. Tema andis kütuse retsepti - 5liitri diisli kohta panna 100g 95 bensiini. 

 

See kadalipp on nüüd läbitud. Täna tunnistati auto elamuks - võib sisse kolida.

Motamees kirjutas: See kadalipp on nüüd läbitud. Täna tunnistati auto elamuks - võib sisse kolida.

Äge 

Kuna tööd jäävad mõneks ajaks soiku, otsustasin auto viia vabasse loodusesse. Saan seal ka vahel ööbidagi. 
Tahtsin enne talve veel alt raamivahed ära pesta. Vee sees roomates sain selle asjaga ka hakkama. 
Tuleb välja, et ajastusega mul vedas, sest ...


 


... nädal aega hiljem oli südatalv.


 


Juba auto ära toomisel tundusid esituled mulle väga imelikud. Pärast kõiki sättimisi (üks pirn oli viltu sees) tahtsin ikkagi teada imeliku tunde põhjust, kuigi tuled olid juba täitsa normaalse näitamisega. Otsisin auto manuaalist (mida õige Eesti mees loeb ikka viimasena) välja tulede peatüki ja mida ma avastasin ... pole enne kuuld ega näind. Selle autol on ees universaalsed tuled, millega võib sõita nii Tais kui ka USAs. Eestist rääkimata. Peab kaasas kandma ainult natuke "krokodilliteipi".
PS. Imelik tunne = Sõidaks nagu udulampidega. Käisin ekstra kontrollimas, kas tuled on ikka originaalid.


 

Talvine aeg, kõigil tegemist lume rookimisega ja foorum kipub naa tühjaks jääma. Mõtlesin siis panna tagasi- ja edasi-minekutest mõne teabe. 
Nagu tääda on saarel voolud läinnu paljudel ja pikalt. Nii ka meil maakohas (homme õhtaks lubasid). Masina soojuspump ei saa toimida. Mõtlesin siis Webasto põrandaküttega tuba soojendada. No nagu see Murphi rääkis ja sulatõtt rääkis. Suvel sai ikka proovitud/liigutatud, et kinni ei jääks - alati töötas. Nüüd aga es midagi, keema läheb. Avastasin siis, et üks ringluspump ei tööta, kuigi voolud peale lähevad. Vaja teise pumba toidet ka kontrollida. Kontrolllambiga nokkides avastasin, et siis hakkas ringlus tööle. Ju ta läbi kontrolllambi sai toite peale. Hää küll lasen niipidi toa soojaks. Natukese aja pärast aga katkes Webasto. Ju siis sai Webasto aju kontrolllambi kaudu tagurpidi miskit vale toite ja tappis aju ära. 
Pole mõtet selle asja kallal enam edasi nokkida, võtsin uue liini ette. Paigaldan diiseltoitel soojapuhuri. Külmetasin, mis külmetasin, aga õhtuks sai toa soojaks. Ju kevadel paneb vidinad statsionaarsemalt kinni. Nüüd vähemasti üks täiesti iseseisev küte korras.


 


 

Kas puhur on hiinlane? Huvitab eelkõige see osa, kuidas on lahendatud väljalaskegaaside ja töötamiseks vajalik õhk? Üks "kastist" ja teine lihtsalt välja? Kas gofreeritud soojatoru on otse salongi või milliseid osasi edasi kasutasid?Mul neid soojendajaid paar tükki soetatud, üks on ajutiselt tööruumis töötamas, teine vaja Transporterisse, esiistme alla mahutada, aga mõned kahtlused-kõhklused on...Pumba olen sunnitud auto alla viima(siis saab originaalsest webasto trassist ka kütuse võtta ja kaob ära eraldi paagi vajadus) ja eraldi müraisolatsiooni ilmselt tegema,. Või oskab keegi soovitada kinnise pooriga mürasummutuse materjali? Alternatiiv on muidugi eraldi karp, vooderdatuna tavalise mürasummutusega.

Alex kirjutas: Kas puhur on hiinlane?

 

Jahh


 


 


 

Alex kirjutas: ... Huvitab eelkõige see osa, kuidas on lahendatud väljalaskegaaside ja töötamiseks vajalik õhk? Üks "kastist" ja teine lihtsalt välja? Kas gofreeritud soojatoru on otse salongi või milliseid osasi edasi kasutasid? ...

Föön on teise Webasto kasti nurgas. Puurisin kasti põhja kaks ava ja seina sisse ühe. Seinas olevast avast saab värsket soojendatavat õhku.



 


Läbi põhja on väljaheite gaaside, põletusõhu võtu ja kütuse torud. Väljaheite leegitoru jääb umbes nii, nagu pildil, aga kinnitan korrektselt. Kütusetoru jääb samaks. Sisseimetava põletusõhu vooliku viin kaareg, läbi põhja, kasti sisse. Sinna panen ka kaasasoleva õhufiltri/sumbuti. Nii ventileerib ka kasti sisu.


 


Sooja kütteõhu suunan musta kofreeritud toruga läbi põranda tuppa. Vesikütte torude vahelt julgesin augu läbi puurida. Seal oli torude asetus näha.


 


Toa poole jätan sellise resti põranda vastu. Võibolla tulevik näiteb, et on vaja midagi juurde teha, aga praegu ei tea seda.


 


See soojendus on nagu Lego, kõik vidinad ja paigaldustarvikud on kaasas.

Alex kirjutas: ...Pumba olen sunnitud auto alla viima(siis saab originaalsest webasto trassist ka kütuse võtta ja kaob ära eraldi paagi vajadus) ja eraldi müraisolatsiooni ilmselt tegema,. Või oskab keegi soovitada kinnise pooriga mürasummutuse materjali? Alternatiiv on muidugi eraldi karp, vooderdatuna tavalise mürasummutusega.

Pumba ümber käib kummist kinnitus, mis sumbutab laksu. Eelpool kajastasin ma sellise fööni panekut sõiduautosse. Seal panin pumba salongi topeltpõranda vahele. Olen seal autos maganud ja pumba hääl pole küll magamist seganud. Ventilaatori hääl on ju ka mingisugune ja selle taustal ei ole enam pumba hääl oluline.
Kui aga tahad sumbutada veel, siis suletud mulliga "poroloon"voolikut müüakse poes. Kasutatakse seda õhksoojuspumpade toru isoleerimiseks. Mina ostsin hiljuti seda Tehnika Ärist Kuressaares. Kui Kuressaares minu poolt läbi astud, annetan sulle selle 10cm, mul jäi paigaldusest üle.
Kõhu alla ma seda pumpa ei viiks. Need kõhu alused pumbad on alatai liiga roostes
Praeguse paigalduse pumba asukoht on küll ebasobiv, kuna on lahtiselt suurema plekitahvli peal. Kinnitan pumba kusagile nurka (jäigem plekk) ja panen vahele lisakummipuksi. Sellest peaks täitsa piisama.


 

Suured tänud põhjaliku vastuse eest! Veokaga on lood teised ilmselt, bussil ma ei julge väljuvaid gaase kõhu alla juhtida. Masinas on küll co andur, aga suvel on ta linna ummikutes mitu korda "lõugama" hakanud, minu foobia(tavalistel soojenditel on väljalase kõhualla, aga enamasti ei ole need mõeldud töötama nii, et autos magatakse). Katsun rattakoopasse vms. välja tuua. Selle pumba kõhualla panekul teen kasvõi väikse kasti talle veekindlast vineerist või metallist, avatuna jätmine ei kaota "tiksutamist". See on delo tehniki. Oma statsionaarsel soojendil isoleerisin torukoorikuga, tulemus on kehva-olematu.Soendatavat õhku võtad väljast...oled mõõtnud väljuva õhu temperatuuri ehk(ahjust)? Kavatsen ise sisemist õhku "keerutada, lihtsam teostada ja kasutegur võiks suurem olla. Praegu-2 juures oli mul väljuva õhu temp 76-82 kraadi infrapuna mõõtjaga(noh, hiinlasega) ja ca 3,4hz võimsusega(mida iganes see ka neil ei tähenda).Väljuvad gaasid on puhuri juures ca 120 kraadi ja meeter hiljem ca 60 kraadi(väljaspool toru mõõdetuna)

Gaase mõõtnud pole, aga miskit päeval saab. Väljaheite gaasid on väga palavad. Sõiduauto peal on leegitoru lausa siniseks vedanud. 
Täna kongi soojendades panin katla täisvõimsuse (5kw) peale. Siis ei saanud kätt pikalt sissepuhutava õhu joa sees hoida - põletama hakkas. Pärast, kui tuba soojaks sai, keerasin võimsuse 1,4kw peale. Kütteõhk läks jahedamaks.
Mida tähendab "ise keerutan õhku" ja kuidas saab kasutegurit suurendada.
Diisli põlemisjääke ma väga ei karda. Need võivad teha olemise sitaks, aga ei tapa. Bensiinijääkidega on vastupidi. Sellegi poolest ei taha ma neid jääke tuppa lasta. Väljalaske toru otsa ja sissevõetava õhu ava vahe on kuskil meeter. Kui ka mingi tuulega satub natuke läbu tuppa, ei ole see kindlasti ohtlik. Sõiduauto torude vahe on umbes 30cm ja ka pole miskeid probleeme.
Aaa, mõned numbrilised andmed on ka. Täna (temp nulli ümber) läks kongi üles soojendamiseks (18,5 kraadi) kolm tundi. See oli umbes punkt, kui ahi võttis tuurid natuke maha. Kolme tunni ja 45minuti jooksul kulutas ahi 2,3 liitrit diislit.
Mõtlen, et tulevikus panen ka fööni toite masina kütusepaagi peale. Praegu aga on kena kütusekulu jälgida 10 liitrise paagi pealt.
Ja veel. Tehase Webasto pump on pandud paagi kõrvale ja sealt tuleb pikk toitevoolik taha agregaadi juurde. See võib olla tehtud vajaduse pärast.
Ja veel 2. Täna selgus ikkagi, et põrandakütte Webasto aju on täiesti terve. Minu ajud olid hoopis sassis. Webasto lõpetas eile töölepingu selle pärast, et akud olid pika mässamisega liiga tühjaks saanud. Teatud voltide pealt lülitab Webasto ennast ise välja. Peale akude laadimist hakkas jälle tööle. Nüüd võib ringluspumpade vigu edasi otsida.

Mida tähendab "ise keerutan õhku" ja kuidas saab kasutegurit suurendada.

Väljendasin ennast halvasti vast: Mul on kiirabil vahesein alles ja kuna tahan panna istme alla, siis istme tagant on praegu läbi seina lisaradikas ja defa elektrivent. Selle paneks ka sealt läbi, suunaga salongi ja igaks juhuks suletav kolmik esiistmete suunas. Jaheda õhu võtab kõrvalistuja jalge tagant(sellest see "keerutamise" väljend, ainult siseõhu ringi ajamine ja ei pea õuetemperatuurilt õhku üles soojendama. Pargin ööseks tihti varjatud kohtades looduses ning mujal ja bussi alla ei taha sellepärast heitgaase.

Mitme Kw föön sul on?

Tont seda teab, paberite järgi 5kw, tablool on reguleering hz ja max oli vist 5,5 vist. Ju ta kõige tavalisem Hiina võimsus on. See jutt siis komplekse seadme kohta, teist pole käivitanud ja jään parameetrite osas jänni.Eks enne kasutusele võttu vaatan mis "karul" kõhus, käigusoleval olid küll vahed ja tihendid kõik ok.

Motamees kirjutas: Ega see asi es andnud mulle rahu. Tellisin diiselfööni, mis sellise auto soojendamiseks ette nähtud. Tellimise lõpufaasis küsiti veel mu käest üle, kas soovin 2kw fööni või 5kw. Plaan oli algul osta 2kw, aga siis lõin pasaks ja tellisin ikkagi 5kw. See oligi viga. 5kw kõikse nõrgemas resiimis andis tuppa 32 kraadi. Algul oli soojendatav õhk ringluses. Seepeale tegin veel ühe augu auto põhja ja nüüd on kogu soojendatav õhk õuest võetud. Nii sai miinus ühe kraadi juures rahulikult autos magada. Fööni sisetembi andur näitas 24kraadi. Soojendi töötas ikkagi kõikse aeglasemas resiimis.

 

Eks selle ökonoomitamise ja õhu keerutamise peab iga mees ise oma peal ära kontrollima.

Mõnend numbrid ka tänasest.
5kw võimsuse peal on leegitoru kuumus 190 kraadi. Tuppa tuleva sooja õhu temp on 100 kraadi. Väljas oli miinus kaks.
1,4kw võimsuse peal oli leegitoru 100 kraadi ja sooja õhu temp 73 kraadi.
Praegu usun, et nõrgimast asendist piisab, et tuba soojana hoida, aga eks elu näitab.  

Motamees kirjutas: Webasto lõpetas eile töölepingu selle pärast, et akud olid pika mässamisega liiga tühjaks saanud. Teatud voltide pealt lülitab Webasto ennast ise välja. Peale akude laadimist hakkas jälle tööle. Nüüd võib ringluspumpade vigu edasi otsida.

 Selle vastu aitab DCtoDC converter. Sisend 8-36V, väljund 13,8V. Ka hiina puhurid on suht tundlikud pinge languse suhtes. Paned converteri vahele ja "no problemo".

Endal olen selle fööni heitgaasi toru otsa toppinud keskütte radiaatori (5 sektsiooni) ja kütan sellega keldrikorrust bussil. Kui föön töötab täis tuuridel, siis kätt vastu ei taha panna. Föön võtab siis natuke soema õhu kui õues ja puhub selle tuppa üless. 5kw hiina föön jõudis hoida 20c sees -3 juures tuulise ilmaga ja tekkis ka see aku tühjenemise teema.  

Tehase autodest VW California Eberspächer on 3,5 kW, õhu kütmiseks võtab kõrvalistuja ukse ja kere vahelisest astmelaua avast (ehk siis seest) ja puhub parema B-piilari allservas olevast kahest avast. Ühest vastu kõrvalisuja istmekonsooli ja teisest taha.
Pump on kõrvuti märja Webasto pumbaga kummirõnga sees ja sumbuti on ikkagi põhja all. Nii et erilist hirmu tehasel ei ole, et mõni VW suvilaauto ostja vingumürgituse autos magades saaks.
Sakslased toodavad telgiga mudelile ekstra lisatoru, mis õhu ülesse viib. CaliHeat

 

Alex kirjutas: ... Praegu-2 juures oli mul väljuva õhu temp 76-82 kraadi infrapuna mõõtjaga(noh, hiinlasega) ja ca 3,4hz võimsusega(mida iganes see ka neil ei tähenda)...

Selle mehe jutt on selgituseks päris loogiline. 
Hz tähendavad pumba löökide sagedust, mis on ette nähtud 3,4kw (sinu näite puhul) võimsuse saamiseks. Kütused on ju erineva kütteväärtusega.

Motamees kirjutas:

Alustame näiteks küsimusest kui suur peab olema voodi ja lae vaheline kõrgus. Sama küsimus tekib ju kahe voodi vahelisest kõrgusest. See küsimus tekib siis (tegelikult ei teki ennem, kui ebamugav magada), kui kasutatakse kahekordset nari. Mul oli esimesel bussil just selline mure. Mina magasin alumisel voodil ja ei teadnud sellisest probleemist midagi. Läksime sõbraga ükskord Soome... 

Ise küsin, ise vastan...
Nüüd on aega läinud niipalju mööda, et mul omal vastus olemas sellele küsimusele, millega teema üldse algas. Jagasin neid kõrgusi, kuda sain ja lõpptulemus siis 55cm (ülal) ja 68cm (all). Mõõt võetud madratsi pealispinnast kuni laeni. Voodid ammu valmis, aga nüüd on ka magatud seal. Vähemasti minul nende kõrgustega probleemi pole.

Motamees kirjutas:

Ega see asi es andnud mulle rahu. Tellisin diiselfööni, mis sellise auto soojendamiseks ette nähtud. ...



 

 

Lisainfo siia fööni paigaldusest ja probleemist.
Auto alla vaadates avastasin, et otsa on saanud väljalaskeks mõeldud lõõtstoru. Roostevaba toru on muutunud ülekuumenemise tagajärjel tavaliseks metalltoruks (legeerained põlevad välja) ja pudedaks muutunud. Põhjast väljatuleku pööru koha pealt oli toru täitsa katki. Piltidelt on näha, et kahekordse põhja läbimisel kaitsesin autot kivivillaga ja põhja all ongi toru väljundosa sinine. Toru isoleerimine oli viga ja viiski ülekuumenemiseni.
Edaspidi panen torud nii, et saavad jahtuda. Näiteks läbi kahekordse põhja viimisel oleks tulnud väljalaske toru ümber panna suurem kaitsetoru. Õhuvahe on avatud väljapoole ja nii saabki väljalasketoru jahtuda.
Igal juhul on selline soojapuhur äärmiselt mugav asi. Auto seismise ajal jätsin ta ikka tööle. Nii hea tulla sooja autosse. Olgu siis käidud poes või sõbra juures. Praamisabas seismise ajal (ja ka praamil) oli ta iseensest mõistetavalt töös ja ka reisude ajal autos magades. 
 

 
Lõpuks suur suvi käes ja päikest küllaga. Tahtsin siis teada, kas päike suudab enda tekitatud ebamugavusi ka siluda. Ega suvel pole tasuta elektriga muud teha, kui tuba jahutada ja toitu hoida jahedamal temperatuuril. 
Kaks päeva olen katsetanud. Nagu paneelid ära ühendasin, viisin kohe Narva kaabli autost eemale. No konditsioneer jaksab tuba jahedana hoida ja külmkapp teeb ka oma tööd. Isegi kohvi tegemiseks oli jaksu ja sooja pakisuppi sain ka süüa. Ja akud ikka täis, kõik päikse abiga. Katsetused jätkuvad.

Korralik kontroller näitab ära, palju on ööpäeva jooksul elektrit toodetud. Tarbimist saad näha, kui arvesti paigaldad. Nende kahe numbri suhe ongi peamine näitaja. Pildilt näha ca 1kw jagu paneele, seega ideaaljuhul ehk teoreetiliselt peaks süsteem tootma kilovatijagu tunnis. Praktikas siiski teised, väiksemad numbrid. Et konditsioneer ja kohvimasin ei tööta kogu aeg, päike aga paistab enamuse päevast, siis jääbki mulje, et akud kenasti täis. Reaalsus saabub sügise poole, kui päike muutub haruldasemaks nähtuseks ja kongi jahutamise ajal tuleks seda ka elektriga kütta. Et sul aga diiselküte, siis kohvi ja supi tegemine pole väga kurnavad tegevused, seega nälja- ja külmasurm kummitama ei tule.