Autoelamu kongi ehitamine.

Minul on katsetatud, peab vastu, avatav. Tõsi, lasin raami panna karastatud klaasi.

Auto pikk raam väändub kong samuti.
Liikumist on kongis igas suunas pm.
​​​​pm.
Kuidas vaheseinad nii kinnitada, et kaasa mängivad kerega ?
Kuidas osb seinas on kas seal ka mingi mängimise ruum on ?

Akna pärast ma ei muretse, seda saab alati ka vahetada. Kõik need aknad ju tuuakse autodega maja platsile. Ükskord nägin ka mingit filmi, kus terve rekkatäis plastaknaid saadeti meilt vist Ukrainasse või veelgi kaugemale.Eks needki pandi seal majadele ette.
OSB kinnituse ja kruvide pärast võiks juba rohkem muretseda, kui sest kasu oleks. Samas Iveco oli just niiviisi tehtud ja probleeme pole olnud. Ega see kong sel peal ei väändu väga midagi. Ivecoga keerasin ükskord ühte väga kitsasse tänavasse ja langus oli ka pööru peal. Sobivat pöörderaadiust võtta ei saanud ja pöördel käis kõva pauk. Ei saanud seal kinni ka pidada. Paarsada meetrit sõitu ja nuputasin välja, mis paukus. Platsil vaatasin kohe kongi esimest kinnitust ja oligi üks polt lännu. Kuigi kinnituspolt ei olnud jäigalt kinni, vaid mingi kummimuhv oli ka vahel. Teise päeva jalutasin paugu kohta ja otsisin poldi ja mutri üles. Mutril oli vindi (mäletamist mööda oli 14mm polt) siledaks tõmband. Koju tulles panin ette uued poldid ja palju pikemad. Kummipuksid panin juba mõlemale poole, et liikumise maa suurem oleks.
Igastahes OSB on seinas nii tuugalt, kui saab panna ja vahuplaadid on ka kõik tihedalt. Vaheseinad, erinevad tasapinnad, soojustus koos ribistikuga, kõik kokku moodustab ühe tugeva "võileiva".
Piltidelt paistab tagaseinas üks suur raam. Sinna sisse tulevad suured klaasuksed. Eavp pani mind nüüd natuke muretsema. Aga eks elu näitab. Kui mõni puruks läheb, saate sellest tääda.



 


 

Arengutest ka pisut...
Panin paika paagid. Et nad liikuma ei hakkaks, siis ehitasin alla raamid, tõmbasin koormarihmaga omavahel kokku ja lähevad loksuta oma boksi. 



  


 


Tünnide sisuga pole võimalik mujalt opereerida, kui läbi korkide. Selleks siis puurisin korkidele augud sisse ja ajasin vindi ka sisse. Siis keerasin 3/4 toru sisse ja kontraga tagant kinni. Nii peaks käima küll.


 


Kuna survet neis torudes eriti pole, siis saab kasutada lihtsamaid lahendusi. Kanalisatsiooni torudeks saab kasutada plastik PEM toru. Seda on lihtsam töödelda ja kanalisatsiooni voolik istub ka just täpselt sinna peale.


 


Soojustamine läheb ka tasapisi edasi. Kui algul läks töötemperatuuri hoidmiseks ööpäevas 20kw/h, siis nüüd on langenud 14kw/h peale.


 

Tere ja edu nokitsemisel. Kasutaveevärgis pigem messing liitmikuid , ei tohiks suur väljaminek olla, samas väldib roosteprobleemi, mille tihe hapniku sattumine süsteemi paratamatult kaasa toob.

Paikest

Tänan kaasa elamast. Mustast metallist detailid roostetavad küll, aga mitte katastroofiliselt. Eks ma jõuan nende detatilidega oma elu elatud. Võtan ka pronksi, kui selline detail kätte juhtub. Ma ei viitsi erinevates poodides kolada ja otsaida juppe. Võtan kohalikust Krauta poest, järjest, mis leian ja sobib. Pea iga päev vaja poes käia. Kui veel erinevatest poodides otsida, siis ei jää tööks aega.
Igastahes tünnid läksid põranda alla peitu. Puhta vee poole lükkasin peaaegu ukse vastu, et teisele poole rohkem ruumi jääks. Pilti tehes oli uksest kaugemal.


 


Halli vee poolele jäi nüüd rohkem ruumi, aga lõpetada ma seda osa ei saanud. Veepump pole veel kohale jõudnud. Eks selle osa teeb pärast läbi küljeluugi. Või trapi panemisel, kui selleks ajaks on pump kohale jõudnud.


 


Võtsin käsile järgmise sektsiooni. Sinna tuleb akupank.





Aku kastis on vähe käimist ja sinna välisluuke ei tule. Teenindusluuk tuleb põrandasse. Sinna panen ka mingi ventilatsiooni. Tellisin väikseid arvuti ventilaatoreid (24v). Neid teatud kohtadesse pannes saab vajalikud kohad (WCpott, akuruum, dussiruum) ventileeritud ja kui nad pidevalt puhuvad, siis ühtlasi ventileerib ka elamut. 


 

Piltidelt pole lõplikult aru saada mahutite lõplik kinnitus aga need tasuks väga kõvasti oma kohale kinnitada. Kui need pääsevad inertsit (loksuv vesi, pidurdamised) liikuma siis võib toruühendused lahti rebida. Võib kuluda hulga aega enne kui on aru saada, et kuskilt midagi tilgub. Vaadates praeguse koormarihma pannalt siis see ei ole ka minu kogemuse põhjal kõige kindlam. Mingi ajaga loksub lahti.

 

Tünnid on paigaldatud aluste peale. Lõikasin kaare ja liimisin hõõrumise vastu pehmenduse peale. 


 


 


Ettepoole ja tahapoole on ehitatud sein vastu. Ka peale on pandud need kaared ja siis põrand (ilma loksuta) peale. Et siis külgedelt on tünnid ilma loksuta igalt poolt kaitstud. Otste peale saan siis veel panna prussid ette. Nii ei saa ka külgepidi tünnid libisema.
A muidud veoautoga annab sellist kurve võtta, millega tünnid minema jooksevad. Küllap siis on kogu kongis kaos.
Mida see teine ring märgib?

Kui need tünnid tihkelt seinade ja karkassi vahel kinni siis ju hästi.
Üks ring tähistab koormarihmapannalt. Olen sellist kunagi kasutanud haagisega kauba kinnitamisel ja need on enamasti sõidu käigus lõdvaks läinud. Võib-olla ka, et mul halb toode.
Teine ring seda, et kui filtri ja tünni vahel on jäik ühendus ning kui tünn loksuma pääseb siis sealt võib tilkuma hakata. Kui kõvasti kinni siis OK. Aga vist üldiselt peaks voolikud vibratsiooni korral tagama parem kindluse kui jäigad ühenused. Aga mine tea, eks palju sõltub ka täpsemast lahendusest. Ja see kõik ei olnud siin kriitika vaid arutelu ja mõttekoht. 

Edu planeerimisel ja ehitamisel!

Filtri ja tünni vahele ühendust ei tule. Märgitud põlve koht läheb veepumpa, mida veel pole, või hoopis järgmisesse filtrisse.
Tünni läheb selle koha pealt sisse hall vesi ja need ühendused alles tegemata. Tulevad voolikuga. Ühendused on tegemata selle pärast, et esialgu tünnid kasutusele ei lähegi. Need on alles variant B.

Väiksed arengud ka.
Varsti peab selgusele jõudma, kas panna kaks 40w (24v) jahekappi, või panna üks 85w (220v) suur köögi külmik, millel alumine osa on sügavkülm.


 


Kui jälle poodi lubatakse minna, saab tuua liistu ja penot. Väheke jäi puudu, mis oligi plaanitud. Nüüd saab täpselt lugeda, mitu tahvlit on lõpuni puudu.

Jahekapiga tekib nädal jne jutti kasutades päris arvestatav kogus kondetsi. Pikaajaliseks kasutuseks seda ei soovitaks. 

Ma vist väljendusin valesti. 40w puhul on tegu rekka külmikuga. Need ju töötavad pidevalt ja probleeme pole.
Väike kapp on ikka väike, aga neid on võimalik eraldi sisse lülitada, kui vähe süüa on. Suur kapp (220v) töötab läbi inverteri, mis ka omakorda lisakulu tekitab.
Kõiki arutlusi kaalutakse...

Vilkuj kirjutas: Piltidelt pole lõplikult aru saada mahutite lõplik kinnitus aga need tasuks väga kõvasti oma kohale kinnitada. ... 

Jõudsin uuesti järjega põranda alla ja panin tünni otsa peale ka lisapiiraja prussi näol. 


 


Põranda alla mineku põhjus oli veesüsteemi välja ehitamine. Nüüdseks põrandaalune vesi paigas. Homme saab ehk kanalisatsiooni ka paika. 


 





Enne põranda kallale asumist sain valmis seinad ja terassi ukse paika.


 


 Sinna tuppa võib minna lausa invatooliga või terassil kohvi juua. 


 

Vesi/kanali juurde kuulub ka trapp. Tõstsin ka selle plaadi üles ja saagisin tikksaega augu trapi jaoks. Freesiga lasin ääre süvendi ka, et vesi saaks vabalt trappi.


 


Muidugi panin trapi kenasti liimhermeetikuga kinni ka.


 


Plaat paika ja kanalisatsiooni torusid paigaldama. Siis aga selgus kurb tõsiasi, et viimast toru ei saanud enam vahele panna. Kiskusin uuesti trapi lahti ja liigutasin nati kaugemale. Nüüd mahtus viimane toru kuidagi vahele ja sai trapi uuesti paika. Valearvestuse pärast pidin jupi aega liimhermeetikut nokkima.
Kui kõik oli juba paigas, siis alles tuli õige mõte. Oleks pidanud panema poolkaares pika musta toru kogu toruks. Siis oleks toru niipalju läbi paendunud, et poleks pidanud lahti võtmagi. 


 


Kena keik. Filtrid sisse ja põrand kinni. Enne seda aga käisin poest filtreid ostmas. Ennevanasti polnd mul õrna aimugi, et filtreid on nii palju erineva otstarbega. Arvasin ainult, et on erineva firma (erineva hinnaga) filtrid. muidugi teadsin ka söefiltritest ja soolafiltritest, mis polegid õiged filtrid nagu. Seda süsteemi ehitades sain aga teada, et erinevad filtrid on erineva sõelumise suurusega. Igastahes ostsin järjest kahaneva avaga filtreid ja nii nad paika läksid. Siltide peal on mikronid, kui silt maas, siis es saa enam midagi aru. Eks näis, mis edasi saama.


 

Dussiruum/WC-eed saab näidata ennem seinte paigaldust. Pärast  saab pildistada ainult detaile. Seinad tulid kahekordsed, et karkassi peita ja jäikust anda. 




Nüüd ei näe enam, kas keegi


 


istub üldsepotil. Voodeid saab ka tegema hakata.



 


Tegin väikse katse, panin pirukasse muna...
...pärast panin piruka külmkappi ja katsetasin edasi.


 


Juba terve ööpäeva on 230A/h-ne aku toitnud läbi sellise sisteemi külmikut.


 


Katse jätkub. Praegu näitab voltmeeter 24,7V. Ja külmik pole mette väike, lausa laeni. ... Oihh... käisin mõõtsin ära. Õnneks päris laeni ikke pole. 174cm on. Laeni õnneks veel 16cm. Ehmatasin, sest külmik seisab praegu "elutoas" (kõrgem osa).

Minu arust ühed reisisselid sõitsid ca 40 riiki läbi oma autoga kus töötas kodune külmkapp läbi inverteri. Eestis nad igatahes midagi vaheasid kas akut või inverterit aga külmkapp toimetas nagu pidi. Ainuke puudus nagu ma aru sain on et seda lukustus süsteemi ei ole kodusel kapil.

Annan teada, et "pirukas" sulas üles täna hommikul. Ilmselt oli inverter ennast välja lülitanud kuskil öösel. Hommikul oli sügavkülmas miinus kaheksa kraadi. Voltmeeter näitas 22,8V. Õhtuks oli taastunud 24V peale. Akusid eraldi mõõtes sain näitudeks 12,6V ja 11,7V. See näitab, et teine aku on kehvem. Pean ka teise komplektiga koormustesti läbi viima ja võimekuselt sarnased akud paari panema. Nii on lõpptulemus summas parem.
Kasutatava külmiku andmed. 


 

Selle sildi järgi on Sul autos nüüd 47g eriti tuleohtlikku ainet- isobutaani. Jääb loota, et torud peavad vibratsioonile vastu ja elektrilist sädet lähedal ei ole. . Tegelikkuses on seal gaasi umbes sama kogus, mis 50g välgumihklite täitepudelis.
Lohutuseks veel see, et ka uutes autokülmikutes on sama gaas ja minu kogemuse järgi vanemate R134a gaasiga autokülmikutega, siis järgi annab hoopis kompressori enda sees olev toru. Kokku 3 kapil, kõik nad saadud kasutatuna. Kõigil olid Danfoss kompressorid.

eavp kirjutas: Selle sildi järgi on Sul autos nüüd 47g eriti tuleohtlikku ainet- isobutaani. ...

Eks neid "pomme" on seal rohkem. Aga hää tääda, millega arvestama peab.

Täna lõppes teise akupaari katseaeg. Kolm öödpäeva pidas vastu eelpool jutuks olnud külmikuga. Selle akupaariga olid lõppvoldid peaaegu võrdsed (0,1V erinevust)

Leidsin kraana, kes tõstis maha suure külmutusseadme.


 




 


Tasapisi käivad tööd ka dussiruumis.


 

Jõudu, lahe lugemine.
Filtritest ei saanud aru, et kas kõik on pärast pütti? Aga püti tahad ju ka puhtana hoida?
Kui niipalju filtreid on ruumi panna siis ma paneks 25-10 enne pütti ja 25-10-1 pärast pütti. Selle võrguga üldse ei vaevaks ennast kui päris avaveekogust vett sisse ei kalla, 25mq esimeseks on piisav. Või siis 25mq enne pütti ja 25-süsi-10-1 pärast. Söefilter neutraliseerib igasugust keemiat vähemaks, puhtam maitse veel.
 

Jahh, püti füüsilise puhastamise peale ma pole tõesti panustanud. Aga ega sinna sisse ligi ikkagi ei saa. 
Kõik filtrid on pärast pütti (ja pumpa). Pigem kartsin ma pumba pärast. Otsustasin nii katsetada ja vajadusel asja juurde tagasi tulla.
Joogiveeks ma pole seda ikka plaaninud, sest siis saab vesi ju kiiresti otsa. Pesuks saab kaua ringi lasta sama vett. Vahel valan trappi vett juurde (saab ka muul viisil lisada, nagu tihti dussi all tehakse   ) 

Vaatan alati karavaniplatsidel austuse ja kadedusega neid maja-autosid.
Omalgi on C-kat taskus, aga liikumatuid maju veel omajagu vaja putitada.
Kuldaväärt lugemine alates sellest esimesest renoo bussist, tänud!