Raadiojaam-lällar

Korvimees kirjutas: Kas see seier ongi seisulaineteguri mõõtja. Mulle seletati, et noolega näidatud nupust tuleb timmida kahina ja vaikuse piiri peale ja siis ongi saatja-vastuvõtja parimas reþiimis.
Mida sellest nupust õigupoolest üldse reguleeritakse?

See ei ole seisulaineteguri mõõtja, see on signaali tugevuse indikaator.
See nupp on aga "squelsh" - vastuvõtja mürasummutus lukustuse nivoo reguleerija. Sealt keerates seatakse vastuvõtja lukustus täpselt sinna mürade piirile, kus nõrk sisendsignaal pääseb läbi ja müra enam ei pääse. See justkui tõstaks vastuvõtja tundlikkust, kuigi tegelikult vaid saab sellega seada vastuvõtjal seda piiri, millal vastuvõtja lukust lahti läheb ja vastu võtma hakkab. ASC on sama asi, ainult see nivoo seatakse automaatselt.
Kogu selle asja mõte on, et kui keegi ei räägi, siis oleks ka kahin maha surutud.

Kõik kes siis sellest huvitatud, asjakohane info wiki.wifi.ee/index.php/CB

Alan 42 multi on hea käsijaam mina olen igati rahul, kuid miinuseks on see, et originaal antenn mis tehasepoolt ei ole hääles ning ta on täiesti mööda antenn. Temale tuleks vaadata parem antenn pikem ja täpselt ära häälestada.

Antenni häälestamises infot kaa wiki.wifi.ee/index.php/SWR SWR tähendab standing wave ratio ehk seisulaine. Kui jaam saadab raadiolainet välja ja antenn ei ole hääles siis osa raadiosignaal(kõrgsagedusvool) võimendub põrgates antenni tipust jaama tagasi ja siis pole selle jaamaga midagi teha kui ainult kuulata.

Ja kui rohkem huvi on saate infot wiki.wifi.ee foorum.cbradio.ee/

Hannes kirjutas: Alan 42 multi on hea käsijaam mina olen igati rahul, kuid miinuseks on see, et originaal antenn mis tehasepoolt ei ole hääles ning ta on täiesti mööda antenn. Temale tuleks vaadata parem antenn pikem ja täpselt ära häälestada.

See teine sobilik antenn on näiteks 1/4 laine antenn CL27
www.samlex.com/pdf/products/PROTENNA_PORT_27_225.pdf Siin ei ole midagi enam häälestada, kuna on 1/4 antenn ja hääles.

Hannes kirjutas: SWR tähendab standing wave ratio ehk seisulaine. Kui jaam saadab raadiolainet välja ja antenn ei ole hääles siis osa raadiosignaal(kõrgsagedusvool) võimendub põrgates antenni tipust jaama tagasi ja siis pole selle jaamaga midagi teha kui ainult kuulata.

Kui juba teooria peale läks, siis profesionaalsest kretinismist ei saa mitte täpsustamata jätta, et kui antenni takistus ei ole võrdne jaama väljundtakistusega (see on tavaliselt 50 oomi), siis kõrgsageduspinge (ja ka vool) kaablis muutub sõltuvalt kaabli pikkusest ja tekivad nn. seisulained. Selle halva sobituse tõttu ei jõua jaamast väljunud kõrgsagedusenergia antenni ja osa sellest peegeldub sobitamata koormuselt tagasi, tekitades seisulaine vastutuleva energiaga. Kuna jaama väljund on sisuliselt vooluallikas, siis ebasobiva kaabli pikkuse korral (või ka ühendamata antenni korral) võib jaama lõppaste läbi põleda just ülepinge tõttu, (mitte voolu). Paljudel uuematel jaamadel on selle vastu kaitse peale pandud, kuid kindel selle peale ei või alati olla.

Läks nüüd väga teooriaks kätte ja ilmselt ka ebahuvitavaks!

Nu kui siin juba täpsustamiseks läks.
Siis täpsutagem seda et see "takistus" pole sama takistus mida enamud inimesi mõtlevad.

Vaid see on "Impedantsiks" nimetatakse mahtuvust ja induktiivsust sisaldava vooluringi poolt vahelduvvoolule osutatavat takistust.

Kust sa võtad, et see antenn hääles on kui sa pole seda mõõtnud?
Kas omad kogemused?

OK nõus, ei tahtnud juttu väga segaseks ajada.

Mis puutub seda antenni, siis selle häälestust on suht raske mõõta, kuna see asub otse jaama küljes. Kusagilt lugesin, et on hästi just selle Alaniga sobitatud. Käsijaama antenni häälestus on nagu on, see ju sõltub palju ümbritsevatest teguritest. Kuid olen selle antenni ja jaamaga saanud ilma vaevata 10 kilomeetriseid sidesid ja oletan et on hääles.
Teisest küljest, ega sellel antennil häälestada midagi eriti ei saagi.

Jutt läheb väga spetsiifiliseks ja peaksime privas vist omavahel edasi asja arutama.

Kaugema otsa jaoks PMR-446 ei sobi aga on mugavam. Ise olen ainult seda reisil kasutanud. Võõrastega ei suhtle, enamus juttu ikkagi kahe auto vahel. Pärast kui kusagil kolamiseks läheb, torkad taskusse ja pead teise pundiga sidet. Aga sidekaugus pole suur, samas alati suht sarnase kvaliteediga.
27 MHZ lällaritel on tõesti väga tihti antennid metsas.

Lällari meestel oma foorum kust saab ammutada igasuguseid nippe ja kogemusi, soovitan soojalt:http://foorum.cbradio.ee/index.php

kasutan lällarit esimestest matkaauto sõidukilomeetritest alates kuna liigume palju kahe autoga siis asendamatu abimees, ei maga ristmikke maha ja ka eksinud kaaslase leiab kiiremini ülesse. Samuti jookseb teeinfo suurepäraselt sisse, vähemalt poole Poolani. Samuti on Poolas Eesti rekkajuhtidelt tehnilist abi küsitud, igatahes on väärt abimees.
Seadme saad Tehnoturust või hangid kasutatud hinnad kuskil 1000EEK, kuid vaatama peab AM ja FM olemasolu. Kindlasti on veel palju nüanse. Antenni mina magnetiga katusele ei saanud ei jäänud pleki peale püsima tuli kolinal alla ja ei soovita panna ka, kui vähegi võimalik. Mina panin ülemise reelingu külge, ise tegin korraliku kronsa ja 1,4m anten püsib ideaalselt. Lisaauke keresse ei pidanud tegema. Üldiselt antenn teepeal kuhugi vastu ei lähe, kord pimedas vihmases Poola linnas pani küll vastu silla tala paraja pauguga kuid peale paugu polnud midagi kuulda ega näha.

UZI kirjutas: Seadme saad Tehnoturust või hangid kasutatud hinnad kuskil 1000EEK, kuid vaatama peab AM ja FM olemasolu. Kindlasti on veel palju nüanse. Antenni mina magnetiga katusele ei saanud ei jäänud pleki peale püsima tuli kolinal alla ja ei soovita panna ka, kui vähegi võimalik. Mina panin ülemise reelingu külge, ise tegin korraliku kronsa ja 1,4m anten püsib ideaalselt. Lisaauke keresse ei pidanud tegema. Üldiselt antenn teepeal kuhugi vastu ei lähe, kord pimedas vihmases Poola linnas pani küll vastu silla tala paraja pauguga kuid peale paugu polnud midagi kuulda ega näha.

Kasutatu võib saada juba alates 500.- kui seal foorumis hoolega jälgida.
Magnetiga ei hakka antenn seepärast katusele, et katus tavaliselt mittemagnetilisest materjalist. Kui auku ei soovi puurida katusesse, siis võib näiteks alumiiniumkatuse puhul kleepida üks raudplekitükk katusele, kuhu hakkab magnet külge. Reelingu külge tavalise antenni kinnitamine viib antenni efektiivsuse kõvasti alla(tegevusraadius väheneb drastiliselt!) ja halvemal juhul võib ka jaama väljundi maha põletada. Reelingu külge kinnitamiseks tuleb otsida spetsiaalantenn, mida minuteada meil saada ei ole.

Minul siin müügis olev peaks olema sobilik ka reelingu külge kinnitamiseks?

www.matkaauto.com/index.php?option=com_kunena&Itemid=27&func=view&id=2109&catid=10

Kui antenn väga hästi hääles pole, siis jaam kohe maha ka ei põle. Sidekaugus kukkub. Kui aga täitsa puus on, siis võib jaama tuksi keerata küll. Lällareid seestppolt uurinud pole aga kõrgema sagedusega raadiojaamadel on ka elektroonne kaitseahel. Aga see võib ka ühel hetkel alt vedada. Igapäevase kogemuse järgi on suurem osa sidejamadest just antenni süül.

Ivar Kalev kirjutas: Minul siin müügis olev peaks olema sobilik ka reelingu külge kinnitamiseks?

www.matkaauto.com/index.php?option=com_kunena&Itemid=27&func=view&id=2109&catid=10

Reklaami järgi küll, kuid tegelikult pole selle antenni kohta saadaval normaalseid tehnilisi näitajaid nagu anteni võimendus, mis otseselt antenni headuse määrab. Pealegi on see selline jupats, mis juba oma lühiduse tõttu kaugele ei levi.
Olen autodega, millel selline antenn, püüdnud sidetada - siis saab rääkida, kui autot ka juba näed!

Vabandan müüja ees, et tema kaupa maha teen, kuid arvan, et asjatundlik nõuanne kulub ära.

Loomulikult ei pannud ma antenni vastu alumiiniumi vaid kleepisin ja neetisin 30*30cm pleki katusele kuid nagu kirjeldasine antenn seal ei püsinud. Reelingule kinnitamise järel tegin antennile häälestuse ja "silmnähtavat" võimsusekadu ei täheldanud, kasutasin magnet antenni koos spets adapteriga plaadile mis läks magneti asemele. Loolt Tabasallu ja vastupidi kostis normaalselt. Saatja võid siis maha põletada kui ilma antennita lähed eetrisse. Igaks juhuks on mul ka "rusikas" vahel.

lallar/raadiosaatja veel ostmata, lykkan ostu veel edasi kuna ei ole tema headusest veel lopuni aru saanud.
koige selgem argument on kui soita 2 voi enama autoga, et siis sidet pidada, selleks, et kuulata rekkameeste tihti arusaamatud pulinat pole motet lallarit soetada.
kas oskaks keegi veel midagi valja tuua mis abi voiks lallarist olla?

Raadiojaam on suurepärane vahend mitmekesi sõites!
Lisaks vajalikule infovahetusele kaaslastega võimaldab see ka edukalt sõiduaega sisustada omavahel suheldes.

Rekkameeste mulina vältmiseks saate alati kokku leppida muu kanali, kui rekkameestel.

Lällariga saab:
- 8.kanalil infot maanteeolude ja situatsioonide kohta
- 23.kanalil lobiseda mitmete raadioamatööridega
- 5. kanalil rääkida matkaauto.com huvilistega, nagu viimati kokku leppisime
- omavahel matkakaaslastega suhelda ja kokku leppida peatuse ja ööbimispaiku
- hea leavi korral saab ühendust Eestiga ka kaugematest kohtadest. Olen rääkinud Norrast, Ungarist, Poolast, Bulgaariast, Rumeeniast.
- häda korral saab abi kutsuda
- teoreetiliselt peaks Eestis ka politseiga ühendust saama. Ise pole proovinud.

Politseil on lällarid ainult kaalubussil. Eks nad jälgivad juhtide omavahelist suhtlust. Kaalubusse on aga ainult üks või kaks tükki.
Poolas on nad aga populaarsed. Mu Poola kolleegide sõnul on kombeks teel küsida, kas politseid on nähtud. Ja siis need politseid ise hõikavad, et pole hullu, võid lapatsit anda.

meelis kirjutas: Politseil on lällarid ainult kaalubussil....

See oli nii, nüüd on asjad palju edasi arenenud.

Egau,on möödunud aastaid,kui viimati arutusel vastav teema.Mis on selle aasta trendid,kui plaan paigaldada?

Raadioside on ikka raadioside. Ega see muutu ja põhimõtted ka ikka samad. On tulnud muidugi juurde uusi jaamade tüüpe, kuid millist valida, sõltub ikkagi kasutamise otstarbest. Kui soov ainult omavahel sidet pidada, siis sobib igasugune CB jaam. Kui tahtmine ka amatöörsagedusi veel lisaks kuulda, siis peab valima vastavast klassist. Ka siin valik suur, vastavalt rahakotile. Hea side saamiseks on esmajärguline ikka korralik antenn ja mida pikem seda parem. Jaamade standart väljundvõimsus jääb ikkagi kuni 4W ja paljudes maades pole niipaljukestki ametlikult lubatud.
Moetrendid muutunud pole, ikka kõik mustades kastides!
Tuletan veel meelde, et eelmine jutt käis nn. lällarite ehk CB jaamade kohta, mis töötavad lühilainel. Võib kasutada ka ultralühilainejaamu, nn PMR ehk "bemari" rahvakeeles. Need on üldjuhul käsijaamad võimsusega kuni 0,5W, mis lubatud. Autojaamad on kangemad, kuid nende kasutamiseks eraldi luba vaja.Käsijaamad on head siis kasutada, kui ei soovita sidet üle 1km raadiuses ja sobib autode vahel, kui kolonnis sõita.
Mingisuguse ülevaate saab tehnoturu kodulehelt.
Mul endal pakkuda soodsalt üks kasutatud "President James" jaam, mis töötab ka laiendatud diapasoonis ja on suurema väljundvõimsusega.

Mul on mitme auto peale sellised jaamad:

Cobra ; eemale minnes kruvid nö. toru ära ja karp ise on silma alt ära.

Alan Midland ;seda saab kasutada nii statsionaarsena, ühendades antenni ja toite külge, aga ka saab kaasa võtta.

Samas olen nõus, et parimad on paljukiidetud Presidendid. Ja hea side tagab korralik antenn ja selle õige paigutus.

Kasutatud President peaks igati kõlbulik asi olema. Mida vähem nuppe, seda parem - vähem kruttimist. Kui sel ka "mõni viga külges", siis Tehnoturus saadakse neist enamasti väikese raha eest jagu. Midlandid kipuvad kapriissed olema ja nende remont on kallis.

Illar kirjutas: Kasutatud President peaks igati kõlbulik asi olema. Mida vähem nuppe, seda parem - vähem kruttimist. Kui sel ka "mõni viga külges", siis Tehnoturus saadakse neist enamasti väikese raha eest jagu. Midlandid kipuvad kapriissed olema ja nende remont on kallis.

Kui see "Presidendi" küsimus nüüd mulle oli, siis vastan, et minu President James on ikka veel saadaval. Töötab mul kodus laua peal ja pole tõsiselt tegelenud sellest lahtisaamisega, kuna vahel sellega ka hea niisama lobiseda (antenn maja katusel).
Kuid kui huvi on, siis võin 100 euro eest ära anda. Niipalju lisamärkusena veel, et standardlülituses töötab see tavalise jaamana, kuid teatud klahvikombinatsioone kasutades saab seal 15W väljundvõimsust kätte ja laiendatud töösageduse ala.

Kuid kes statsionaarset jaama matkabussi ei taha, siis tõesti soovitan seda Midlandi Alan 42. Selge see, et käsijaamadel koormus suurem ja rikkimineku tõenäosus ka seetõttu suurem

Võiks teha klubis küsitluse kes on huvitatud lällarist ja
lasta teha pakkumine mõnel firmal esitlus kes tegeleb nendega. See võiks
olla üks järgmise seminari teema.

Kalka kirjutas: Võiks teha klubis küsitluse kes on huvitatud lällarist ja
lasta teha pakkumine mõnel firmal esitlus kes tegeleb nendega. See võiks
olla üks järgmise seminari teema.

Mõni aeg tagasi sai tehtud selleteemaline seminar, kuid osavõtt oli vähene.

Kui oli siis aastaid tagasi, olen olnud klubi liige kolm aastat ja
sellel ajal pole sellist esitlust olnud kui minu mälu ei peta. Selle ajaga on
palju muutunud.