Matkasuvila bussist

Kehtivad seadused lubavad ehitada bussist M1 klassi matkaauto. 12m pikkust ja 2,5m laiust on maksimum mõõdud. Registrimassist (üle 3,5 t ) johtuvalt eeldab see sohvrilt c-kategooria lube.
Kas on Eestis selliseid aretusi liikvel?

Otseselt nii suurt isetehtud matkabussi pole kohanud, kuid üks vanast Volvo bussist tehtud krossibuss on eestis küll olemas.
Seaduse silmis ei tohiks muidugi olla vahet, tähtis on ainult, et istekohti passis poleks rohkem, kui 8+1, muidu läheb juba D-kategooria alla.

Soomlastel paistab selliseid suurtest bussidest tehtud suvilaid ja saunu üksjagu olema. Vaata näiteks ringi lehel: kylahullutkulkurit.fi.

Sommidel toimib bussidest matkasuvilate ( ega ei oskagi paremat nime neile anda) arendamine hoogsalt. 2011 suvisel kokkutulekul poolsada külahullu on Eesti mõistes vähe hoomamatu hulk busse.
Tahaks leida huvilisi Eestist, kellega koos siis sellist projekti arendada.

Frank kirjutas: Tahaks leida huvilisi Eestist, kellega koos siis sellist projekti arendada.

Kõige kõvemad bussiehitajad eestis on Kuusalu Autobaasis Nemad on, tõsiküll, teinud läbi ühe vastupidise protsessi. Vanast matkabussiks tehtud bussist valmis nende kätetööna 100% originaali restaureeritud buss Volvo Katrineholm, mis ka mõnda aega Tallinna Bussijaamas rahvahulkadele imetleda oli.

Mõtteid on olnud,aga sobivat toorikut sobiva hinnaga leida on pea võimatu.Buss peaks olema võimalikult värske,kiire sillaga,sileda põrandaga jne.Palju muid asju veel,mis elu lihtsamaks teeks. 1,5milj läbisõitnud laiba peale pole mõtet,siis oleks lihtsam juba maja ehitada,

Johannes:
Mõtteid on olnud,aga sobivat toorikut sobiva hinnaga leida on pea võimatu.Buss peaks olema võimalikult värske,kiire sillaga,sileda põrandaga jne.

Kiire sild ja sile põrand ei ole probleem. Näiteks Berkhoff-i bussid on sileda põrandaga.
Bussi vanus ei määra veel tema seisukorda. Roostevaba kerega põhjamaine buss püsib värskena oluliselt pikema perioodi, kui Türgis toodetud lõunamaine buss meie karmis kliimas.

Sinu poolt mainitud suur läbisõit ei ole bussile probleem. Kui matkasuvila läbisõit on 20 000km aastas, siis 0,5M läbisõiduks kulub veerandsada aastat. 2 M läbisõitu ei ole kindlasti bussi ressursi lagi. Ehk. 1,5M läbisõit ei tee veel bussist laipa (mis kehtib ilmselt klassikalise matkaauto korral).

Sobiv hind. Käisin Lahti messil teadjamehega vaatamas matkaautodele mõeldud seadmeid. Matkaauto konditsioneer koos diiselgeneraatoriga ületas bussi hinna. Olgu mainitud, et tegelikkuses peaks panema konditsioneere mitu.

Regulatsioon paneb paika busside kommertskasutuse piirid. Näiteks Eestis nõutakse liinilepingutel mitte vanemaid kui 15 aastaseid busse.
Kui bussi äritegevuses kasutada ei saa, siis tema hind turul kukub meeldivalt. On ka erandeid. Alguses mainitud Berkhoff bussid on uus trend narvakatel. Nimelt võimaldab bussi 1000l kütusepaak edukalt Ivangorodi vaatamisväärsustega tutvumist. Ja seda vajadusel kohe mitu korda päevas.

KV. Sobiva bussi leidmine ei ole küll takistus mõtetelt tegudele minekul.

Julgen vägagi vastu vaielda. Pean ise veofirmat ja tean mis tähendab veokile mill.Buss põhineb suuresti samal tehnikal. Mootor võib ju kuidagimoodi käia,aga kõik mis mootori ümber on,kukub ära. Sama on vedrustusega,õhuklappidega,elektrijuhtmetega.Väliselt võib ilus olla,aga sisu mäda,kõik tahaks remonti.

Johannes:
Julgen vägagi vastu vaielda. Pean ise veofirmat ja tean mis tähendab veokile mill.


Minu eesmärk ei ole inimeste uskumuste muutmine. Mina otsin inimesi, kellel on soov matkasuvilat ehitada.

Kuna veofirmat ei oma ja endal kogemusi napib, siis kasutan teadjamehi. Nende hulgas on ka veofirmade omanikke. On ka selline veofirma omanik, kes igapäevaselt bussirooli keerab. Nende seisukoht ei lange Sinu omaga kokku. Praktika on aga tõe kriteerium.

Kui läbisõit on kriitiline, siis võiks olla sobivaks lahenduseks raamatukogu buss. 215 000 km peaks Sinu võimaliku matkasuvila vajadused läbisõidu osas rahuldama.
Näiteks:
www.nettikaravaani.com/muu-merkki/k82/1342278

edu

ehk hoopis, et veokile kuut selga panna, naiteks see,
www.auto24.ee/used/923169

tehnilised naitajad, labisoit, hind, normaalsed.
kuna "poolalasti" siis tagaosas koik nahtaval

caravan kirjutas: ehk hoopis, et veokile kuut selga panna, naiteks see,
www.auto24.ee/used/923169

SIIN on piltidega lugu, kuidas sellisele veokiraamile matkasuvila ehitada.

Õhtust mehed.
Teie soovitused on põnevad. Nende konkreetsus meeldib mulle.
Teemaks on bussist matkasuvila ehitamine. Bussi all mõtlen mina tosina meetri pikkust reisijateveoks kohandatud liiklusvahendit. Eraldades bussist enamuses istmed (9 lubatud jätta) ja tekitades sinna magamise- ja söögitegemise võimaluse, on võimalik registreerida M1 klassi matkaautoks. Kõige selgema pildi saab Korvimehe poolt viidatud aadressilt www.kylahullutkulkurit.fi
Üks pilt on enam kui 1000 sõna. Piltide vaatamiseks mine kylahullude lehelt Galleria alale. Kasutajaks: vieras
Parooliks vieras
Sealt näed pilte bussidest matkasuvilate ehitamisest.
Põhjus, miks foorumis ka sellise teema algatasin oli huviliste otsimine. Huviliste, kes tahaksid ise sama asjaga (bussist matkasuvila ehitamine) tegeleda.
Miks? Minule meeldib koos tegemine.

Selle M1 matkaautoks registreerimine. Kui selle ümberehitatava masina ( bussi ) laius ( tänase passi alusel ) on üle 2,5m siis unustage M1 varjant ära.

Jaan03:
Kui selle ümberehitatava masina ( bussi ) laius ( tänase passi alusel ) on üle 2,5m siis unustage M1 variant ära.

Nõus Jaan03. Oluline ei ole mitte tehnilises passis olev number, vaid bussi tegelik mõõt. Ehk maksimum mõõtudeks on 12m pikkust ja 2,5m laiust.

Teema juurde tagasi tulles on minul küsimus. Miks peaks matkasuvilat ehitama lubatud mõõtudest laiemast bussist? Enne ehitama hakkamist on soovitav bussiga endises ARK-is külas käia. Registreerimise eelne ülevaatus on üks oluline verstapost kogu projekti juures.
Härrased vaatavad ja mõõdavad bussi üle ja annavad koheselt ka mittesobivuse korral infot.


Kui Matkasuvila ehitamisest huvitatud inimesed ei ole foorumi liikmed ja ei saa privaatsõnumit saata, siis palun kiri minule otse Frank.Free@hot.ee

Lahendustest
Küttesüsteem
Põhjamaised bussid on reeglina pakettklaasidega. Siseseinadel asuvad radiaatorid (kokku 20 jm). Lisaks veel suur hulk soojapuhureid, millega kompenseeritakse talvel ukse avamisel tekkiv temperatuurilangus. Sellele vaatamata soovitavad klassikud kere soojusjuhtivust täiendavate meetmetega vähendada. Täiendav soojustamine ja mittevajalike akende sulgemine (eriti aktuaalne suvel päikese soojuskiirguse mõju vähendamiseks) on neist olulisemad.

30 kW diisel Webasto on kütteallikaks. 24v tsirkulatsioonipump koostöös automaatikaga hoolitseb soojuse levitamise eest. Sõidu ajal kasutatakse salongi kütmiseks mootori jääksoojust.
Matkasuvilas on nutika veel täiendav 6-8KW sooja õhku puhuv ahi lisada. Ise pean nutikaks lahenduseks Truma Combi 6-t. Maitsest sõltuvalt kas siis gaasi või diisel ahju. Combi 6-st saadakse ka soe tarbevesi.
Elamiseks vajaminev soojus saadakse Trumalt. Kui Truma võimsusest napib, tuleb appi bussi algne 30 kW webasto (6kW +30kW).

Just seda ma öelda tahtsingi, mitte rohkem kui 2,5m lai, Enamus reisijateveoks ehitatud busse on aga laiemad. Nii ,et kui ei ületa 2,5m antke aga tuld. Se lausa tore kui keegi midagi põnevat valmis meisterdab.

Jaan03:
See lausa tore kui keegi midagi põnevat valmis meisterdab.

Veelgi lahedama tulemuse saaks kolme nelja bussi ehitamisel.
Aga asjast.
Teema käsitluse alguses tõi Johannes sisse 1,5milj läbisõitnud laiba mõiste.

Meie hõimuvelled, kes kaamose käes ilmselt meist rohkemgi kannatavad, mõtlesid välja esialgu totrusena tunduva plaani.
Plaan sisuks oli 1,5milj läbisõitnud laiba-ga , konkreetselt Ajokki bussitehases toodetud Royal bussiga, testida kiirliini võimalikkust marsruudil Salo (Soome) Bankok (Tai).
Täna tuleb märkida, et piletimüük reisile õnnestus.
Ka Reis läbi Venemaa ja teiste eksootiliste riikide on tänaseks edukalt lõppenud. Vaata www.rantapallo.fi/pikavuoro/

Ajokki oli Tampere-s (Soomes) aastatel 1942-1989 toiminud busside koostetehas. Royal-ide tootmine lõppes 1989. Siit saavad kõik teada lisaks läbisõidule ka bussi vanuse.

Tänaseks on samadel reisisellidel (või hoopis naljaninadel) juba ambitsioonid suuremad. Käib jälle piletimüük uuele reisile. Ja arvake millisele bussile pileteid müüakse? Teie arvamise lihtsustamiseks olgu öeldud, et marsruut jätkub Bankokist Austraalia suunas. Plaanis on bussiga ümber maailma sõita.

Ja küsimus Teile. Millise bussiga läheb maailmareisiks?

Omasin ka kunagi matkabussi, mis oli reisibussist tehtud.
Sisustus koosnes 6 magamiskohast, lauaümber mahtus muidugi rohkem rahvast. Kütteks oli puukütte ahi ja energiat sai 4kw genekast.
Suure lisana oli sabapeal saun, mis oli suveõhtus väga mõnus asi.
Pill ise oli tehaset väljunud 69 aastal. Seismajäämise põhjus oli liig suur kütte kulu 70-80 km/h 25 liitrit ja 90km/h 30 liitrit sajale. Ega sellega kaugel ei käinud Eesti piires, suvejooksul paarkorde peipsi ja korra kablise ka.

Muhkam:
Omasin ka kunagi matkabussi, mis oli reisibussist tehtud.
Seismajäämise põhjus oli liig suur kütte kulu 70-80 km/h 25 liitrit ja 90km/h 30 liitrit sajale.

Super.:woohoo: Pika kirjavahetuse peale hakkab ikka üht teist lõpuks välja kooruma.
Millal oli Muhkam selle bussi kasutamise ajajärk? Tsipa ajalugu (kuidas tekkis, mis marki riistapuu jne, ) kuluks marjaks ära. Milline oli Sinu panus saunabussis.
Kindlalt on Sinul järgi ka mingeid pilte.

Selline Retro saunabuss oleks täna päris kõva sõna. Eelmisel kevadel Võsu kämpingu vana nukrutses, et Tervisekaitse keelas saunapidamise ära. Oleksid seal suvel kõvasti laineid löönud saunateenustega.

Kütusekulust. Oma bussi osas konkreetsest kütusekulust ei oska kirjutada. Sõidud on seni olnud seotud Soomest toomise ja ARK-is käimistega.

Klassikute (põhjamaised suguvennad) hinnangul ei tasuks ka uuemate busside kütusekulu arvestamisel loota alla 20l/100km kütusekulu. Pigem on reaalne 25l suuremad numbrid.
Bussidest tehtud matkasuvilate massid jäävad 15t kanti. Sellise massi liigutamiseks on vaja tõsiselt võimsaid hobuseid. Ka kõrgete busside aerodünaamika on kaugel optimumist.

Minu bussi ajalugu selline: 90 keskel toodi Soomest valmis bussina, siis kohendati nati ringi ja läks metsameeste käsutusse. 99 aastal ostsin mina selle, tegin oma käe järgi ringi(põhimõtteliselt sanitaar remondi) ja 2005 aastal müüsin maha, läks ise liikuvaks soojakuks, edasime info puudub.

Margiks oli Vabis Scania 80, 8 liitrine diisel. Tüüpiks oli N1 ja sihtotstarbeline. Jõu üle kurta ei saanud, aga pigem oli probleemiks gaasi andmine- taga oli kohe mustpilv:woohoo:

Pilte suht minimaalselt alles, sest üks arvuti kõvaketas läks koos piltidega. Piltide vast huvi siis pean uurima äkki sõbral on mõned paremad pildid rabarockil käimisest.

Saun oli juba Soomest tuues sees, sinna pääses ainult väljast poolt. Vett pidi vedama ämbriga, kuna veevärk puudus täielikult. Soojavee jaoks oli kerise küljes paak.

Tavaliselt oligi nii, et kui kuskile laagriplatsil olin ja õhtul saunakorsten suitsema hakkas, siis kiibitsejatest puudus ei tulnud:laugh:

Sõbraga suhtle Muhkam kindlasti. Fotod bussist ehitatud Matkasuvilast on säilitamist väärt.

Kas kütusekulu oli ainuke põhjus, miks Iveco Daily`i peale hakkasid matkaautot ehitama.
Kui paljudel on piiravaks teguriks C kategooria juhilubade puudumine, siis Sina peaksid sellest prii olema?

Frank kirjutas: Lahendustest Küttesüsteem
Täiendav soojustamine ja mittevajalike akende sulgemine (eriti aktuaalne suvel päikese soojuskiirguse mõju vähendamiseks) on neist olulisemad.

Kui juba akende sulgemiseks läheb, siis mõne suletava akna taha annab ehk panna näiteks päikeseküte vee soojendamiseks. Suvisel ajal tasuta soe vesi pole ju paha?

Piltide teemat uurin veel.
Tekkis soov minna ka kaugemale kui Eesti, nimelt euroopat avastama.
Sellise küttekuluga ja vanusega masinaga vist ei jõua kaugele.
Põhiraam oli rauast, aga valdav osa seisis puidu peal püsti ja mille aeg hakkas otsa saama.

Korvimees:
Kui juba akende sulgemiseks läheb, siis mõne suletava akna taha annab ehk panna näiteks päikeseküte vee soojendamiseks. Suvisel ajal tasuta soe vesi pole ju paha?

Ideena kindlasti tuumakas. Ka aknapinda, mille taha soojendid paigaldada, jätkub piisavalt.
Tänaste teadmiste juures Matkasuvilasse päikesekütet ei planeeri. Aretus läheb liiga keeruliseks.

Paigal seistes (elektri olemasolul) on plaanis soe vesi teha elektriboileriga.
Elektri puudumisel aga Truma Combi 6-ga. Täna veel lahtine, kas kasutada sooja tootmiseks Truma ahjus diislit või gaasi. Targad võiksid nüüd soovitada parimat lahendust.

Suvel on kõige suuremaks peavaluks jahutamine. Seda nii seismisel, kui ka sõidu ajal.
Mida lõuna poole sõita, seda olulisemaks jahutamine muutub. Jahutamiseks vajalik energiahulk on märkimisväärne võrreldes tarbevee soojendamisega.

Hõimuvelled põhjakaldal kasutavad edukalt õhk soojuspumpasid. Kodumajapidamises kasutatavad pumbad toimivad ilma eriliste probleemideta. Jahutusvõimsust peaks suutma bussi tekitad minimaalselt 6kW. Omaette lahtikirjutamist väärib elektrisüsteem

Päikese kasutamise meie kliimavöötmes on turundusliku suunitlusega (majanduslik sisu puudub).

Eks päikese kasutamine meie kliimavöötmes on sama ebamajanduslik nagu liinibussi tüüpi bussiga lõunamaale sõitmine. Siiski üleliigse raha olemasolul võib mõlemat teha.
Kütteks soovitan diislit, on gaasimajandusest mugavam.