päikesepatarei

Jaan03 kirjutas: Sul kuudi külg isus sirge - ja kõik näevad ,et oled elektrimees .

kui see oli mulle siis see on välistatud
külg jääb puhtaks, ma ei pannud sinne mitte isegi külmiku tuulutust
teiseks mõlemal küljel käib kas varikatus või telk seega pole paneelist mingit kasu kui see telgis sees on :silly:

Võtan vahepeal kokku info, mida päikesepaneelide valimisel minumeelest silmas peaks pidama. Lähtutud nii oma kogemustest kui ka tehnilistest andmetest.

- on põhiliselt kahte tüüpi tehnoloogiaga paneele, mille vahel valida. Monokristall ja polükristallpaneelid. Esimesed veidi efektiivsemad (praegu toodetavad 5-10%), kuid oluliselt kallimad. Polükristallilistel lisaks hinna eelistele veel mõned lisaks.
- valimisel tuleks jälgida peamiselt kasutuseesmärki, ehk siis autole valida sellised, millede maksimumvõimsuse pinge (st. pinge, kus paneel arendab maks. võimsust) oleks vaid veidi üle täislaetud aku pinge, näit 16,1 V. Sel juhul võib kasutada tavalist kontrollerit ilma oluliste kadudeta. Kui pinge on suurem, siis saab paneelist maksimumi välja pigistada vaid MPP kontrollerit kasutades. Järgmisena alles tuleb ka mõõtmeid vaadata. Määrav on sealjuures kristallide arv ühe paneeli peal (cells per module), mis ka ühtlasi eelpoolnimetatud pingega seotud.
- tuleb arvestada seda, et paneeli maksimumvõimsust tavaliselt kunagi kätte ei saa. Arvestatakse standartset päikese võimsust 800 W/m2 (meie keskpäeva päike) kohta ja sel juhul on näiteks 80 W paneeli võimsus vaid 58 W. Kontrollisin seda ise ka. Mul 2x80 W paneelid katusel ja üle 10 A voolu välja ei tule. Kuid hea päikesepaiste korral tuleb 10 A küll pidevalt ära, st. kuni 130 W. Pilves ilma korral langeb vool 5-10x. Paneelid katusel praktiliselt horisontaalis. Mõõdud on 68x96 cm.
- hinnad peaks praeguseks olema langenud kuni 1 €/W + käibemaks. Mida suuremad paneelid, seda odavam ühiku hind. Hankisin SolarWorld firma paneelid Sunmodule, mis on praegusel hetkel parima hinna ja kvalit. suhtega tooted. Valmistatud Saksamaal ja kaetud korraliku tugeva sileda klaasiga, mis ei määrdu ja mustu kergesti. See on ka väga oluline, sest ka väike pinna mustumine mõjutab paneelide efektiivsust juba oluliselt. Ca 100 € (+km) ühe 80W paneeli eest eest maksta pole ka just eriti palju. See sisaldab ka tootja garantiid 5a ja kasutusiga min 25 a. Pealegi saab neid Tallinnast ja saab probleemide korral suhelda otse müüjaga.
- Muude tootjate puhul võib esineda kristallide tootmisvigu (mikropraod, kristallide ühenduste ja väljaviikude halvad kontaktid jne.), mis ei avaldu kohe ja mida on raske määrata. Väljendub vaid elektritootlikkuse vähenemises, kuid seda raske hinnata silma järgi.
- montaaži korral peaks arvestama, et paneelide efektiivsus langeb temperatuuri tõusul. Ise nad energia tootmisel ei soojene. Seega parem monteerida katusele nii, et tuul vahelt läbi käiks, ehk on sellest kuuma ilma puhul kasu. Talvel peaks need paneelid ilusa ilma puhul seega efektiivsemad olema.
- Euroopas on päikeseelektri tootmine juba praegu väga moes ja näiteks Itaalias võis hektarite (!) kaupa kohata päikesepaneele täis välju. Kusjuures enamuses on kasutusel just polükristallpaneelid, väga üksikutel juhtudel kohtasin väiksemaid monokristallpaneelidest koostatud patareisid. Aga ka juba alates Leedust võis näha küll väiksemaid, kuid siiski arvestatavaid päikeselektrijaamu. Mida rohkem lõunasee, seda rohkem neid oli.

Võibolla peaks tegema väikese testi kus kõik panevad oma paneelid kõrvuti, las siis olla autode või haagiste peal. Ja mõõdame siis mis sealt ka välja tuleb. Mind küll huvitaks mis sealt välja tuleb. Esimene võimalus on vist sellel nädalavahetusel või kuidas.

Lisaks mustumine. Paneelid annavad nominaali välja vahemere lõunarannikul jaanipäeva paiku täiesti selge ilmaga.Ekvaatoril isegi 10-20% rohkem aga kes sel käib?
Paenduvatel paneelidel on paenderaadius 3cm 1m kohta. Suhteliselt vähe,aga lehel on ka muud huvitavat mida meil veel laialdaselt ei pakuta allikas:
www.solarlink.de/solarmodule.htm
Solar paneelide hinnad on väga erinevad.Tundub,et eestis on kõige kallimad maailmas? Kas keegi on leidnud odavaid kleebitavaid paneele,tundub,et nendel on tulevikku eriti matkaautodel. Väike kaal ja ei tee kongi kõrgemaks,siiani on hind olnud piduriks.
www.solaronline.com.au/uni-solar-pvl-124-124w-flexible-amorphous-thin-film-solar-panel.html
Siin on paenduvaid paneele normaalse hinnaga. Mõõdud aga liiga suured.

Korvimees kirjutas: Mis uudist seal ikka, päike paistab, paneel laeb Esimesed 1000+Ah purki püütud js rõõmsalt ära ka tarbitud.

Arengutest vast niipalju, et hiinast paneelide tellimisega pole enam erilist mõtet vaeva näha. Eestis toodetud paneelid pole sugugi kehvemad. Painduvate paneelide kohta kahjuks info puudub.

Kuudi akule paneel läbi SOLAR 30-ne ,aga kuhu ühendad autogeneraatori. Kas otse akule?

viktor kirjutas: Kuudi akule paneel läbi SOLAR 30-ne ,aga kuhu ühendad autogeneraatori. Kas otse akule?

Mul on asi lahendatud sootuks lihtsamalt. Bussil on 12V generaator ning el. süsteem ja 24V starter. Seetõttu oli juba originaalis peal 2akut. Algselt oli 2x75Ah. Panin nii suured akud, kui akukasti mahtus (2x125Ah) ning lisaks ühendasin külge päikesepaneeli kontrollerist tulevad kaablid. Kõik, kogu lugu Nende akude pealt toimub õhtune elu kuudis ja hommikune bussi käivitamine. Peale päikesepaneeli paigaldust ei ole buss mitte kordagi välise laadija küljes käinud.
Kui nüüd veel lihtsustatumalt vaadata, siis saab matkabussi akut kujutada ette näiteks veeämbrina Ühelt poolt valatakse sisse (autogeneraator, päikesepaneel või 220V väline laadija), teiselt poolt tarbitakse ära. Kui pealevalamine ja tarbimine ei ole omavahel parlanksis, siis saab ämber tühjaks. Järelikult tuleb leida võimalus, kas rohkem peale valada või vähem tarbida.

Korvimees kirjutas:

viktor kirjutas: Kuudi akule paneel läbi SOLAR 30-ne ,aga kuhu ühendad autogeneraatori. Kas otse akule?

Mul on asi lahendatud sootuks lihtsamalt. Bussil on 12V generaator ning el. süsteem ja 24V starter. Seetõttu oli juba originaalis peal 2akut. Algselt oli 2x75Ah. Panin nii suured akud, kui akukasti mahtus (2x125Ah) ning lisaks ühendasin külge päikesepaneeli kontrollerist tulevad kaablid. Kõik, kogu lugu Nende akude pealt toimub õhtune elu kuudis ja hommikune bussi käivitamine. Peale päikesepaneeli paigaldust ei ole buss mitte kordagi välise laadija küljes käinud.
Kui nüüd veel lihtsustatumalt vaadata, siis saab matkabussi akut kujutada ette näiteks veeämbrina Ühelt poolt valatakse sisse (autogeneraator, päikesepaneel või 220V väline laadija), teiselt poolt tarbitakse ära. Kui pealevalamine ja tarbimine ei ole omavahel parlanksis, siis saab ämber tühjaks. Järelikult tuleb leida võimalus, kas rohkem peale valada või vähem tarbida.

Tegelikult tahaks tead kuidas on korrektselt lahendatud paneeli ja geneka ühendus. Kas peab relee vahele panema, et lülitaks paneeli välja kui genekas laeb, või ei pea. On parem mõlemad ühendada SOLAR 30 läbi
,+ veel 220 pealt laadimine ka? Kuidas targad on seda ühendanud.
See ämbri jutt sobib algklassi õpilastele, ma nii võhik ei ole.

viktor kirjutas: See ämbri jutt sobib algklassi õpilastele, ma nii võhik ei ole.

Vabandust, ma ei pidanud siin absoluutselt Sind selle jutuga silmas.
Mõtlesin nii üleüldiselt, et kui "ämber" pidevalt tühi, siis on kas tarbimine liiga suur või tootmine liiga väike
Teemast ka. Lisareleed vahele panna ei ole vaja, kuna kontrolleril saab ise määrata, millise akupinge juures ta katkestab laadimise. Ka auto generaatoril on oma pingeregulaator, seega mingit lõhkilaadimise ohtu ei ole.
Kui kasutada ka 220V nn. tarka laadijat, siis pole ka sinna rohkem midagi lisaks vaja.

Kui kuudi aku on autoakust eraldi, siis jah on vaja lahendada olukord, kuidas kuudi akut laetakse autogeneraatoriga.

Korvimees kirjutas:

viktor kirjutas: See ämbri jutt sobib algklassi õpilastele, ma nii võhik ei ole.

Vabandust, ma ei pidanud siin absoluutselt Sind selle jutuga silmas.
Mõtlesin nii üleüldiselt, et kui "ämber" pidevalt tühi, siis on kas tarbimine liiga suur või tootmine liiga väike
Teemast ka. Lisareleed vahele panna ei ole vaja, kuna kontrolleril saab ise määrata, millise akupinge juures ta katkestab laadimise. Ka auto generaatoril on oma pingeregulaator, seega mingit lõhkilaadimise ohtu ei ole.
Kui kasutada ka 220V nn. tarka laadijat, siis pole ka sinna rohkem midagi lisaks vaja.

Kui kuudi aku on autoakust eraldi, siis jah on vaja lahendada olukord, kuidas kuudi akut laetakse autogeneraatoriga.

Üks skeemidest on siin. www.campertrailers.org/redarcbcdcinstall4.JPG
Näha on , et relee lükkab lahti, no minumeelest võib kõik energiaallikad ühest kohast sisse lasta. Mootor käib siis on mõlemad taga nii paneel kui generaator. Kui süüde väljas lülitab relee nagunii mootori aku lahti. Kui 220v järel siis laadija ja paneel. Dioodid on vahel ei tohiks teine teisele haiget teha.
Ootan huviga teiste arvamusi.

viktor kirjutas: Üks skeemidest on siin. www.campertrailers.org/redarcbcdcinstall4.JPG
Näha on , et relee lükkab lahti, no minumeelest võib kõik energiaallikad ühest kohast sisse lasta. Mootor käib siis on mõlemad taga nii paneel kui generaator. Kui süüde väljas lülitab relee nagunii mootori aku lahti. Kui 220v järel siis laadija ja paneel. Dioodid on vahel ei tohiks teine teisele haiget teha.
Ootan huviga teiste arvamusi.

Minu melest sellel joonisel päikesepatarei on kasutusel ainult siis kui mootor ei tööta, mootori töötamisel ühendatatkse laadimine päikespatareilt ümber auto generaatorile (akule).

Meie bussil ühendasin päikesepatarei laadimise otse salongi akule. Ehk siis jah põhimõtteliselt on kõik laadijad parallelselt. Mootori aku lahtiühendamine mootori seistes on vajalik, et salongi poolelt ei saaks teda tühjaks imeda.

Kirjeldan veel ühte huvitavat lahendust, kuidas päikesepaneel, salongi aku ja auto starteraku kokku ühendada.
Kasutan selleks sellist asja Ctek D250S Dual .
See on tark laadija ja akude omavahel lahus hoidja ning lisaks ka veel päikesepaneeli MPPT kontroller, mis võimaldab päikesepaneelilt ammutada maksimaalset kaduteta võimsust. Omapäraks on veel see, et laeb salongiaku alati maksimaalselt täis (14,4 voldini) nii auto generaatorist (sõltumata selle enda pingest) kui ka päikesepaneelilt. Pealegi veel laeb päikesepaneelilt ka auto akut, kui salongiaku täis. Töötab viiel erineval režiimil, mis ühtlasi ka hoiab salongiaku "värskena" ja alati maksimaalselt laetuna. Laadimisel on akud teineteisest eraldatud ja kasutamisel(tühjendamisel) samuti.
Laeb salongiaku võimalikult kiiresti täis, seejuures kontrollib ka aku temperatuuri. Sobib nii happe- kui ka geelakudele.
Ise kasutan seda ja olen väga rahul.
Juhuslikult on mul veel üks selline üle, mis sai kogemata topelt hangitud, uus ja pakendis. Kui soovi, võime kaupa teha.

Olen hetkel Warssavis ja ilm pilvine vihmaeelne.500w solar laeb 1,5A vooluga, lähen kesklinna campi. Solaritel tuleb vahete vahel kontakte kontrollida 500W korral 14A max laadimist on nagu vähe (tühjade akude korral)

Oskab keegi öelda, mida need tuled paremal näitavad ja tegema peaksid, kui päike paistab ja kõik on korras?
AES
MPP

Pildi tegemise hetkel täna päike särab taevas ja MPP põleb.



Lisaks laadimispinge küsimus. Mõõtsin voltmeetriga parempoolsetelt suurtelt rohelistelt klemmidelt (markeering Battery 12V), näitas laadimispinget 12,9V. On see normaalne (taevas ere päike)?

ma lähen mõõdan kohe mis mul need numbrid on?

mul on haagis varjus ja laadimine on 13,7.

Tere Ivar
Su kirjeldatud tulemus on ebanormaalne.
Kui voltmeeter õigust näitab, siis võib aku nässus olla või seesama MPP laadija samas kohas olla!
Kas Sul on ka patarei monitor, mis on komplekti ette nähtud, küljes? Mida see näitab?
Peaksid proovima esmalt mõõõta/määrata ära aku laadimise voolu. Kui see on ikka vähemalt mõned amprid, siis aku õhtal. Ülejäänud juhtudel võib laadijat süüdistada. Eeldusel muidugi, et päikesepaneelist ikka midagi laadijasse jõuab. Ka see vool (just VOOL) kasulik ära mõõta.
Tulede ja vilede kohta leiab seletuse ju juhendist. Sealt saab ka kontrollida, kas laadija õigesti ühendatud.

manuaal www.offgridtec.com/media/product_attachements/Bedienungsanleitung_MPP-250-Duo-Digital.pdf

Laadija paigaldatud lisavarustuse maaletooja juures ehk võiks olema pädev.
Pildil näha olevad 2 vasakut juhet tulevad katuselt päikesepaneelidest (neid on seal 2 x 100 w). Nendest 2 parempoolset juhet lähevad otse toa aku peale ning kõige parempoolsem juhe klemmi markeeringu "II Start +" alt peaks minema sõiduki käivitusaku peale aga ise ma üle kontrollinud seda viimast ei ole.
Peaks nagu õige olema kõik?



Aku ei tohiks õhtal olla - ostsin Renovaarist 2 päeva tagasi, on uus! Aku 180Ah.
Kui, siis kontroller ise.
Eelmise aku laadimisel hakkasid päikeselise ilmaga põlema märgutued "Batt.Full" ja ">80 %", uue aku puhul ma täna seda veel näinud pole. Voltmeetriga mõõtes akul pinge 12,9 V ning uuesti kontrollerilt mõõtes tuleb välja 12,94 V ning sisse paneelidelt 22 V. Seega - aku voltmeetriga mõõtmisel laetud aga kontroller seda ei näita oma tuledega. Kahtlane.

Mis sellise info peale peaks järeldama?
Ampreid püüan hiljem mõõta või homme.

Kontroller iseenesest üsna uus - sain selle eelmise rikkiläinud asemele (mis andis laadimiseks välja 19 V) märtsis. Peaks olema korralik kontroller mudeli poolest. Tellitud Reimo kataloogist.

Kas mingi suur tarbija on taga?

Ei ole ühtegi tarbijat.

Suur tarbija võib olla uus aku mis pole ennast veel täis laadinud? Seda enam kui ta on 180 ah-ne.

roll kirjutas: Suur tarbija võib olla uus aku mis pole ennast veel täis laadinud? Seda enam kui ta on 180 ah-ne.

Kui aku alles peale pandud, siis ilmselt läheb veel aega täislaadimiseni. Praegu päike vilets ja laeb aeglaselt. Nädala pärast ehk täis.

Selge, siis tuleb oodata! Kui muidugi päikest veel tuleb see aasta
Voolu üritan ikka mõõta.

Ivar Kalev kirjutas: Voltmeetriga mõõtes akul pinge 12,9 V ning uuesti kontrollerilt mõõtes tuleb välja 12,94 V ning sisse paneelidelt 22 V. Seega - aku voltmeetriga mõõtmisel laetud aga kontroller seda ei näita oma tuledega. Kahtlane.

Kirjade järgi korralik kontroller. MPP tule põlemine näitab, et töötab normaalselt. Kui AES ühendus on tehtud (kontrolleri AES klemm ja külmkapi kontrolleri üks klemm) siis AES tule põlemine näitab, et külmkapile on antud koraldus töötada 12V pealt gaasi asemel (samuti nagu siis kui mootor käib). Läheb põlema kui on energia ülejäägid. 12,94 V näitab, et aku pole kindlasti täis, ehk need 80% ja batt full ei tohigi põleda. Sissetulev pinge 22V tundub olema nati kõrge, ma täpselt ei tea võibolla Sinu paneelidel on see MPP punkt seal, tavaliselt on see 17-18V. Enda elu lihtsamaks tegemiseks hangi lisavarustusena Votronicu LCD-Solar-Computer S, siis saad kenasti jälgida mis toimub, ma ei usu, et see kontrolleri hinnaga võrreldes kuigi palju maksab.

Ostsin ja ühendasin selle Votronicu LCD-Solar-Computer S süsteemi.

Palju sellise poolpilvise või praeguse madala päikeselise ilmaga energiat peaks tulema? Minu 2x100 w paneeli pealt näitab mõõteseadme LCD ekraan kuidagi väga väikest kogust energiat, mis sealt tuleb või ongi see normaalne?

Täna madala päikesega: