missugune haagisuvila osta?

Tere

Plaan osta korralik 4 magamiskohaga ja 1 teljeline haagissuvila koos välitelgiga, aastastest ca. 1990-2002a.
Kas ca. 1990-2002a. suvilad on ehitatud kõik ühe põhimõtte ja konstruksiooniga?
Missugust suvilat asjatundjad-suvilaomanikud soovitavad?

Rix: kirjutas: Tere

Plaan osta korralik 4 magamiskohaga ja 1 teljeline haagissuvila koos välitelgiga, aastastest ca. 1990-2002a.

Kõigepealt on vaja selgeks teha, mida suvilalt ootad.

1.Kas on vaja sisse ehitatud WC potti väljst tühjendamisega
2.Kas on vaja kasutada dussi
3.Kas on vaja sooja vett ja kui palju
4.Kas seal suvilas hakatakse tegema sisse ehitatud pliidil ka süüa
5.Kas on vaja gaasiga külmkappi, või piisaks 12V kompressoriga külmkastist

6.Väga oluline küsimus on, kui pikki reise plaanid ja milline auto(d) selle suvila vedamiseks kasutada on

7.Kas on olemas ka E kategooria load või plaan minna neid tegema, kui autorongi kogumass tuleb üle 3500 kg

8.Kas plaanid suvilat vedada ka läbi läti ja leedu
9. Kas telk on suvila ostul tingimata oluline komponent või saaksid selle ka hiljem uuena juurde muretseda
10. Kas telk peaks olema talvine või suvine
11. Kas telgis peaks olema või sinna mahtuma ka kerge magamistelk
12. Kas telgi asemel võiks olla markiis või mõni muu kerge varikatus
13. Väga oluline küsimus Mitu nädalat või kuud aastas hakkab see suvila leidma aktiivset kasutust. (Kas kasutad ainult oma perega, või suurma sõpraderingiga)
14. Kas neist neljast magamiskohast võivad mõned olla ka paarisvoodid, mitu kohta on vaja eraldi? Näit. 2+2 või 2+1+1 või hoopis 1+1+1+1 Viimane variant on kaks korrusvoodit taga otsas risti ja 2 korrusvoodit ees pikuti

...........................................................
Kuna valikus on aastaarvudeks toodud 1990 kuni 2002 tootmisaasta, on valikuid ja võimalusi samas (2002a)hinnaklassis väga palju.

Kõige paremat ei pruugi alati saada eestist, aastaarvult ja hinnaklassilt kõige uuema võid saada siiski ka kohapealt.
Päris uue suvila saab tõenäoliselt kõige odavamalt osta eestist.
...........................................................
Küsimus veel muidugi, kui kaua on kannatust suvilaostuga oodata , ehk millal seda soetama minnakse?

N.B. Olen ise mõnikord ostudega päris kärsitu ja saan aru nendest, kellel oli vaja ostetavat asja käte saada "juba eile"
Mida luhem on aga aeg ostu otsustamiseks, seda väiksemaks jääb võimalus valida.

Tere

Vastan siis küsimustele:

1.Kas on vaja sisse ehitatud WC potti väljst tühjendamisega? NII JA NAA.
2.Kas on vaja kasutada dussi? NII JA NAA.
3.Kas on vaja sooja vett ja kui palju KUI BOILERIT POLE SAAB KA PLIIDIL VETT SOOJENDADA.
4.Kas seal suvilas hakatakse tegema sisse ehitatud pliidil ka süüa? KINDLASTI.
5.Kas on vaja gaasiga külmkappi, või piisaks 12V kompressoriga külmkastist? KÜLMIK PEAB KINDLASTI OLEMA ELEKTRI JA GAASIGA.

6.Väga oluline küsimus on, kui pikki reise plaanid ja milline auto(d) selle suvila vedamiseks kasutada on? pÕHILISELT HAKKAN KASUTAMA EESTIS JA LÄHIVÄLISMAAL.

7.Kas on olemas ka E kategooria load või plaan minna neid tegema, kui autorongi kogumass tuleb üle 3500 kg. ARVESTAME AUTORONGI MASSIKS MAX. 3,5T, AUTO REGISTRIMAAS MUL CA. 2000KG.

8.Kas plaanid suvilat vedada ka läbi läti ja leedu. USUN KÜLL.
9. Kas telk on suvila ostul tingimata oluline komponent või saaksid selle ka hiljem uuena juurde muretseda. TELK ON VAJALIK, KUI POLE SAAB HILJEM MURETSEDA.
10. Kas telk peaks olema talvine või suvine. PIISAB SUVISEST TELGIST KA. VÕIB OLLA KA TALVE VARIANT.
11. Kas telgis peaks olema või sinna mahtuma ka kerge magamistelk. POLE VÄGA OLULINE SEE MAGAMISTELK.
12. Kas telgi asemel võiks olla markiis või mõni muu kerge varikatus. TELK ON KINDLASTI KÕIGE PAREM VALIK.
13. Väga oluline küsimus Mitu nädalat või kuud aastas hakkab see suvila leidma aktiivset kasutust. (Kas kasutad ainult oma perega, või suurma sõpraderingiga). ÜLDJUHUL SUVEL KASUTAN JA SÕPRADE-PEREGA.
14. Kas neist neljast magamiskohast võivad mõned olla ka paarisvoodid, mitu kohta on vaja eraldi? Näit. 2+2 või 2+1+1 või hoopis 1+1+1+1 Viimane variant on kaks korrusvoodit taga otsas risti ja 2 korrusvoodit ees pikuti. KÕIGE SOBIVAB VOODITE PAIGUTUS ON SELLINE, ET KUI ON 2 TOALINE, SIIS ÜHES TOAS PEAKS OLEMA U KUJULINE DIIVAN+LAUD, MILLE SAAB 2 KOHALISEKS VOODIKS TEHA. JA TEISES TOAS OLEKS SEINA ÄÄRES 2X 2 KOHALIST ISTEPINKI, MILLE SAAB KA 2 KOHALISEKS VOODIKS TEHA. sELLINE LAHENDUS ON TAVALISELT PIKEMATEL HAAGISTEL CA. 6-7M PIKKUSEGA.

LISAKS:

SISEVALGUSTUS PEAKS TOIMIMA 12 JA 220V PEALT.
HEA, KUI OLEKS SOOJA VEE BOILER.
PEAKS OLEMA WC JA DUSSIRUUM.
VÄLITELK PIISAVA SUURUSEGA.

Kui kellelgi on midagi head pakkuda siis võib saata e-maili ranners@hot.ee
tel: 5206216
Riho

1.2.3. Alates 92 on kindlasti kõik sisse ehitatud WC-ga. Välja arvatud hollandi osad versioonid
Kasutada dussi nii ja naa on väga segane. Dussi kasutamisel on vaja suuremat veepaaki, boilerit gaasilt või elektriga suvevaba boilerit Samas on kõiik sellised dussiruumid ehitatud kokku WC-ga. Kui WC võtta teisaldatav variant, jääb dussile rohkem ruumi.
Ilma sisse ehitatud WC-ga suvilatel pole aga tavaliselt jälle dussialusega põrandat.

4. Söögi tegemiseks on kindlasti vaja hea ventilatsiooniga suvilat. Hea, kui köögi osa oleks magamisosast eraldatud. Pliidi kohal võiks olla väljatõmme . Tavaliselt on aga ainult väljapoole avanev aken.

5.Kõik külmikud gaasiga toimivad tavaliselt ka 12V pealt. Ükski kompressorkülmik ei tööta aga lisaks ka gaasiga.

6 ja 8.Kui lähivälimaa on ka Läti ja Ledu on vaja trahvivabaks reisimiseks e-kategooria lube. Seda käru täismassi 750 kg ületamisel.

7.ja 14. Suvila siis ilmselt täismassiga kuni 1500 kg Sinna kanti jäävad 7 meetrised suvlad. Tavaliselt on ka 2 telge.

12V sisevalgustus on tavaliselt kõigil olemas. Vaja on siis korralikku 220V süsteemi, mis laeks ka 12V akut. Tavaliselt on sellised süsteemid lisavarustusena ja peal väga vähestel kasutatud suvilatel. Odavam tuleb omal selline süsteem juurde ehitada. Laadija 220V, aku, akukarp jne.
220V sisevalgustuse vajadus on minu jaoks muidugi küsitav, aga tavaliselt on ikkagi mõned 220V valgustid ka suvilas olemas või sisse ehitatud trafo 220V -12V tegemiseks.
Kuigi näiteks välisvalgusti ei ole 220V ja 12V korraga. Üks neist tuleb lisada. Mina soovitaks aga kasutada võimalikult palju LED lahendust.

Suve ja talve telgid on oma olemuselt üsna erinevad. Talvine on siiski tavaliselt väiksem, paksemast ja külmakindlast materjalist ning väikeste akendega ja pigem suurusel tmeenutab tuulekoda.
Suviseid telke on väga erinevaid ja suuremad on kogu suvila pikkuses, eraldi põhjaga, ning lisaks kaetakse spetsservaga ka suvila alumine lahtine äär. See tükk käib siis eraldi suvila alumises servas oleva siini külge.

On ka telke, millel on 4 seina ja saab suvila ka küljest ära võtta ja telk jääb püsti. Enamus telke kinnitub siiski suvila seina külge.

Samuti on olemas markiisidele lisaküljed ja põhi, nii et oma olemuselt ei erine selline markiis eriti palju telgist, küll on aga kallim. Ära jäävad aga tüütud telgivaiad.

Esimest korda suurt ja võõrast kasutatud välitelki kokku panna on üsna fantaasiarikas kogemus.

KÕIGE SOBIVAB VOODITE PAIGUTUS ON SELLINE, ET KUI ON 2 TOALINE, SIIS ÜHES TOAS PEAKS OLEMA U KUJULINE DIIVAN+LAUD, MILLE SAAB 2 KOHALISEKS VOODIKS TEHA. JA TEISES TOAS OLEKS SEINA ÄÄRES 2X 2 KOHALIST ISTEPINKI, MILLE SAAB KA 2 KOHALISEKS VOODIKS TEHA.

Pikemaajalisel kasutamisel selgub tavaliselt et sellist U-voodit on tülikas kasutada ja seal ebamugav magada.
Kes ei usu, laotab poroloonmadratsid kõvale siledale pinnale ja proovib paar nädalat järgi .
Keskmiseks kandvaks osaks on seal laud. Küll kipib seinast eralduma lauda hoidev siin, laud sõidab paigast ära ka sõidu ajal. Lisavarustuses on küll müüa laua põrandakinnitus, aga see on kallis.

Üsna varsti ei taha keegi enam seda legovoodit päevaks kokku panna ja nii võtabki ta ära sama suure tüki vaba ruumi, kui tavaline paarisvoodi.

Narivoodite korral on poroloonmadratsi all veel vineerribadest vetruv põhi. Eeliseks on ka see, et saab kasutada normaalseid madratseid.

Olen hetkel Hollandist väja valinud sellise põrandaplaaniga Bürstner 2004 a. suvila. Sellel lingil on põhimõtteliselt sama mark ja põrandaplaan aga see päris uus. LINK www.buerstner.com/int/caravans/model_overview/premio/floorplans/details.html?products [modelId]=3660&cHash=75886f0c5b

Boiler ja dussiruum on olemas.

Kas Lätis-Leedus nõuavad siis üle 750 kg haagissuvilale E kat. lubasid? Mujal Euroopas vist seda pole.
Sellel haagisel, mille osta plaanin on omakaal 935 kg. ja registrimass 1350 kg. Rääkin ka ARK-ga ja nad ütlesid, et on võimalik haagis registrimassi vähendada kandevõime arvelt, sest haagisuvilas sõidu aeg inimesi olla ei tohi ja võib vabalt registrimassi panna näiteks 1000 kg.
Enda passatiga saan seda vabalt vedada, sest auto passis on mul lubatud piduritega haagise max. kaal 1400 kg. Suvila kaalu plaanin vähendada sellepärast, et siis vajadusel saaksin natuke väiksema autoga ka seda vedada. Kuna E kati pole siis ei tahaks autorongi (auto+suvila registrimassi üle 3500 kg ajada).

E-kat nõutakse igal pool ikka ainult siis, kui autorong ületab 3500kg. Tean juhuseid, kus Saksas, Itaalias ja Eestis on seda sellel aastal kontrollitud (ja ka kaalu peale aetud). Võimalik veel muidugi ka auto registrimassi vähendada ARKis (endal tegin nii).
Uskumatu, et sellel Bürstneril on kandevõime 415kg. Tavaliselt suvilatel ca.200-300kg. Võimalik muidugi ka mõlemal, nii suvilal kui ka autol registrimassi vähendada. Kindlasti uuri, et suvilal ikka 12V süsteemid peal. Saksas ja Hollandis päris paljudel pole, on nn. platsisuvilad. Ise 12V peale välja ehitada päris kulukas.

Lätis või Leedus (aga ühes neist kindlasti ) nõuavad kõigilt O2 kategooria haagistega liiklejatelt E kategooriat.

Trahvi saajad on kirjutanud oma kogemustest auto24 foorumis.

Mina olen üks nendest trahvissaajatest ja võin seda juttu kinnitada. Olen kusagil oma võitlusest selle trahvi vastu ka kirjutanud, ei mäleta kas auto24.-s või siin foorumis

Mind päästis trahvist ainult see, et oli kohe kõrvaltistmelt õigete paberitega juht võtta.

Sai neile ka algul räägitud autorongi massist jne, aga polnud mõtet edasi vaielda.

Olime ka värskelt piiri (mida enam tegelikult pole) ületanud ja passid nad kahe endise piiripunkti vahel kuskil varemetes.

Siit muidugi ka küsimus, kui eelmises riigis on kiirusepiirang näiteks 50km/h ja seal riigis pole seda lõpetavat märki, kas uues riigis saab teha trahvi kiiruse ületamise eest ?

Lätlased väidavad, et saab. See on hea näide läti liikluseeskirjade tõlgendamisest.

eavp: kirjutas: Lätis või Leedus (aga ühes neist kindlasti ) nõuavad kõigilt O2 kategooria haagistega liiklejatelt E kategooriat.

Trahvi saajad on kirjutanud oma kogemustest auto24 foorumis.

Kas siit tuleb arusaada,et E-kat. peab olema ikkagi, olenemata, et kogumass ei ületa 3,5t.:huh:

Jah. Peab olema kas vastava E kategooria loaga juht , paras trahviraha või piisavalt õnne.

Nende arvestus käib selle järgi , kas haagis on koos piduritega O2 või mitte. 3500 kg neid ei huvita.

Erinevalt meie politseist, kes näiteks iga sõiduauto treileri rajalt maha võtab, et E kategooria lube kontrollida, seal nii hull asi ei ole.

Olen näiteks ühe korra varahommikul suvilaga eestisse tagasi tulles kasutanud nippi, et läksi politseilt teed küsima. Dokumente mingite asjade kohta ei tahtnud siis muidugi keegi. Vene keelega sai ilusti hakkama.

Päevases liiklusvoolus keegi ekstra seda suvilaga autot kinni ei pea, kui ise lollusi ei tee.

Küsisin Läti autoregistrist vms. asutusest üle ja öeldi, et kui auto+piduritega haagise registrimass ületab 3500 kg. siis on vaja E kat lubasid, kui jääb alla selle siis pole probleemi. Usun ka, et Lätis on samad seadused, mis Eestis ja mujal EU-s.

Rix, dushiruumist - kui plaanid ööbida kämpingutes, siis dushiruumi leiad sealt. 100 aastat pole sul enda dushiruumi vaja (või ehitad selle ringi näiteks riidekapiks - väga suur pluss).

Lisan veel eraldi postitusena infot Eestis kehtivast korrast:

B-kategooria mootorsõidukijuhi loaga tohib sõita, kui:

1.B-kategooria auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kui haagise registrimass ei ületa auto tühimassi ja autorongi registrimass ei ületa 3500 kg;

2.B-kategooria auto koos haagisega, mis on kerghaagis, siis ei või autorongi registrimass ületada 4250 kg.

Alati peab vaatama B-kategooria auto tehnilisest passist, millise registrimassiga piduritega või piduriteta haagisega on lubatud sõita.
Kõik ülejäänud olukordades, mis ei lähe antud tingimuste alla, peab olema BE-kategooria mootorsõidukijuhi load.

See reegel ei kehti kõikides riikides.

Eesti autode tehnilises passis pole ju auto tühimassi .

Kuidas opereerida numbrilise suurusega, mida ei saa tee peal tõestada ?

Selle kohta peab pärima ARK tehnilisest osakonnast, nad peaksid andma pädeva vastuse.

eavp: kirjutas: Eesti autode tehnilises passis pole ju auto tühimassi .

Kuidas opereerida numbrilise suurusega, mida ei saa tee peal tõestada ?

Millisel autol ei ole tühimassi tehnilises passis?
Minul küll kõikidel autodel (kaubikud, sõiduautod, jeebid) passis tühimass, registrimass, täismass. Võimalik passis muuta registrimassi, kandevõime arvelt. Täismass ei pea võrduma registrimassiga. Autorongi (auto+haagis) kaale kokku liites arvestatakse registrimassidega.

Ivar_Kalev: kirjutas: Selle kohta peab pärima ARK tehnilisest osakonnast, nad peaksid andma pädeva vastuse.

Ma olen sealt vastuseks saanud, et opereerida saab ainult nende suurustega, mis tehnilises passis kirjas on.

Lisaks veel see, et kerghaagise tehnilise passi registri järgne mass ei loe midagi.

Näiteks piduriteta haagis 750kg järgi autol, mis tohib vedada piduriteta haagist ainult 500kg.

Selle jaoks pidi politseil olema kaasas kaalud, et tee peal siis tegelikku haagise täismassi fikseerida.

Seda "tarka" juttu aeti muidugi läbi valvelaua telefoni ja teises otsas oli mingi tehnika osakonna spets.

Kahjuks on aga politseil kasas olevad kaalud rekkade kaalumiseks, mis pole just kõige väiksema eksimisveaga kerge käru kaalumisel.

Ivar_Kalev: kirjutas: Rix, dushiruumist - kui plaanid ööbida kämpingutes, siis dushiruumi leiad sealt. 100 aastat pole sul enda dushiruumi vaja (või ehitad selle ringi näiteks riidekapiks - väga suur pluss).

Mis sellest haagissuvilastki siis enam tolku on,kui kämpas ööbida...:laugh:

Üldiselt ehk mõeldi selle postiga seda,et igas karavani parklas on duðð olemas,kuid eks "oma majas" võiks kah seee võimalus olla...lastega reisides riidekappi pissile ja muule hädale neid ei aja ju...

Ei vaidle vastu - eesmärgid võivad olla erinevad. Siiski ei maksa tähelepanuta jätta, et kämpingus ööbimisel on mitmeid mugavusi ja teenuseid, mis väljaspool kämpingut pole ehk nii vabalt saadaval (lisaks dushile, wc, soe vesi, külm vesi, tankimisvesi, oma wc tühjendamine, turvalisus jmt). Samas dushiruumi kasutamine garderoobiks ei sega wc kasutamist, kui on 2 eraldi ruumi. Kui need 2 ruumi on üheks ehitatud, siis muidugi. WC peab ikka olema.
See dushiruumi garderoobina kasutamine on mul tehtud nii, et umbes 20 sekundiga on võimalik see jälle sihtotstarbelisena kasutsuele võtta. Samas on väga hästi teada, et suurema valiku üleriiete kaasavõtmine pikemale reisile on "tänu" ruumipuudusele matkaautos päris probleemne.

Olen siiski üsna kindel, et haagissuvilas on WC olemasolu üsna vajalik, reisida siis koos lastega või mitte.
Ise küsimus on, kas see peab olema statsionaarne ja väljast tühjendatav või võib olla ka kaassaskantav Porta Potti tüüpi. Viimaseid saab madalamaid mudeleid mahutada ka istme alusesse kasti või tõesti ka riidekappi.

Pesemisvõimaluseks duss eeldab aga mahukaid investeeringuid, isegi kui WC põrand on juba integreeritud duššialusega.
Hetkel käsil suvilale (haagis) dušši ja konditsioneri paigaldus.

Dušši jaoks läks käiku üks kunagi kasutatuna ostetud
Truma-Therme TT 2 5 liitrine
link www.reimo.com/de/67045-truma_therme_5l_warmluft/

Seda on võimalik effektiivselt sooja õhu katlaga kütta aga ainult siis, kui gaasikatlal on õhu jagamise ja puhumise seade. Enamustel on see siiski passiivne. Bolileril on ka sisse ehitatud 220V 300W küttekeha.

See truma vent näeb välja selline
link www.reimo.com/de/73100-trumavent_geblaese12vteb_2/

Lisaks veel vee välja lskmise kraanid läbi põhja ja segamiskraan sooja ja külma vee kokku miksimiseks. Hea on, kui WC kraan on juba koos dussivoolikuga , kui ei tuleb ka see lisaks muretseda.

Samuti on vaja siis suvila alla kas teisaldatav reovee paak või statsionaarne. Viimane ei võta vähemalt suvila seest hoiuruumi ära.

Loomulikult ei piisa siis ka enam 10- 12 liitrisest kanistrist vee jaoks vaid vaja midagi kobedamat. See aga peab omakorda mahtuma istme alusese kasti. Suuremat tahaks aga jälle kohe väljast täita, et mitte vett läbi kitsa ukse tassida. Jälle lisaväljaminek.

Siit on minul ainult üks järeldus. Kui kasutatud suvilat ostma hakata, siis vaadata, et kõikvõimalikud lisad oleksid juba enne küljes

rääkides veel lätist ja haagistest (mitte suvilad) siis tegin tähelepaneku, et nende müügiportaalides müüakse piduriteTA haagiseid näiteks 1,2...1,5 t ehk meie mõistes kerghaagised 750kg ja ilma pidurita ja üle selle ning piduriga seadused on seal natuke teistsugused.

ehk siis tõesti vaatavad nad pidurite pealt asja mitte massidest.

ise oma "kuudiga" mis 500kg massiga ning ilma piduriteTA olen korduvalt läti ja leedu risti põiki läbi sõitnud ja pole isegi kinni peetud

arvan,et oleksid veelgi targem kui sind oleks (Lat,Lit) ametnik korra kinni pidanud ja oma nägemusest haagiste kohta sulle rääkinud:S

Tekib küsimus, et miks siis üldse suvilat kaasa vedada, kui nagunii kämpas magada, kus pesta saab? Suvel autoga Saksa pikuti edasi tagasi läbi sõites oli ainult 2 kämpat, kuhu oleks ka haagisega sisse mahtunud. Enamus platse oli statsionaarselt haagiseid täis pargitud ja saime ainult ühek s ööks telgi platsi Kesk saksast edasi lõuna poole läheb ikka päris hulluks olukord

Põnevad teemad, regasin ennast ära