Prantsusmaa - Fontaine de Vaucluse, Gordes...

Päris algusest peale:

www.matkaauto.com/index.php?option=com_kunena&Itemid=27&func=view&id=213&catid=8

eelnev:

www.matkaauto.com/index.php?option=com_kunena&Itemid=27&func=view&id=347&catid=8

Peale Pont du Garde külastamist võtsime suuna ühele Prantsusmaa fantastilisemale väikesele linnakesele, mille nimi on Fontaine de Vaucluse. Sinna kanti oli plaanis leida ka ööbimiskoht. Seekord osutus see arvatust isegi lihtsamaks, kuna teeääres olid viidad mitmetele kämpingutele ja ka asustus oli suhteliselt hõre. Seega väljavaated ilusat kohta leida oli täitsa olemas. Nagu aga Prantsusmaal ikka juhtub, kadusid kämpingute sildid kuskilt maalt ära ja lõpuks olime jällegi piisavalt segaduses oma koha otsingul.

Lahendus tuli aga ise kätte - järsku oli tee ääres suur parkla, mida eraldas teest vaid tõkkepuu. Tegemist ei olnud küll kämpinguga, aga see oli spetsiaalne matkaautode parkla, kus olid lisaväärtustena olemas ka WC ja reovee tühjenduse koht, puhta vee tankimise võimalus ja ka prügikonteinerid. Kohale lisas ilu puude all looklev jõgi, mis oletuste järgi kindlasti sisaldas ka forelli, kuid see oli nii paksult vetikaid täis, et õngega sinna lähedale polnud mõtet minnagi. Teisel pool jõge oli ka ametlik kämping, kuid sinna me ei hakanud enam ronima. Meie parkimine maksis 3 eurot/24 tundi ja tasuda sai tõkkepuu kõrval olevasse automaati. Parkla koordinaadid on N43.91998, E5.12769

Õhtul otsustasime minna jalutama ja kuna olime praktiliselt Fontaine de Vaucluse külje all, siis sinna poole me ka tatsasime. See on linn, kus ebatavaliselt veerikas allikas väljub oletatavasti üle 300m sügavusest poorsest lubjakivist ja voolab tänaseni. Seal elas luuletaja Petrarca 16 aastat erakuelu, ülistades oma kuulsaks saanud sonettides Laurat. Poeeti meenutab siin tänapäeval muuseum. Meie tegime hämaras mõnusa jalutuskäigu linnas ja käisime kohalikus restoranis mereande ja veini maitsmas.




Järgmisel päeval tutvusime linnakesega põhjalikumalt. Käisime mööda matkarada allika juures, millest saab siis alguse jõgi. Vett tuleb kaljude vahelt päris suurtest kogustes ja mõnesaja meetri pärast on juba tekkinud täiesti arvestatav jõgi. Vesi oli palava ilma kohta ebaloomulikult külm - tuli ta ju maa alt.

Linnake oli tõeliselt ilus paik mägede vahel, ümbritsetud maalilistest vaadetest. Üks meie seltskonna liige kuulutas selle Prantsusmaa ilusamaks linnakeseks.

Fontaine de Vaucluse

Fontaine de Vaucluse - allikas, millest sabb alguse ülalolevatel piltidel olev jõgi ja mis tuleb maapinnast 300m sügavuselt:huh:

Linnakeses on ka vee jõul töötav paberivabrik, kus tehakse (vist) sjanditevanuste seadmetega praktiliselt käsitsi paberit, millesse lisatakse siis ehtsaid lilli. Sellest tehtud toodangut ja ka niisama paberit on võimalik kohapealt osta.

Kirik, mis on seest sama lihtne, kui väljastki. Madala puust uksega, seest seinad samamoodi värvitust kivist. Mõni üksik lihtne ikoon seinal ja madalad ning lihtsad puidust pingid. Samas seal tundus Jumal oluliselt lähemal olev, kui kuskil kulla ja karraga kaetud kirikus:)

Edasi liikusime veel ühte Prantsusmaa ilusasse mägilinna – nimega Gordes. Fontaine de Vaucluse poolt välja sõites hakkasid tee äärde tekkima sadade meetrite pikkused kiviaiad. Need olid hoolikalt laotud kiviread, mis olid kui looklevad ussid mööda tee ääri. Kivid olid lapikud ja natukene meenutasid meie paekivi, kuid olid siiski miskit muud. Ka majad muutusid värvituks ja olid ehitatud samast kivimist. Vähe sellest - ka katused olid samadest kiviplaatidest. Ei saa kuidagi öelda, et see oleks olnud vaene piirkond. Majad olid suured ja uhked, kuigi välimuselt sarnased tänu oma kivimi värvile.
Gordes ise asub mäe otsas väikese tee lõpus, mis viib linna. Vaade altpoolt linnale on muljetavaldav: linn tõuseb atangutena mööda mäe järsku nõlva. Kogu linn on ehitatud juba mainitud kivimist ja on seega kõik ühte värvi.




Linnas on pisikesed kitsad tänavad, mis jooksevad mööda mäe nõlva üles-alla, autoga liikumiseks tänavad praktiliselt puuduvad. Meie leidsime sealt omale saatjaks kohaliku koerakese, kes käis meiega truult kaasa kogu meie ringkäigu.

Linna sissesõidul on suur tasuline parkla, kus on ruumi piisavalt ja 5 euro eest võib sinna kasvõi terveks päevaks parkida. Matkaautode jaoks on olemas ka veevõtu koht ja tühjendamiseks spetsiaalsed kohad. Kokkuvõttes väga viisakas parkla.

Gordese kitsad tänavad

Gordes vaadates tee poolt - sissesõidult

Gordes eemalt

Gordese ühtlasele hallile värvile täielik vastand oli meie järgmine sihtpunkt - umbes 15 km eemal asuv Roussillon. Seal asuvad mitmevärvilised liivakaljud, mille vahel on siis võimalik mööda matkarada teha mõnekilomeetrine jalutuskäik.




Linn ise on vastupidiselt Gordesele värviline - iga maja on erinevat värvi ja kogu ümbrus on rõõmsameelne. Jalutuskäik matkarajal on loomulikult tasuline. Pileti hinda ma küll ei mäleta enam, aga võimalik oli osta perepilet, mis andis väikese soodustuse.

järgneb:

www.matkaauto.com/index.php?option=com_kunena&Itemid=27&func=view&id=377&catid=8

Roussilloni värviline matkarada

Mitmevärviline Roussillon, mis oli vastand ühevärvilisele Gordesele

Veel üks pilt värvilisest matkarajast - lõpuks olid kõik riided selle värvilise liivatolmuga koos:)