Kreeka - Meteora kindlused

Mandri-Kreeka keskosas asub üks maalilisemaid ning müstilisemaid paiku kogu Hellases. Siinsamas tungib Pindose mäestikust välja Piniose jõgi, laskudes Thessalia tasandikule. Siin kerkivad orupõhjast hiiglaslikud pruunist liivakivist sambad - Meteora kaljud. Mõned neist on otsekui tohutud stalagmiidid, mis tõusevad püstloodis kõrgustesse. Siin tundub iga vaade eelmisest kaunim, uhkem ja majesteetlikum.

Geoloogid on välja arvutanud, et need kaljud on u 60 miljonit aastat vanad ning nende kujunemist on suuresti mõjutanud maavärinad.
Turistide vähesuse üle see paikkond kurta ei saa. Lisaks ülikaunile loodusele on turistide lemmikobjektideks nende kaljude tippudel asuvad kloostrid, mis on rajatud ilma vundamendita otse kaljupinnale.
Ehkki kloostrid saavad suurt toetust Kreeka riigi poolt, on nende oluliseks sissetulekuallikaks just needsamad turistid, keda siin käib tuhandete kaupa (nt 1992. aastal külastas Meteorat 400 000 inimest). Suurem osa turiste saabub perioodil maist kuni septembrini. Meteora võeti 1988. aastal Unesco maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjekti 112 riigist, k.a Tallinna vanalinn. 1972. aastast alates toimuvad kloostrites ka organiseeritud restaureerimis- ja konserveerimistööd.
Meteora kloostrikogukonna ajaloo alguseks loetakse 11. sajandit, ehkki juba 9. sajandil asusid eremiidid elama liivakivikaljudesse kaevatud koobastesse ja orvadesse. Pühapäeviti ja tähtsamatel pühadel koguneti kokku, et viia läbi pühatalitusi. Kloostrielu hiilgeaeg oli 15. ja 16. saj. Seejärel hakkas kogukond mingil põhjusel lagunema ning paljud kloostrid jäeti maha. 17. sajandiks oli munkade arv vähenenud umbes 2/3 võrra.
Kloostreid pommitati Teise maailmasõja ajal, palju kunstiväärtusi varastati. Läbi aegade ehitatud 24 kloostrist funktsioneerivad tänapäeval vaid kuus: Megalo Meteoro, Agia Trias, Varlaam, Agios Nikolaos Anapafsas, Agios Stefanos, Roussanou (viimased kaks on nunnakloostrid).
Mõnedest kloostritest on säilinud varemed, millest osad on avatud ka turistidele. Keegi ei tea täpselt, kuidas õnnestus esimestel munkadel ligipääsmatutena näivatele kaljutippudele jõuda. Usklike seas on levinud legend, mille järgi aitas esimese elaniku sinna Jumal ise. Hiljem kasutati kloostritesse sisenemiseks köisredeleid ning ülesvinnatavaid korve. Tänapäeval viivad kloostritesse trepid, mis on raiutud kaljudesse. Megalo Meteoro kloostri juures võib aga näha ka köie otsa kinnitatud võrku, mida kasutati inimeste ülesvinnamiseks. Samuti on ilmselt materjalide transportimiseks üle kuristiku rajatud midagi köisraudtee taolist, mis koosneb kahest trossist ja nendel balansseerivast kastikesest.
Kõige rohkem turiste käib tänapäeval suurimas, Megalo Meteoro kloostris, kus elab alaliselt kümme munka. Kaljukloostrite vahel vooklev asfalttee saab siin otsa. Kloostrisse sisenemiseks tuleb kõigepealt laskuda orgu ning tõusta seejärel 115 trepiastet, mis on raiutud kaljusse. Megalo Meteoro on rikas kunstiteoste poolest, vaatamist väärt on sealne sisearhitektuur ning kaunid freskod. Koduloomuuseumit meenutavates ruumides on võimalik vaadata vanu munkade töö- ja tarberiistu ning elamist. Endises refektooriumis asub praegu muuseum, mis sisaldab arvukalt haruldasi käsikirju ning raamatuid.
Ka teistes kloostrites leidub palju kunstiteoseid, eelkõige freskosid, mis on enamasti pärit 16. sajandist ning kujutavad endast olulist faasi postbütsantsliku maalikunsti arengus.
Turistidele avatud paigad ning munkade pri-vaatalad on kloostrites rangelt eraldatud väravate ning karmide siltidega, mida tuleks austada. Ka kloostrisse sisenemisel võib vastavalt tahvlilt lugeda mitmekeelset kirja, kus rõhutatakse, et tegemist on püha paigaga ning palutakse käituda reserveeritult ning aupaklikult. See muidugi ei tähenda, et siia Hollywood jõudnud ei ole. Nii on Agia Triada (Püha Kolmainu) klooster tuntud selle poolest, et seda kasutati Bondi-filmi võtteplatsina (filmis «For Your Eyes Only», peaosas Roger Moore).
Kloostrites on mõeldud turistide peale. Avatud on poekesed, kust saab osta religioosseid esemeid: ikoone (alates kallitest ja hõbedast valmistatutest ning lõpetades odavate plastimitatsioonidega), viirukit jne. Samuti on rikkalik suveniiride valik: võimalik on osta postkaarte, raamatuid, heli- ja videokassette jne. Ning ikka mitmes keeles. Kreeklased oskavad üldse oma muinsusi ja vaatamisväärsusi suurepäraselt serveerida ja reklaamida, eriti torkab see silma antiikajast pärit muististe juures.

Kui teil juhtub olema Kreeka telefonikaart, võite koduseid üllatada telefonikõnega otse Megalo Meteoro kloostrist. Kloostrites on ka võrdlemisi tänapäevaselt sisustatud tualetid. Kulununa näib tõdemus, millega tavaliselt lõpetavad ülevaate Meteora kloostritest mitmesugused reisijuhid: kloostritest ning mäenõlvadelt avanevaid vaateid nautides võib aru saada, miks mungad oma eluks ning mediteerimiseks just sellise paiga on valinud. Kas just kaunis vaade munkadele peamiseks põhjuseks oli, see on muidugi kaheldav. Tänapäeva turistidele küll, ehkki vähemalt sama sügava kui mitte sügavama mulje jätab vaikne mõtisklushetk mõne kloostri hämaras kirikus puunikerdustega toolil. Selleks tuleb ainult pisut kannatust varuda, kuni ülejäänud turistid on ruumist lahkunud. Või siis lihtsalt silmad sulgeda. Maa ja taeva vahel...

Meteoora kloostrid olid meie eelmise aasta reisi üheks verstapostiks. Muljetavaldav on vist vähe öeldud. Igal juhul soovitan külastada.

Käisime Megalo kloostris, sai astutud kõik 115 trepiastet - isegi mitu korda, kuna unustasin vahepealsel puhkehetkel oma jaki maha.

Kloostrisse sisenemisel peavad naised kandma seelikut ja pikade varrukatega pluusi.

Seelikuid jagatakse ukse peal - vihjeks minusugustele unustajatele:P