Horvaatia 2009

Nüüd on siis Horvaatias järjekordselt käidud ja üritaks mingi väikese kokkuvõtte teha oma muljetest. Järjekordselt tähendab seda, et käisime suuremal Horvaatia tripil ka 2006 aastal, kui sai läbi sõidetud just põhjapoolsem külg. Samuti sai Horvaatiat transiitmaana kasutatud Kreeka reisil 2007 aastal. Kuna see mõnus riik on jätnud sooja mälestuse mitte ainult temperatuuri mõttes, siis sai selleks aastaks planeeritud veel üks avastusreis just kesk- ja lõunaosasse.
Kogu reis kestis 3 nädalat ja põhisuund oli Horvaatia. Sai tehtud väike põige ka Bosnia ja Hertsegoviinasse ja tagasiteel olime paar päeva Sloveenias.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Horvaataia on ikkagi üks mõnusamaid reisisihte, kuhu tasub ikka ja jälle minna. Masu on ka seal oma töö teinud ja ei ole meeletuid turistide horde. Teed ei ole üle koormatud ja saab rahuliku tempoga matkaautoga sõita, kartmata, et pikk rivi möödasoovijaid taha koguneks. Teede kvaliteet on ka täiesti hea ja ei tekkinud kuskil probleeme. Käib ka kõva uute teede ehitus, seda just kiirtee lõikude osas, kuid see jääb rannikust juba eemale ja on ikkagi vaid punktist A punkti B kiireks jõudmiseks.

Hinnad on eestlaste jaoks täiesti taskukohased ja võrreldavad siinsete hindadega. Poes tundub et saab odavamaltki hakkama, kui siin. Kõige levinum kett tundus olevat Konzum, mis on vist ikkagi kohalik kett ja ei oma Skandinaavia Konsumiga vist mingit seost. Poed on suhteliselt suured ja korralikud, konditsioneeridega ja piisava kaubavalikuga. Vähemasti oma matkaautos vajaminevad asjad saime alati kätte. Puuvilju tasub osta siiski teeäärsetest lettidest, kuna seal on hinnad soodsamad ja ka valik suurem. Neid lette on piisavalt ja tihti on nad kohe aiandite kõrval, kust siis värsket kaupa pidevalt peale tuleb. Ainuke asi oli see, et alla 10kg arbuuse eriti saada polnud ja siis pidi seda pugima ägisemiseni, et kuumaga halvaks ei läheks. Külmkappi ju ei raatsi ka panna - see nii pisike ja seal peab piisav veinivaru kogu aeg valmis olema:D

Vein - see on seal karastusjoogi eest. Vein ei ole alkohol:) Kui ta on veel hää külm ka, siis seda võib vist lõpmatuseni manustada. Vett on seal lausa patt juua, vähemalt, kui roolis ei pea olema. Veini müüakse teatud piirkondades tee äärtes ja ka linnades turult on võimalik koduveini osta. Meie nimetasime neid ¥kokakoolaveinideks¡, kuna tavaliselt olid need suvalistes plastikpudelites ja keegi polnud viitsinud sealt siltegi maha võtta. Aga veini maitseomadusi see ei muutnud;) Muidugi peab ütlema, et hää koduvein ka üsna kirve hinnaga - maksab kuskil 20-40 kuna, ehk siis ca 40-80kr. Poes müüakse ka selliseid 10-15 kunaseid liitriseid veine, mis külmalt on januga täiesti joodavadB) Koduveini tasub osta sellistest kohtadest, kus on maja küljes vastav silt. Siis peremees või perenaine viib sind oma keldrisse ja laseb vaadist otse degusteerimiseks klaasikese. Peale valiku tegemist laseb siis samast vaadist oma Fanta või 7UP pudeli täis. Ettevaatust, madalates keldrites võib pea vastu laes rippuvaid sinke ära lüüa, minuga just nii juhtus:D Tee ääres tasub ka alati ennem ostmist proovida - just samast pudelist, kuna paar korda oleksime muidu äädikaks läinud veini ostnud. Ega nad eriti ei taha korki maha keerata, aga kui ikka lubad osta, siis võtavad. Kui vein on äädikas, siis nad ei sunni ka ostma. Isegi mõnes kämpingus müüdi poes koduveini.

Teine peen jook on raki, ehk siis kohalik samakas. Pöördeid on seal ikka tugevalt üle 40, aga alati on see hea puhas ja korralikult läbipaistev. Seda toodetakse siis küll mee-, kirsi-, ploomi-, maasika või misiganes maitselist. Neid on ka nii kokakoola pudelites kui soliidsetes vigurpudelites. Paljud on ka omad sildid välja töötanud. Igal juhul seda rakit müüakse igal sammul ja tihedamini, kui veini. Asi tasub proovimist.
Üks teeäärne kaubandusartikkel on veel juust. Neid on ka igas võimalikus suuruses ja variandis. Juust on aga tõsine tegija ja õhtul veini kõrvale väga maitsev. Valdavalt on need tehtud kitsepiimast ja osad on ka suitsutatud.

Söök on maistev ja lõunamaine. Mereäärsele riigile kohaselt on võimalik igal pool süüa kalmaare, krevette, kaheksajalgu ja igasugu muid molluskeid. Ja need on tehtud viiekümnel erineval moel. Iga gurmaan peaks seal rahule jääma. Teel sattusime mööda sõitma ka rannakarpide kasvandusest ja tee ääres müüdi neid 8 kuna/kg ehk siis 16 eeki. Siis kirusime küll, et matkaauto jääkapp nii väike on. Üks Horvaatiale (üldse Balkanile) omapärane hõrgutis on veel vardas küpsetatud põrsas või lammas. Ka need olid tõeliselt maitsvad ja tee ääres olevad suured ahjud koos lõkke kohal pöörleva seaga panevad maomahlad tööle. Autoga käies veel üks eelis - alati oli eesti sinep külmkapist kõrvale võtta:) Palju on värsket salatit, mis on reeglina õli ja äädikaga üle valatud. Ja ei pidanud sööma friikartuleid, vaid sai tellida peterselliga keedetud värsket kartulit. Samuti pakuti häid ahjukartuleid. Ka kohalikud pizzad olid täiesti söödavad ja väga head.

Meri. See on suvel alati soe ja samas ka piisavalt jahutav päikesest praadinule. Seal ei hakka vees mitte külm, vaid kuskilt maalt tunned, et enam ei viitsi lihtsalt ujuda. Ainuke natukenegi segav asi on siilikud, mida on seal tõesti palju, kuid susse müüakse igal pool ja nende hind 30-50 kuna (60-100 eeku) pole ka just tappev. Rannad ja mere põhi on valdavalt kivised ja liivarandu kohtab väga harva.

Mis puudutab ööbimiskohti ja kämpasid, siis Horvaatia on matkaautoga minejale täielik paradiis. Kämpasid on rannikul väga palju ja praktiliselt kõikides on piisavalt ruumi. Kämpad on valdavalt mere ääres ja korralike pesemisvõimalustega. Tõsi, püüdsime alati olla ka kolmetärni kämpades, kuna need olid ikkagi väga korralikud. Ideaal oli see, kui kämpas oli oma pood, sai parkida nii, et puud natukene päikest varjasid ja piltlikult ¥tagumised rattad vees¡ ehk siis võimalikult mere ääres. Üle poolte juhtudel see ka õnnestus ja õhtused ja hommikused ujumised olid lausa kohustuslikud. Ööbimise hind jäi tavaliselt kuskile 300 - 500 kr kanti, selle sees siis ka elekter, tühjendused ja vesi. Kämpigutest plaanin kindlasti konkreetsemalt kirjutada ¥ööbimiskohtade¡ all, jättes juba konkreetsed andmed, pildid, hinnad ja kommentaarid.




Loodus on Horvaatias võrratu. Sõites mööda ranniku äärt on reeglina ühel pool mäed ja teisel pool meri. Meri on vahest täitsa kõrval, kuid vahest on kõrguste vahe mitusada meetrit. See aga tekitab hingematvad vaated saartele ja merele. Nagu lõunamaale kohane, ei puudu sealt ka lõputu ritsikate siristamine, mille taustal on siis autos mõnus uinuda...mmmmm... Loodus on väga mitmekesine ja maastiku vahetumisega vahetub ka taimestik. Vahepeal on täielik palmide ja kaktustega lõunamaa ja siis tekib mõnes kohas tunne, et sõidad mööda Eestit - kõik on nii sarnane. Aga iga uus päev suutis taas üllatada oma vaadetega ja kuigi sai pikalt oldud, oli ikkagi iga päev ¥vau¡ momente ja kunagi ei teadnud, kust kurvi tagant võis jälle ¥tadaaa¡ vaade tulla.

Kui nüüd võrrelda korra eelmise aasta Lõuna-Prantsusmaad ja Horvaatiat, siis ma ei saa aru, mida ma sinna Prantsusmaale üldse ronisin. Jah, see on hoopis midagi muud ja seda ei saa võrrelda, aga reisimugavus seal rannikul täielikult puudus. Kämpingud olid umbes ja neid oli vähe, mere ääres polnud neid praktiliselt üldse. Teed on umbes ja rahvast igal pool murdu, hinnad täielikult laes. Horvaatias olid kõik need asjad vastupidised. Ka suvalise linna keskuses oli võimalik leida matkaautole parkimiskoht. Ainuke erand oli siin Dubrovnik, aga sellest kirjutan ma eraldi. Prantsusmaa rannik on minu meelest lihtsalt ülesse haibitud ja probleeme ja ebamugavust on oluliselt rohkem. Sisemaal oli küll kõik okei ja nimetatud probleemid puudusid. Võrdlen just rannikut ja Lauri Leesilt palun juba ette vabandust, kuna see on vaid minu isklik arvamus.

Huvitavamatest kohtadest ja vaatamisväärsustest kirjutan veel eraldi.

Urrrr-kadedaks teeb kohe! Oleks võimalik uhaks kohe sinnapoole tagasi...

panen mõned pildid ka siia siis...

üks muinasjutuline Horvaatia hoov koos piparkoogimajadega (Grete on rõdul)

kohalik turg, esireas kohalikud "kokakoolaveinid":silly:

aknad... või lihtsalt aknad.... või hoopis erilised aknad...?

Ei, tavalised Horvaatia aknad

arbuusid, mitte alla 10 kilo:P

Panen siia Horvaatia teema jätkuks Krk´a rahvuspargi pildid ja mõned Paklenica rahvuspargi pildid ka. Kõik on tehtud siis aprillis. Mõlema pargi juures on võimalik parkida/ööbida matkaautoga. Paklenicas on võimalik osta 1,2 ja 3 päeva pileteid. See on seal kohalik mägironimise keskus ja need ´´hullud´´ elavadki seal mägede all ja ronivad seal nagu ämblikmehed ringi. [img size=490]

Krk´a pargi juurde laskudes tekib GPS vahepeal hämming, kuna mingi mõõt jääb kogu aeg samaks serpenttini mööda laskudes;) .Pargis siis kõik toimib ideaalselt, laitmatus korras tualetid, müügiputkad ja kohvikud on olemas. Samuti on seal sepikoda, kangasteljed, toimiv hüdroelektijaam ja vesiveski. [img size=367]

Kohvik keset vett

Paklenicas on filmitud ka-issand, nüüd ei tulegi see indiaalnlaste film meelde. Ja iga selle koha juurde on pandud silt, et mitmes episood on selle koha peal filmitud.
Kui te seal mägede vahel ringi uitate siis kindlasti tekib tuttavaid kohti, seda filmi on kõik näinud!

mäed

ämblikmehed