Õhkpadjad -õhkvedrud.

Kui paljud siinsest rahvast õhkvedrusid kasutavad? Kas siis täisõhkvedrustusena ühel või mõlemal sillal või siis lisavedrudena, tavavedrustusele abiks.

Iseenesest võiks õhkpatjadest abi olla ka parkimisel bussi loodimiseks näiteks.

Ehk on kellelgi sel teemal juba kogemusi jagada, et teised ei peaks hakkama nö nullist jalgratast leiutama.

Lasin paigaldada abivedrudena taha oma bussile. Selline kahe ahela süsteem. Saan konsoolilt jälgida ja seadistada kumbagi poole rõhku eraldi. Aitab päris kenasti just sõiduasendis tagumise osa kõrgust sättida olenevalt sellest kui palju garaazis parasjagu kola on.
Sõidumugavusele andis päris palju juurde, kuigi algul paistis silma selline õõtsumise effekt, eriti suht väikese rõhuga. Kui rõhk aga max peale panna, siis tekkib selline hobuvankri tunne.
Aitab ka parkimisel loodida, kuigi ise kasutan selleks põhiliselt elektrilisi tugijalgu, mis on päris tugevad.

Hetkel pole sõidukitel selliseid vidinaid, aga kunagi olid ühel Rootsimaa sõidukil kohe küljes. Padjad olis spiraalvedrude sees ja mingid voolikud jooksid pagassi. Põhiliselt olid mõeldud kasutamiseks kui haagis taga ja suurem koormus haagisel, raskus vajutas auto tagaotsa liiga alla ning vahel tõusis haagisel tagumik liialt üles. See oli hästi lihtne ja algeline süsteem, mingi õhukummi ventiil oli pagassis, sealt lasid omale meelepärase rõhu (0,5-3) sisse bensukas ja oligi korras, auto tagumik tõusis kõrgemale ja pani haagise ka normaalsemasse asendisse. Kui haagist ei kasutanud siis lasid rõhu välja muidu oli imelik sõita, tagumik kõrgemal kui esiosa.

Mul ka lisaks põhivedrudele (neile lisasin originaalpakile lisaks ka ühe lehe juurde). Täitmine tühjendamine käib eraldi garaazi seinalt. Ma ei ole aasta jooksul rõhku muutnud. Hoian 2 ATM peal - hoiab bussi tagaotsa kõrgel (minu mudelil origiaalis tagaots ka ilma koormata muidu pisut all). Bussi loodimiseks kasutan endiselt kiile ratastel. Sõidumugavust lisab palju - väiksema kiirusega ebatasasel teel on tavapärane õõtsumine läinud miinimumini. Mina soovitan, minu masinal on nad oma hinda igati väärt.

Kopeerin postituse oma T4 pooleli olevast ehitamise teemast


"...Igatahes sai nüüd bussile paigaldatud tagmised õhkvedrud. Manuaalne süsteem, kumbki kontuur eraldi juhtimise ja näidiku osutiga. Kandevõime padjal 700-1800 kg ja komplekt toodetud T4 bussile (ka T4 ninaga matkaautodele) paigaldamiseks. Näeb siis välja selline komplekt nagu pildil, ainult kahe lülitiga. Kummalgi pool osuteid üks. "



............................................................
Kommentaariks nii palju, et tegu on tavavedrude asemele käivate patjadega. Tahaksid ilmselt kõrvale väga head amorti, mida hetkel veel all ei ole. On mingid odavad originaali asendused kolmandalt B varuosa tootjalt.

Hiljuti tõin bussiga Tartust 90 vaheseina plokki väidetavalt 7,5kg tükk. Tunne oli umbes sama, mis vanade vedrudega (tugevdatud versioon) vedada 1,5 tonnist koormat. Kui liiga palju õhku anda, hakkas hüppama ja kui liiga vähe, siis õõtsutas jälle palju.

Ehk siis tegelikult julgeks soovitada hoopis selliseid, mis tavavedrudele lisaks pannakse. Saab vast parema tulemuse.

Mul on tagasillal 2 tehases paigaldatud originaal õhkpatja.
Reguleerimine automaatne, mis toimib kui kiirus ületab 20 km/h. Survet reguleerib automaatika vastavalt teeoludele ja auto kaldele. Selle tarbeks on andurid silla küljes. Kabiinis on pult, kust saab tagumiku kõrgust seisu ajal reguleerida, kallet mitte. Võimalik asendid mällu salvestada.
Sõita on väga mugav ja sõltumata koormast on auto sõiduajal normaalse kliirensiga.

Tuleb välja, et ainult tagasillale on siin patju paigaldatud. Mul liigub mõte pigem selles suunas, et paneks algul hoopis esisillale padjad, kuna seal vedrud rohkem väsinud, kui tagumised.
Probleem on aga selles, et tuleb leida sobiva diameetriga padjad. Enamus pakutavast on liiga jämedad. Otsin patju, mille diameeter ei ületaks 100mm.
Olen kuulnud, et Magnumi kabiinipadjad võivad olla suht sobivat mõõtu, kuid seda väidet kontrollida pole olnud veel võimalust.
Kas siin pole kedagi, kes veokatega tegeleb ning võiks seda väidet kinnitada?


YOUTUBEst leidsin ühe imeliku video, kus ka justkui tegu õhkpadjaga, kuid ühtegi voolikut ei käi külge. Kudamoodi ta siis oma otstarvet täidab?

See, mis videos, paistab olema lihtsalt läbilöögi puhver. Olen näinud sõiduatode all selliseid kollaseid pikki puhvreid. Seest on ta porolooni taoline (kui on lagunenud, siis näha). Tavapuhver on must ja kummist. Paljudel universaal Sierradel olid need "poroloonid" taga.
Pole see garantii eluaegne ühte, nagu videos lubavad. Enamus neist ikke lagunenud olid.
Oma kastika projekti jaoks otsisin ka selliseid õhkpatju. 10cm läbimõõduga on koos amordiga. Need kabiini padjad. Jäi lõpuks lihtsalt nõuks ja läksin abivedrude teed.
Õhkpadja soetamine tasub ennast ära siis, kui koorem on muutuv. Stabiilse koormuse puhul on mugav/õige asend võimalik saavutada lihtsamate nippidega.
Aga sa pane oma vedrulehtede otste vahele veel paksemat transportöörlinti. Sellest nipist olen alati abi saanud ja ei maksa ka midagi.

Veoauto teemal võin kaasarääkida. Kas sulle need kabiini padjad sobivad need ju koos amortiga.

Kabiinipatju tõenäoliselt autole alla ei sobi panna,käik jääb liiga lühikeseks.Vedrustuse oma käik ikka palju pikem

muhkam kirjutas: Veoauto teemal võin kaasarääkida. Kas sulle need kabiini padjad sobivad need ju koos amortiga.

Koos amordiga ma arvan, et ei sobi. Ikka ainult patja oleks vaja. Netist olen vaadanud näiteks midagi SELLIST või SELLIST kuid millised nad seestpoolt välja näevad, pole aimugi.

Kui peenikesi patju kohe üldse pole võimalik leida, siis muidugi saaks panna ka suuremad, kuid nende paigaldus oleks keerulisem.

Motamees kirjutas: Aga sa pane oma vedrulehtede otste vahele veel paksemat transportöörlinti. Sellest nipist olen alati abi saanud ja ei maksa ka midagi.

See on hea ja äraproovitud nipp, kuid seda padjateemat arendan osaliselt ka sellepärast, et see muudab ehk bussi loodimise ka lihtsamaks, kui on pakkudega loodimine.

Kui on kellelgi veel mingeid häid ideid peale kabiinipatjade, siis ärge häbenega seda välja öelda.

Väga sobivad mõõdud oleksid: läbimõõt kuni 100mm ning kõrgus min/max 100/200 mm.

See esimesel varjandil käib amort ka sisse, mida pildil näha ei ole.
Teisel on jumet.

Ise panustaks pigem sellisele padjale: www.airsprings.de/epages/airsprings.sf/en_GB/?ObjectPath=/Shops/airsprings/Categories/Faltenbaelge/2_Falten

Sooitan järgida pa padja pindale ka, mida suurem läbimõõt seda madalama survel tõstab.

Se portaal ei ole just kõige sootsam! Kohalikust kaubandusest leiab sootsamalt kui just välja jätta plast padjad.

Ette ja taha erineva survega padjad võttes tuleb siis arvestada nelja kontuuriga. See eeldab vähemalt kahte topelt osutiga manomeetrit ja nelja lülitit, kui elektriliste klappide peale ei lähe.

Ja tegelikult tahavad õhkpadjad tugijalgu autos magamiseks ikkagi saada. Mul olid vanad tagavedrud tunduvalt jäigemad, kui praegused õhkpadjad isegi maksimumi pumbates.

Seega loodida selle abil saab, aga kui ainult loodimise pärast ette õhkpadjad panna, oleks mõtekam hüdraulilistele tugijalgadele mõelda.

Igasugu hüdraulika ja õhuga juhtimise klappe ja vidinaid müüb Hydroscand www.hydroscand.ee/ sealt leiad kindlasti igasugu vidinaid ja võid küsida nõu patjade osas!

Kõigepealt tuleb leida sobivad padjad. Kui see mure lahendatud, siis vidinate osas saaks kindlasti Hydroscand aidata.
Spiraalvoolik koos pumpamisotsikuga on kabiinis nagunii olemas, seega peaks padja õhutoru kabiinipoolne ots lõppema tavalise autoventiili otsikuga. Manomeeter võiks ka muidugi vahel olla.



Kas kasutaja seisukohalt neil kahel padjatüübil ka mingeid erinevusi (eeliseid) teineteise suhtes on?

Nonii, padjad leitud. Kui mätas kuivaks läheb, siis ehk õnnestub nad alla ka sokutada.

Järsku peab neile veel mingid kaitsekotid peale tegema. Meitemaal sinna vahele maanduv kõnts sööb padjad läbi LR autodel see põhiteema ja GM õli-õhk amortidel samuti.

Padjad paigas, eks nüüd aeg näitab, kuidas ennast õigustavad.
Enne ja pärast pilt ka.

Näen, et padi käib vastu kronsteini. See paha-paha, sööb kummi katki... arvan ma.

Motamees kirjutas: Näen, et padi käib vastu kronsteini. See paha-paha, sööb kummi katki...

Pildi peal tundub tõesti nii, tegelikult on seal umbes sentimeeter vahet. Kas padi sõidu ajal vetrudes ka laiusesse paisub ei tea.

Tee tiir ära, siis näha kohe. Kas on kuhugile vastu käinud, või ei ole.

Korvimees kirjutas: Padjad paigas, eks nüüd aeg näitab, kuidas ennast õigustavad.

Ma ei tea, kuidas Sul ennem tuba ebatasasel teel ka kõikus aga minu omal omajagu ja pärast patjade paigaldust on vahe ikka tuntav paremuse suunas.
Loodan, et said ka omal tuntavalt paremaks!

Ei usu, et Korvimehel õhud väga suurt muutust annavad, tal ei ripu nii pikalt üle silla ja on originaalis piisavalt kõrge, et maastikul ronida . Panin ka õhud alla, ilma õhuta auto käitus nagu karumõmm ja käänulised ära vajunud kõrvalteed olid, kui õudusunenäod. Nüüd hästi stabiilne ja hea juhitavus. Üks pluss on õhuga veel, et saan auto põhja kõrgemale tõsta, kui teeolud seda nõuavad. Edu kõigile kes viitsivad nokitseda.

Janec kirjutas: Ei usu, et Korvimehel õhud väga suurt muutust annavad, tal ei ripu nii pikalt üle silla ja on originaalis piisavalt kõrge, et maastikul ronida . Panin ka õhud alla, ilma õhuta auto käitus nagu karumõmm ja käänulised ära vajunud kõrvalteed olid, kui õudusunenäod. Nüüd hästi stabiilne ja hea juhitavus. Üks pluss on õhuga veel, et saan auto põhja kõrgemale tõsta, kui teeolud seda nõuavad. Edu kõigile kes viitsivad nokitseda.

Mis õhkpatjade paigaldus maksis ja kelle juures tegid.

Veikko kirjutas: Mis õhkpatjade paigaldus maksis ja kelle juures tegid.

Kinnitused keevitasin ise kokku ja panin paika st. teenustasu ei maksnud kellelegi. Kõik puha hobi ja puhas rõõm
Patjadest on kasu küll. Katsetada pole saanud rohkem, kui Uunikute Talverallil ca 700km, aga see-eest olid teed just sellised nagu vedrustuse proovimiseks loodud.