Kasulik info - kuidas säästa lihtsate vahenditega kütust

Leidsin artikli, kuidas säästa lihtsate vahenditega kütust. Eks paljud neist on kogenumatele nagunii teada.


NIPINURK
Uku Tampere: kütusekulu sõltub neist kaheksast lihtsast asjast, mitte WLTPst

1. Eesti teed ei soosi kütusesäästu
Eesti karedatel teedel on kütusekulu ca neljandiku liitri võrra suurem kui Saksamaa betoonteedel. Tõenäoliselt on väiksemas kütusekulus “süüdi” ka Saksamaal müüdav mootorikütus ent sõltumata aastaajast ning ilmast – Eestis lihtsalt kulub rohkem kütust, sest tee on geograafiliste ja tee-ehituslike faktorite tõttu karvasem, seetõttu ka suurema veeretakistusega. Tahad ökomalt sõita, mine Saksamaale või Šveitsi.

2. Madalad pöörded ei tähenda ökot
Madalad mootori pöörded ei ole alati ökonoomsed. Liiga madal pöörlemiskiirus koormab mootori üle ning võib tekitada hoopis teistsuguseid probleeme nagu tahmamine ja detonatsioon, mis pikas perspektiivis teevad rohkem kahju, kui väike kütusesääst. Kui seda üldse tekib.
Tavaliselt on ökonoomseim pööretevahemik ca 1600-3000 pööret minutis. Üsna samasse vahemikku satub ka parima pöördemomendi graafiku kõrgem osa. Väikesel koormusel ja ühtlasel kiirusel võib ju diiselmootoriga ka tühikäigu lähedal tuksuda, aga kui natukenegi koormust suurendada, tuleks käik kohe alla vahetada.
Liiga madalate pööretega edasi pressimine ummistab DPF filtrit, katalüsaatorit. Siin on oluline tähele panna sedagi, et enamike autode enda poolt antavad käiguvahetuse soovitused on liiga optimistlikud – eriti koormatud kaubiku puhul on selge, et lubatud maanteekiirusel 90 km/h on kuues käik liiga kõrge. Auto on ökonoomsem ja töötab vaevatumalt hoopis viienda käiguga.

3. Mootoriõli tuleb tihti vahetada
Mootoriõli vahetuse välbad on liiga pikad. Pikki otsi sõites koormatega muutus kaubikute käitumine, mootori tööhääl ja kütusekulu tuntavalt pärast ca 12 – 13 000 km läbimist.
Kuigi esindus lubab mootoriõli vahetada välbaga 40 000 km, muutuvad õli määrimisomadused juba isegi neli korda varem nii palju, et tuntavalt kasvab kütusekulu. Ainult linnas liikuv ja palju tühikäigul töötav auto tahaks õli vahetamist juba varemgi.

4. Hea rehv säästab kütust
Kehv rehv mõjutab kulu ca 10%. Transpordiäri alustamise aastatel hoidsin kuludelt kokku igas võimalikus kohas.
Kui ühel hetkel laristada otsustasin ja säästurehvide asemel tipprehvid auto alla kruttisin, kukkus pikaajaline kütusekulu märgatavalt. Sama auto, sama marsruut, sama juht, samad koormad. Ja kütusekulu vähenes ligi 10% ja jäigi sellele tasemele. Rääkimata kasvanud turvalisusest.

5. Püsikiirushoidik aitab, aga mitte lõpuni
Püsikiirushoidik mõnel juhul hoopiski lisab sõltuvalt kasutajast kütusekulu ca pool liitrit saja kilomeetri kohta. Kõige ökonoomsem on hoopiski püsiv koormus ja stabiilne gaasipedaali asend, mitte püsiv kiirus.
Oskaja juht mõistab ära kasutada näiteks pinnavorme ja liiklusvoogu, et sõit ökom oleks. Et auto püsikiirushoidikust paremini sooritada, tuleb auto juhtimisele sajaprotsendiliselt keskenduda. Jälgima peab ka, et teisi oma ökotamisega mitte hulluks ajada.

6. Ennetav sõidustiil on abiks
Lõviosa juhte ei jälgi piisavalt liiklust ja nende pilk on suunatud liiga lähedale. Eriti linnaliikluses on võimalik sõidustiili kohandada selliselt, et üleliigsed kiirendused ja aeglustused jäävad olemata.
Kõige rohkem kütust kulutab aga justnimelt kiirendus. Seega iga säästetud kiirendus on otsene kütusesääst. Ning kiirenduse vältimiseks ei ole vaja muud, kui mõelda kaasa liikluse toimimisele ja ajastada gaasi vabastamist ja sõiduki veeremist nii, et pidureid peaaegu kasutama ei peagi.

7. Planeeri, mõtle, tegutse
Liiklus ja ummikud mõjutavad teekonnale kulunud kütuse kogust oluliselt. Kui mõelda kasvõi natukene ette ning asuda teele pool tundi või tunnike hiljem, võib liikluspilt olla muutunud juba sedavõrd palju, et teekond õnnestub läbida hoopis ühtlasemalt sõites ja ilma üleliigsete peatumisteta näiteks ummikus.
Kunagi testisin seda kõike pikemalt VW Touaregiga, mis hommikuse tipptunni ajal tööle sõites kulutas keskmiselt ca 12 liitrit kütust 100 km kohta. Kahe nädala jooksul läksin tööle tund aega varem ning pikaajaline kütusekulu oli neljandiku võrra väiksem.

8. Kõrvalised tegevused on saatanast
Väsimus, ärritus ja kõrvalised tegevused kasvatavad kulu. See läheb tegelikult kategooriasse ennetav sõidustiil, aga on väärt eraldi välja toomist.
Juhi meeleolu ja käitumine tõmbavad tähelepanu liikluselt eemale ning sõitmine muutub ebaühtlasemaks, närvilisemaks ja järsemaks. Kõik eelnimetatud on aga suure kütusekulu retsepti peamised komponendid.

Allikas ja kogu artikkel: ACCELERISTA

Naljaga pooleks... samast allikast ka sellised nipid ja soovitused

"
...
Viska autost välja kõik ebavajalik. Eemalda katuseraam, näita ämmale, kust läheb buss ja õpeta ta kasutama peatus.ee– d. Tühjenda panipaigad tränist ja korista pakiruum.
... "

"...
Kõige parem kütusesääst on kütuse mitte kulutamine. Jäta auto ostmata, sõida jalgrattaga. Söö vähem, liigu rohkem, soovita seda teistelegi autosõitjatele ning saa kütusesäästu maailmameistriks! Või vähemalt kohalikuks kunniks.
..."

Ma ei ole kunagi (ok, tegelt olen... vahest, Mereojalt Tallinna sõites ) liigelnud et kütust säästa. Liiklen rauhulikult ja turvaliselt.
Õige on , et näe liikluses toimuvat ette.
Päris nõus ei saa olla rehvide jutuga. Rehvide suurem maksumus ei pruugi teatud läbisõidu puhul kompenseerida kütusekulu vähenemist.
Teades/tundes vedajaid/autojuhte transpordis... Ühest vastust rehvide ja kütusekulu kohta ei ole olemas.
Õlivahetust teen kord aastas, mitte küttekulu pärast, vaid mootori pärast.

Oma autorongiga sõites... buss+haagissuvila või matkaauto+haagissuvila...
Kütusekulu ei sõltu suuresti ei rehvidest ega teekattest... vaid ilmast(tuul) ja autojuhi sõidustiilist.

Sõnad energiat sääsvaks sõiduks jalgrattaässalt Aavo Pikkuusilt,: "Ära pidurda!"

Samas, nagu "raudnael" on kaugele reisile sõites kütuse kulu Eestis ja Baltikumis suurem, kui edasi. Kuidagi see vist on tee kvaliteediga seotud.

ei ole setud tee ehitusega, kütuse erinevus on

Või liiklus rahulikum, ei ole tõmblemist.

Ma kahtlustan pigem kütuse kvaliteeti.
See keemiaga susserdamine tagab mingi portsu keemiliste näitajate vastavus, mitte kvaliteedi.
Nuusutage tankimise ajal bensiini. Eestis lööb terava valu ninna, kui liiga lähedalt nuusutad.
Bensiin on nime järgi aromaatne süsivesik, mitte atsetoonilõhnaline ollus.
Muruniitja karburaator ei kesta enam suvegi. Atsetoon sulatab detailid.

Diisli puhul pole riigiti täheldanud kütuse kvaliteedi muutumist olulise paremuse suunas, küll aga sain Poola BP tanklast mingit kraami, millele auto reageeris tuntavalt uimasema minekuga. Pärast järgmist tankimist teises jaamas oli jälle kõik endine- auto astus taas rõõmsalt edasi. Seega BP läks musta nimekirja. Ka ei ole eri riikide asfalt kulu tuntavalt muutnud, sest alati tangin täis-tühi paagi meetodil ja arvutan kulu ning see on enamvähem sama kogu aeg, muutus võib olla 0,3 või max 0,5l ringis, aga siin tõesti mõjuvad juba muud tegurid- tuulisem ilm, suurem kiirus kiirematel teedel, kuskil uimamine rekade sabas 80ga jms. Ühe väikese tuuningu tegin õhuvõtu osas- senini võttis õhku mootoriruumist, aga tegin pildil olevasse punase ringiga märgitu kohta toosifreesiga augu ning nüüd saab mootor jahedamat välisõhku kapoti serva vahelt ning teoreetiliselt on see hapnikurikkam kui soe õhk. Ka rehvid on uued ning selle aastaga on kulu langenud ca 1l võrra. Suurt kokkuhoidu rahakotile see muidugi ei anna, aga enesetunne, et õnnestus kütusekulu vähendada, on ka plussiks.

Sõida rekka sabas, nii lähedal kui julged ja näed kus tuleb kütuse kokkuhoid
Mind tõmbas politsei saksas selle eest kiirteepealt maha ja ütles et nii ei tohi.

meelis kirjutas: Ma kahtlustan pigem kütuse kvaliteeti.
See keemiaga susserdamine tagab mingi portsu keemiliste näitajate vastavus, mitte kvaliteedi.
Nuusutage tankimise ajal bensiini. Eestis lööb terava valu ninna, kui liiga lähedalt nuusutad.
Bensiin on nime järgi aromaatne süsivesik, mitte atsetoonilõhnaline ollus.
Muruniitja karburaator ei kesta enam suvegi. Atsetoon sulatab detailid.

Ma ei tea küll kus tangid, minu muruniiduk on 6 aastat käinud probleemi vabalt.

Siis on sul lihtsalt vedanud, või on tegemist masinaga millel on kütusesüsteemi osad vastupidavamatest materjalidest. Isiklikult olen viimase aasta jooksul vahetanud mootorsael karburaatori, ning murutraktor on ka viimasel ajal hakanud vahepeal puterdama ja musta suitsu välja viskama. Ju sama tee ees.

Imre, ma ei tankinud nurga taga vana kolhoosi püti juures. Ikka normaalses tanklas.
Aga fakt on see, et oma 10 aastat tagasi ma vahetasin igal aastal muruniiduki karburaatorit.
Samuti ka vanemate majapidamises. Paar laipa on siiani aidas riiulis alles.
Just see klapp paagi ja karbussi vahelt sulas ära. Seistes töötab ilusti aga liikumise pealt loksub kütus otse karbussi ja siis paugutab ja ajab musta suitsu välja,
sest kütuse ja õhu vahekord paigast ära.
Täna on ehk seis sellega parem aga atsetooni järgi haiseb ikka endiselt.
Mäletan hästi, kuidas vene ajal bensiin lõhnas.
Hetkel "piinan" juba teist murutraktorit ja nendega sellist muret enam pole, sest karbuss puhas metall.
Trimmer käib mul juba ammu kallima alküüdbensiini peal.
Saed said vahel ka tanklabensiini ja õli segu aga nüüd ka neil ainult alküüdbena.

Siis on mul vb tõesti vedanud. Kõik, saed, trimmerid, niidukid kasutuses ja ühegagi pole probleemi olnud. Võibolla vastus selles, et kasutan 98 bensiini.

See 98 ongi kogu loo võti.
Mul on alates kevadest aida all kaks eri värvi kanistrit.
Vana roheline on 98 bensule, sest metsaauto muud ei "seedi"
Punane on siis 95 ja käib murutraktori sisse.
Talvehooaja sae kütuse segan 98-st ja suvel siis alküüd.

Kõik need mu probleemid väikemootoritega on tekkinud 98 kasutades.