Fiat Ducato 18 Maxi 1989 Niesmann + Bischoff Clou

Ishchenko kirjutas: Sain aru, et kuiv föön palju paremini kütab terve auto, kui originaal alde? Või miks tekkis vajadus lisa kütte tegema?

...

Nädalavahetus oli katsetamise aeg. Tegin ekstra katsesõidu, et teada saada, mis masin Clou on.
Alustame siis küsimusest esmalt, nüüd tean vastust. Väljas oli mingi seitse kraadi ja kange tuul. Seisma jäädes muutus auto päris kiiresti jahedaks. Pole siis viitsinud gaasiga keskkütet tööle panna. Küll ma oleks viitsinud ka, kui lihtsamat lahendust poleks olnud. Võtad puldi ja naks diisel soojapuhur teeb kiirelt toa uuesti soojaks. Hakkad liikuma, lülitad välja. Nii kasutasin teda igal peatusel.
Ja veel. Õhtul panin gaasiküttele. Öösel mingil ajal tundsin, et jahedaks läinud. Teadsin, et gaas oli lõpukorral. Ei viitsinud mina välja minna, balloone vahetama. Naks puldist nuppu ja uuesti magama. Hommikul vahetasin pudelitel kohad.
Nüüd muud tähelepanekud. 
940km läbi vuristatud. Õli tasapind ei ole silmaga märgatavalt langenud. Tähendab, et õli kulu ei ole probleemiks.
Sõidu peal töötab külmik 12v pealt. Seisma jäädes peaks lülitama gaasi toitele. Kena päiksepaisteline ilm. Mõtlesin, et proovin hoopis 220v pealt. Ja toimib. Nii kasutasingi igal peatusel. Lihtne puldi vajutus, sõitu alustades jälle puldist inverter välja. Alles õhtul panin gaasi pealt käima. 
Vihma hakkas sadama. Lülitasin kojamehe sisse, poole klaasi peal jäi pidama. Mis värk? Tegin peatuse, et vaatan kaitsmed üle. Ei jõudnud kaitsmeteni. Nägin, et luudade ajam oli jooksnud vastu massilüliti korpust. Paigaldades uurisin, et kapoti tugi kenasti mööda läheks ja kapott vastu massi lülitit ei läheks, aga kojamehi ei taibanud tööle panna. Paenutasin veidi ja kõik jälle korras. 
Küttekulu. Remondi järgne tankimine näitas kuluks 21liitrit sajale. No palju sai koha peal töötamist ja maa sees kinni istutud ja muud asjad - ei ole arvestatav. Teine tankimine ei olnud ka rõõmustav. Tulemus 11,5liitrit sajale. Kolmas tankimine oli lohutav. Kulu 9,3liitrit sajale. Analüüsisin olukorda, põhjendatud situatsioon. Esimene päev oli korralik torm ja terve tee vastutuul. Sõitsin ka 90km/h piires. 110lubatud alas proovisin isegi seda - välja vedas. Tagasi teel hoidsin umbes 80km/h ja tuul oli tihti tagant. Tuule takistus loeb selle auto puhul palju.
Esimesel päeval sai vihma kõvasti. Katuse paikamine on asja ette läinud - toast ei leidnud lekkimise jälgi.

Alumiinium pleki sees olevad oksüdeerunud augud katsin väikeste Fiat märkidega. Sajasest pakist on järel umbes 30.





Filmi ka natuke. Tehakse ikke asju maailmas, päris lähedal.











 
To do listi lahkamine tuleb hiljem.

Motamees kirjutas:

Ishchenko kirjutas: Sain aru, et kuiv föön palju paremini kütab terve auto, kui originaal alde? Või miks tekkis vajadus lisa kütte tegema?

...

 Võtad puldi ja naks diisel soojapuhur teeb kiirelt toa uuesti soojaks. Hakkad liikuma, lülitad välja. Nii kasutasin teda igal peatusel.

 Sellel ahjul peaks olema täiesti suva, kas sõidad või seisad. Välja lülitasid ilmselt sellepärast, et sõidu ajal polnud mõtet kütta? 

Jah, sõidu ajal pole mõtet kütta, sest auto soojendus kütab. Ja kedagi pole ka seal tagapool, kui seal ka jahe on.
Ma pole sõidu ajal tahtnud sees hoida (teistel autodel) ka selle pärast, et õhuvõtt käib väljast ja kõhu alt. Seal on tolmu. Talvel olen vahel kasutanud, kuna lumetolm pole probleem.
Cloul on õhuvõtu vahele pandud kolmikklapp ja talvel (muul ajal pole mõtet) saab sõidu ajal ka siseringluse peal kütta. 
Selgituseks. Mulle õeldi, et ka gaasiküte hakkab kohe sooja andma. Siis aga tuli välja, et meil olid erinevad kütted. On olemas gaasi õhkküte ja radiaatorküte. Mul on radiaatoritega ja see võtab veidi aega. Ka ei ole mul auto vanaduse tõttu mingeid automaatseid kütte ja külmiku süsteemide vahetusi.
Nüüd siis töölehest, mida vaja veel teha. Mul on autojuhi aegadest komme, et kirjutan kõik probleemikesed paberile. Siis on hää võimalusel sealt spikerdada. Mõni viga jääbki paberile, mõni tuleb kohe ette võtta. Ka saab aja järgi planeerida, milline töö ette võtta.
*Veepumba lüliti. Veevärgi pumba rõhulüliti lülitab surve tekkides kenasti välja, aga tagasi ei taha lülitada. Võtab aega, kui ta jälle veepumba sisse lülitab. Ilmselt on diisli veepaaki panemine ikkagi sellele membraanile kahjustavalt mõjunud. Katsun remontida, vajadusel vahetan pumba. 
*Istme padi ei seisa paigal. Kongi diivani aluspadi tahab oma kohalt ära libiseda. Takjatriibud on liiga taga ja selle koha peal ei ole padjal survet. Tehasest on nad nii taha pandud selle pärast, et siis on lihtsam aluskasti kallale minna. Tõstan takjatriibud ringi. 
*Katla pieso. Gaasikatla kõrgepinge jääb ka siis tiksuma, kui leek on olemas. Tõmbasin kõrgepinge pooli toitejuhtme välja, kui katel juba töötas. Ilmselt on vaja vahetada see pisike seieriga asi (valge-roheline skaala), mis näitab kuumust. Tule olemasolul jõuab seier vaevu rohelise piirkonna peale.
*Lõhn külmkapi juures. See võib olla tagumise radiaatori jahutamise lõhn (pole kaua töös olnud) aga võib olla gaasi lõhn. Gaasi kartuses ta kirja paningi, muidu ei anna rahu.
*GPSi hoidja. Iminapp ei taha gepsu paigal hoida. Saab panna kleepeka vahele või hoopis kinni liimida.
*Solgi leke. Tagumise tühjendussiibri juurest tilgub väheke. 30aastat tagasi poleks keegi sellest välja teinud, aga nüüd võivad rohelised kallale tulla. See minu meelest ka kõikse hädalisem asi, millega juba tegelen. Varsti keelatakse metsloomadel metsas urineerimine ka ära - neile ehitatakse spets peldikud.
*Mootoripadi. Gaasi maha lastes või peale seda lisades on kuskil mingi loks. Kuna ka käigukang liigub siis, on kahtlus mootori kinnituse juures. Reaktiivvarda puks ehk loksub.
*Diisel tilgub. Tanklas tagurdasin tankimiskohalt ära ja nägin mingit kütte rada. See võis olla ka mõne teoise auto oma, aga vaja ikkagi uurida. Parklas loiku alla pole jäänud. Võib olla ka tankimise vooliku viga.
*Topsihoidjad. Vaja panna kabiini termose hoidjad ja tagumise kraanikausi juurde vedelseebi jaoks hoidja.
*Armatuur. Ei tööta päeva odomeeter. Kasutan gepsu odomeetrit ja arvutan põhiodomeetri järgi.
*Uksetasku. Parema ukse küljes ei ole taskut, vasakul on. Naine on kade ja nõudis omale ka. 


 

Mul sama mootoriga jääb kütusekulu ka sinna 9-11 vahele,keskküte on mul ka vedelikuga,kuid soojaks läheb uskumatult kiiresti,laupäeval panin sisse täie võimsusega kui toas oli 14 kraadi ja juba 30-40 min hiljem oli toas 22 kraadi.Soe vesi on pärast gaasikütte sisse lükkamist ca 10 min juba nii soe,et käsi pikalt kraani all ei hoia.

Mainitud kütusekulud on lausa kadestamisväärselt kasinad.

Motamees kirjutas: *GPSi hoidja. Iminapp ei taha gepsu paigal hoida. Saab panna kleepeka vahele või hoopis kinni liimida.

Mul kukkus hoidik kogu aeg klaasi küljest lahti ja avastasin, et iminapa keskel, kus on nn "valukoht", sinna oli poor sisse jäänud ja õhku immitses sisse.

Sulatasin iminapa keskkoha jootekolviga üle, nüüd töötab hästi.

Sõidul kirja pandud vigadest on järgi veel üks. Esialgu jääbki paberile. Katla süütamise saab ka niisama välja lülitada (kasvõi lüliti vahele), kui juba süttinud on. Kui seal vaja midagi muud ka teha, siis saab korraga tehtud.
Eraldi väljakutse oli päevasõidu odomeetri nullimine. Üks pisike plastiku nupp oli murdunud. Paistab eraldi videos spidoka valge põhja peal. Selleks, et odomeeter nulli jookseks peab kogu numbrite plokk liikuma videos nähtaval viisil.





Muud päehe ei tulnud, kui niidiga tõmbamine. Jupi tagasi liimimine oli liiga ebausaldusväärne. Esimene Niidi kinnitus oli liiga väikse jõu õlaga ja ei tahnud hästi toimida.





Teine oli toimekam ja nii jäigi. Parem ikke, kui mitte midagi.

Tasapisi edenevad ka muud pisiasjad.
Millegi pärast oli õhupuhasti korpus lõhki läinud. Ei saagi aru, mis sellise asjani võib viia. Õmblesin prao kinni ja panin vitsa õhuvõtu toru ava ümber. Väljast liimisin prao ja "nipud" üle.








Geneka võimsus tuleb kasutada akude laadimiseks, sest elekter on majas elutähtis. Lülitasin automaatse päevatulede (pooltuled) süsteemi välja ja paigaldasin LED päevasõidutuled.





Köögi sahtlid on nii palju lahti käinud, et sõidulukud on ära kulunud. Kurves lendasid kolakaga lahti ja teises kurves jälle kinni. Puurisin augu kapi seinast läbi sahtlini ja roostevaba traadist paenutasin "luku". Seistes on lukud kapi riiulil ja sõitu alustades pistan auku.

Odomeetri murega saaksin aidata,üks kunde tõi oaar aastat tagasi mädanenud kuudiga Fiati Soomest,see jäi seisma ja nüüd lubas mul sealt võtta kõike mis vaja.Omale tõin elamu veepumba,kuna unustasin vana järgi kui puta vee paak tühi oli,pump sai otsa kurivaim.

Hundu615 kirjutas: Odomeetri murega saaksin aidata...

Tänan pakkumast, aga praegu töötab. Uuel proovisõidul selgub lõplik tõde.

Viimasel ajal olen tegelenud pisiasjadega. Kuna olen "tulefetisist", siis enamik kaldub sinna poole.
Nagu igal õigel majal on välisvalgustus, on vaja ka mul seda. Mõtlesin siis panna töötule ukseesist valgustama. Kuna minu töötuli näitas liialt täppi, oli vaja teha mingi hajuti. Võtsin vana matkaauto küljest esimesed gabariitule klaasid ja lõikasin sealt paraja tüki. Liimisin klaasi töötulele ette ja asi läks hoopis paremaks. Täpp kadus ja hajutatud valgust ümberringi rohkem.











Kui liim oli kuivanud, siis käiasin klaasi ümberringi tule mõõtu.








Sinna oleks hästi sobinud LED numbrivalgustid, aga nende tellimine/kohalejõudmine oleks võtnud liiga pika aja. Pealegi olid mul antud tuled juba olemas. Samad tuled panin ka tagurpidikäigu tuledeks. Stange alla, kaks tükki.

Tagurpidikäigu lisatulesid pannes ei tahtnud LED tuled põlema hakata. Vahetasin küll otsi, aga es midagi. Siis hakkasin testriga mõõtma ja avastasin, et taha jõuab ainult 8v. No muidugi ei sütti LED. Läksin testriga ettepoole, harukarbis sama, veel ettepoole, käigukasti peale. Seal ühel juhtmel 8v ja teisel norm. Peas käis juba mõtteliselt uue lüliti tellimine. Siis liigutasin juhtmeid ja voilaa, asi hakkas paranema. Kiskusin klemmid maha ja paar korda uuesti. Nüüd hakkas asi tööle ja tagatuled ka kenasti põlema.





Ükskord Rootsi reisul jäime öö peale. Muud parkimise kohta käepärast polnud, kui teeäärne tasku. Seal on palju selliseid parklaid, nagu meil bussipeatuse taskud. Ei julgend mina sinna ilma tuleta autot parkida. Panin taha katuse nurga peale jalgratta tagatule vilkuma. See mul siiani hingel ja nüüd panin spets tuled taha üles külgede peale. Enamusel uutest elamutest on need seal, põlevad aga gabariitidega koos. Ma panin eraldi lüliti ja toite neile. Nüüd saan panna põlema ainult need lambid. 
Huvi pärast katsetasin, palju nad voolu võtavad. UPSi akut (9A/h) kasutasin toiteks. Mõtlesin, kui saan 8 tundi hakkama on korras. Lõpuks olid põlenud selle aku pealt 30h ja oleks edasi põlenud. Pikemat katsetust polnud vaja, sest sain aru, et voolutarve neil olematu. Elamu akude pealt võivad sellised tuled põleda igaviku. Valgustavad väheke ka õues liikumist.





Remondi lehe peal oli kirjas ka imelik lõhn külmkapi töö ajal. See võis olla väljalaske toru halb asend. Nimelt on väljalaske toru punktkeevitus läinud katki ja toru oli vajunud valesti. Nii sai põlemisgaas tulla toa poole. Väljast see ei paistnud, kuna seal on ilukate ees. Seespoolt katsudes tundsin aga loksu. Panin punktkeevituse asemele kruvi ja liimi ka veel ümber. Samuti tihendasin külmkapi vahed klaasriide ja kivivillaga. Nii ei saa kapi tagumine töötsooni õhk elamu poolele.

Varakevadel ostsin torude seest pesemise vooliku survepesurile. Katsusin siis pesta ka Clou raame seespoolt, aga liiga vastik töö oli. Niisma külm ja vesi külm ja ise märg, jäi nagu jäi. Nüüd otsustasin asja uuesti ette võtta. Tööl hoopis teine tera. Väljas soe ja vesi soe ja ise ikka märg. Aga kuuma ilmaga oli see mõnus. Lasin kõik raamid ja vedrukapid seespoolt puhtaks. Üks vedrukapi oli nii paska täis, et algul pole voolik sissegi läinud. Pikapeale sai ikka tühjaks seespoolt. Nüüd laseb kenasti ära kuivad ja ükskord saab ka korrosioonitõrje õliga läbi pihustada.
Maapealne Clou taevaste nimekaimude taustal.





Selline mõll käib raami sees. Ise ronib sisse ka.





Dussiruumi üks uks on sootuks kadunud. Lõikasin rekka tendist riba ja neetisin konksud otsa. Nüüd saab pestes kardina ette lohistada.






 

Viimane katsesõit läks hästi. TuDu list jäi peaaegu tühjaks. Clou on küll nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa, aga need tegemised on juba sellised mittevajalikud. Vähemasti lähiajal. 
Ühe asja siiski mainiks. See nagu üldtunnustatud omadus, et kuuma ilmaga ei taha külmik häste jahutada. Lähiajal lisan külmkapi tagaseina ventikad. See pidi asja parandama.
Suuremad tegemised bussi juures saavad otsa ja huvi langeb. Peaks maha müüma ja uute väljakutsete poole vaatama.
Täna oli üks eriline päev ehk Clude kokkutulek.

Leia 3 erinevust ☝️
🤔😎

Motamees kirjutas: Viimane katsesõit läks hästi.

Suuremad tegemised bussi juures saavad otsa ja huvi langeb. Peaks maha müüma ja uute väljakutsete poole vaatama.
Täna oli üks eriline päev ehk Clude kokkutulek.

Nüüd siis hakkad Cloude kokkutulekuid korraldama.  Kuna Eestis vist kolmandat ei leidu, pead haaret laiendama

Järjekordsel "katsetusel" sai midagi remondinimekirja ka.
Kohe peale kodo jõudmist vahetasin mootoriõli. Mootor ühtlasi soe. Läbisõit selle õliga umbes 3500km ja oli arvestatud mootori sisepesuks. Kolme ja poole tuhande kildi jooksul oli ära kadunud umbes pool kriipsuvahet õlivardalt. 





Teel olles lõpetas järsku mu "imepott" töö. Õnneks oli pudru just valmis saanud. Sõime õhtusöögi ja hakkasin viga otsima, tahad ju teise päeva jälle süüa. Vea leidsin külmkapi tagant, kuhu oli tehtud voolu "vargus" pigistatava klambriga. Liigutasin ühendust ja pott hakkas jälle tööle. Ei saanudki aru, kas lubadusest, et parandan kodus ühenduse või liigutamisest. Igastahes nälga pole tundnud.





Eelmisel katsesõidul oli hirmus palav ja ma lubasin külmiku taha teha ventilaatoritega jahutuse. Nüüdseks olid ventikad kohal ja panin nad paika. Kõigepealt paenutasin pleki, siis freesisin Al pleki sisse augud.





Igastahes kõik sai kenasti kokku ja kvaliteetselt ühendatud. Kui ma juba seal sektoris olin, siis tegin ka "korstnapühkimise" töö ära. Nimelt pika peale tekib gaasileegi toru sisse roostepuru. Kui see nüüd alla pudiseb, siis võib ta kukkuda (ja kukubki) just gaasi düüsi ava peale ja leek ei saa põleda või põleb vigaselt. Pühkimise ajaks võtan muidugi düüsi sealt alt ja puru kukub põrandale.








Selleks korraks sedasi. Nimekirijas on veel tegemisi ja ka need saavad tasapisi tehtud/kirja.


 

Sellised varastamise klemmid on tihti saatanast ja ise üritan neid vältida. 
Jootekolviga mässamine võtab rohkem aega kui selle klemmi pigistamine aga tulemus on oluliselt kestvam.
Teine võimalus on need pigistatavad klemmid. Liigub jutt, et selline klemm on parem. 
Väidetavalt jämedam tinutus annab pikema vibraga järele just sealt, kus tinaga osa hakkab.

Liikuv juhe (näiteks ukse juhtmekimp) läheb tinutamise lõppemise koha pealt päris kiiresti katki. Seal panen paendumise koha peale uue juhtmejupi ja ühendused teen mitteliikuva koha peal. Üks ukse sees ja teine kuskil seina vahel.
Ühendamisel/varastamisel paljastan juhtme 4-5cm ja keeran pikalt ümber. Ei tinuta.
Järgneva sidumisega saab väga "saleda" ühenduse. Kui vaja kimpu paigata, tuleks ühendused teha väikse nihkega.


 





Ja voolu "varguse" puhul umbes sama. Mehhaanilise tõmbetugevuse pärast võib juhtme panna teise keskelt läbi.









Torude kasutamisel kasutan spets tange. Valede võtetega kokku pigistamisel on ka torud ebakvaliteetse ühendusega. 
Mina kasutan seda osa, mis surub toru küljelt "augu" sisse. Lihtsalt laiaks pigistades kipub tõmbetugevus nõrk olema.

Ma kasutan ka seda augu sisse surumise võtet. 
Sinu toodud jätkamine ja varastamine on head nipid. Ainus vaenlane on oksüdeerumine pikema aja jooksul.
Mitteliikuval osal lasen selle ühenduse veel tinaga üle ka. 

Kuna akuruumis peab ikka vent olema, siis võtsin selle töö ka käsile. Seda enam, et paneele plaanin juurde panna ja laadimine intensiivistub.
Otsisin akuruumi põhjas vaba ruumi ja freesisin põhja sisse augu. Rõõm oli see, et välja freesitud materjal oli kuiv. Eelmise freesimise ajal sain märja ketta. Ei tea nüüd, kas on siis suvega isolatsioon kuivanud, või oligi see kuiv koht.





Tellisin arvuti 12v jahutusventika ja liimisin selle kanalisatsiooni toru külge. Natuke juhtmeid ja imema/puhuma ta hakkas. 





Ventikas oli väga intensiivne ja oli kuulda nii seest kui ka väljast. Mõtlesin siis, et panen sumbuti otsa.





See võte ei olnud piisav. Oleks võinud hoopis 24v mootori panna. Et olukorda siiski päästa, panin ühe armatuuri korntolllambi järjestikku vahele. See võtis "turbo" hääe maha.

Kuna gaasikatel vajab nagunii väheke remonti, kas pole siis targem kohe keskküte ümber ehitada diiselkütte peale? Olen aru saanud, et gaasiküttega on ikke väheke probleeme, kui pikemalt paigal olla. Gaasi läheb küllalt palju üles ja siis peab balloone otsima minema. Diiselkütet aga on igas tanklas.
Poolt- ja vastu-väited teretulnud. Saan siis oma peas mõtted paika sättida.

Tere,
Ei tea milline diisliga kütteseade sul mõttes on, kuid matkakatel kasutatava Truma Combi ja Truma Combi D puhul oleks ligikaudne algne lähenemine järgmine:
Truma Combi 6:
-maksab natuke üle 3000 euro;
-maksimaalne gaasi kulu 460 g/tunnis ehk umbes 0,9 L/tunnis, kulu seega umbes 0,7 eurot/tunnis või siis 17 eurot ööpäevas;
-"halvimal juhul" ühes matkakas kaasas 2 ballooni ehk 50 kg lisaraskust.
-maksimaalvõimsuse juures saaks hakkama 2 ballooniga 2 päeva.
Kogemus ütleb, et kui 10-15 kraadise külmaga matkakaga matkata, siis kahe ballooniga saab ikkagi mingid 5-6 päeva hakkama (sõltub muidugi matkaka suurusest ja soojustuse astmest).
Truma Combi 6D:
-maksab sinna 4000 euro kanti;
-maksimaalne diisli kulu umbes 0,9 L/tunnis, kulu seega umbes 0,9-1,0 eurot/tunnis (sõltub diisli hetkehinnast) või siis umbes 24 eurot ööpäevas;
-maksimaalvõimsuse juures 70 liitrise paagiga saaks kah mingid 2 ööpäeva hakkama kuid siis tuleb tankima sättida... ei ole olnud võimalust katsetada aga talvel ilmselt saaks ikkagi ka mingid 5-6 päeva paigal olla.

Minu kokkuvõte:

Truma Combi 6
Plussid: Gaasiga Truma Combi 6 on ostes oma 20% odavam kui Combi D, samuti on Combi 6 kasutamine ilmselt odavam kui diisliga Combi 6D.
Miinused: Tühjade balloonide vahetamine täis balloonide vastu võib osutuda natuke keeruliseks, väljaspool Eestit võib osutuda võimatuks
2 gaasiballooni kaaluvad 50 kg!

Truma Combi 6D
Miinused: Ostes on Combi 6D 20% kallim kui gaasiga Truma Combi, samuti tundub igapäevane kasutamine olema mingi 25% kallim kui gaasiga Combi 6 puhul.
Plussid: Gaasi otsimise/balloonide vahetusega ei ole põhimõtteliselt vaja eriti tegeleda, sest gaasi läheb vaja nüüd ainult pliidi ja külmiku jaoks, seega saab matkaka teha ühe ballooni ehk 25 kg võrra kergemaks. Kellel kompressorkülmik, võib pliidi jaoks teise 25 kg ballooni asendada väikese ballooniga ja võidab veel 15 kg kaalus. 

Kui matkad suvel, Eestis ja siin lähiümbruses, siis ilmselt majanduslikult ökonoomsem on omada gaasikütet. Kui matkad aastaringselt, palju Euroopas ja matkakas kipub ülekaaluline olema (ilmselt enamusel ) siis oleks mõttekam omada diisli versiooni.

Head mõtisklemist! 

PS Ei pretendeeri faktile, et arvutused on päris õiged, aga loodan, et väga suurt ämbrit arvutustega ka ei teinud .
  

Tänud mõtisklemast.
Truma kukub igal juhul minu eelarvest välja. Kui jutt läheb gaasi peale, siis remondin ikkagi vana katla ära. Kui kaldub diisli peale, siis läheb mängu hiina märg gero. On olemas ka märg Webasto, aga sellel ei ole tempi reguleerimise võimalust. Lülitub lihtsalt 70kraadi peal välja. Hiinakas maksab mingi 200 euri ja temp regulaator on olemas. Kaaluvahe on 20kg versus 4kg gero kasuks. Lisaks siis, et lõpuks võib minna ühe ballooni peale ja ka sealt kaaluvõit. 
Hiina gero võtab kuni pool liitrit tunnis. See oleks siis max 12L ööpäev. Märja gero kütusekulu kogemus mul puudub. Kuiv gero võtab max`ist veel hulga vähem, sest ei tööta täisvõimsusel.

 Uuri ka võimalust panna 2 Gasbanki komposiitballooni.
Neid saad ise täita ja see on oluliselt lihtsam, kui balloone vahetada. 
Vahetades annad ära pooltühja aga LPG puhul täidad pooliku lõpuni täis.
Ise olen Gasbanki peal ja ei kurda.