Seesama wert paneb ka kondensaadi paika, kui sein valmis ehitada. Ehituse eeskirjad ütlevad, et materjali vee(auru)läbilaskvus peab pidevalt suurenema seest väljapoole. Plekk aga on nullläbilaskvusega. Igatsorti soojustusmaterjalid lasevad niiskust läbi. Siin ongi tähtis, mis materjali valida. Lõpuks võib ka villa panna, aga siis on vaja ruumi sissepoole panna membraan, mis üldse niiskust läbi ei lase.
Oma autoid ehitades olen ikka mänginud selle werdiga, aga ega suurt tolku pole. Auto ehitus on tavaliselt selline, et on sitad variandid ja vähem sitemad.
Loomulikult on ehitusel suur tähtsus sellel, millal ja kuidas elamut tarbitakse. Kui lihtsalt suvel-sügisel sõita, siis aitab armaflex küll. Kui aga talvel sees elada soovitakse, siis peab ikka soojustust olema palju paksemalt (skaala läheb roheliseks umbes 10cm pealt). Ja külmasillad tuleb kõik kinni katta. Küsija pildil olev soojustus ei kõlba ühelgi tingimusel talveelamu juurde. Isegi kattevineer läheb ribide koha pealt jäässe, kruvidest rääkimata. Talve autol tuleb ribid katta soojustusega ja kruve ei tohi ka lasta ribide sisse (Mille pead on otsapidi toas).
Olen oma elamute ehitamise nüansse jaganud küllaga. Osa ehitistest on automoto foorumis. Seal ma enam ei käi, kuna moderaator muutus väljakannatamatuks.
Ja veel Telgivaiale seletuseka. Plaate saab ka panna vastu plekki väga tihedalt (ka kumerale pinnale). Lihtsalt plaadi tagune pannakse vahtu täis. sisuliselt liimitakse plaat pleki külge.
Panen ka mõned seina näited, mis leidsin arvutist. Need Iveco ehitamise ajal modelleeritud. Sellega tõestan, et ei lahmi niisama. Kui eksin, siis on eksinud ka nemad. Kui mu "tõed" ümber lükatakse, saan ka mina targemaks.
Ahhaa, jäi mainimata. Mõnes mõttes on õhuvahe välispleki ja soojustuse vahel isegi kasulik. Isegi, kui tuulduda ei saa see vahe, siis tekkiv kondents saab vajuda mööda pragu alla. Kui seal all on mõni ava (ühel projektil nii tegingi), siis saab tekkinud vesi ka ära joosta. Vastu seina olev peno võib jätta vee enda sisse ja nii muutub soojustuse bilanss negatiivsemaks, kondentsi tekib rohkem ja jälle bilanss muutub. Lõpuks on soojustus üks suur veeanum, nagu tõestasin Iveco-Rimori lõhkumise teemas. Seal oli peno kaal tunduvalt suurem, kui peaks olema. Peale pikka (mingi pool aastat) kuivamist muutus katsetükk jälle normaalseks kaalu suhtes.
Muide ka Wert arvestab kuivamisaega, sest päris ideaalset seina ei saa vist keegi.