TEEMA:

Tere
Alustasime täna oma matkaauto lahti lammutamisega, et ise algusest lõpuni ehitada. Algselt oli plaanis soojustada ise pur vahuga. Kui täna seinad maha saime, siis eelmise omaniku poolt oli juba mingi lahendus poolikult olemas- taga laes ei olnud ainult mitte midagi. Lisan pildid sellest, nagu see auto praegu on.
mõtleme mida teha, kas 
1. Rõõmustada juba pandud peno ja villa üle ning soojustada edasi peno/pur vahuga sealt, kust veel tegemata.
2. Kiskuda kogu sisu siiski välja ja minna edasi oma algse plaaniga- soojustada auto pur vahuga.

Kas on mingi miinus või mingi tähelepanek, miks ei tohiks kindlasti juba olemasolevat soojustust alles jätta? Kasvõi seda peno, kui mitte villa, või üldse, kogu kupatust..

​​​

Seda teemat on see foorum ja kogu googel suht rammusalt täis. Ja just toimus iseehitajate festival.

Tõesti, toimus. Paraku see, mis meil seina alt vastu vaatas oli üllatuseks ja nägime seda peale festivali, kus me muide, ka käisime. Küsimus on endiselt sama...

kaminahi kirjutas:

Seda teemat on see foorum ja kogu googel suht rammusalt täis. Ja just toimus iseehitajate festival.

 

Vaatasin nüüd kiire pilguga veelkord foorumi läbi- no ei leia taolist teemat. Ehk oskad siiski midagi vastata sellele küsimusele?

See peno seal ei maksa palju. Aga kere remont maksab.
Ma kisuks vana kõik maha. Vaataks kriitiliselt seina üle teeks vajadusel roostetõrjet ja laseks kuivaks kui seal niiskus taga on. Siis paneks uue soojustuse ja võimalikult tihedalt ehk piinlikult tihedalt. Soe niiske õhk läheb külma pleki peale ja seal kondenseerub. Vesi aga sama teed välja ei tule kust õhk sisse saab. Tulemus võib olla hallitus ja rooste.
Mis soojustus panna ? Pur, peno makroga, vill ja kile, armaflex vms. On juba poole kohaga usu küsimus.

Edukat ehitamist.

Kõik välja ,pind  puhtaks ja armaflex. Vajadusel suurematele vibreerivatele pindadele ka natuke pigimatti armaflexi alla.
Lõpptulemus võiks enne viimistlemist näha välja nagu sellel poolikute seintega elamuautol, mis siin müügis

www.auto24.ee/soidukid/3927445?fbclid=IwAR0geuh89xm0SHEouUfWUlOZ5Qng9cuZlkND_hP7AcWQYIg6xCCd3zux62c

 

Kui tahad saada head tulemust siis armaflex seina ja lakke,paksus 19 või 25mm-sobivad mõlemad.Minul tehtud 19mm paksusega ja toimib nii soojas kui pakases.

Kui plekk on väljaspool, siis kondets tekib niiehknaa. Sinna peaks siis tegema väikse tuuutatava õhuvahe.
Ei tahtnud kohe oma usku laotama hakata, aga kuna teised usulahud on nii pealetükkivad, siis otsustasin ikkagi sõna sekka ütelda. 
Soojustusmaterjalid on enam vähem ühe soojapidamise arvuga. Loeb kihi paksus. Nii, et armafleksi 19mm paksuse kiitmine on ikka usuhullus ehk radkalism.
Kui mulle saadaolevaid andmeid võrrelda, siis võitja on PUR. Tegelikult on vahed üliväiksed. Loomulikult võtsin kõigile ühesuguse paksuse (5cm).
Võin ka panna andmed rahvakeeli. Kui ühel pool on 20kraadi ja teisel pool miinus viis, siis on toa pool PUR - 16,9* Armaflex - 16* (19mm annab 12kraadi) XPS - 15,9* ja EPS - 15,5 kraadi.

A mis ma siin ikke targutan, igaüks võib ise modelleerida seda seina ja vaadata murekohti  www.ubakus.de/u-wert-rechner/?
Ma lähen nüüd palvetama oma ikooni-nurka. Praegusel hetkel on püha kuju PURiga üle valatud.

ei vaidle tahaks selgust saada
kondensaat on siis mis asi ?
olen ise aru sanud, et see on siis kui soe niiske õhk kondenseerub külma pinna peale - õhuniikuse kondenseerumine ?
ja ületatud peab olema siis kastepunkti piir
küsimus ongi siis selles, et kui panna nüüd pur või armaflex või mingi tihe peno nii pleki peale et õhk vahele ei päse
siis millest tekib kondensaat kui ei ole õhku mis saab kondenseeruma hakata.
pur läheb ja täidab ise kõik lohud ja õnarused moodustades monoliitse tiheda kooriku
armaflex tuleb kleepida tihedalt 
peno plaatidega on kõige keerulisem sinna taha võib ikka õhuvahe jääda kuna kaubiku külg ei ole sile/sirge

villast ma ei räägi see laseb õhku läbi seega tekib kindlasti kondensaadi oht ja see on kõige suurem neist eelnevatest valikutest

Seesama wert paneb ka kondensaadi paika, kui sein valmis ehitada. Ehituse eeskirjad ütlevad, et materjali vee(auru)läbilaskvus peab pidevalt suurenema seest väljapoole. Plekk aga on nullläbilaskvusega. Igatsorti soojustusmaterjalid lasevad niiskust läbi. Siin ongi tähtis, mis materjali valida. Lõpuks võib ka villa panna, aga siis on vaja ruumi sissepoole panna membraan, mis üldse niiskust läbi ei lase.
Oma autoid ehitades olen ikka mänginud selle werdiga, aga ega suurt tolku pole. Auto ehitus on tavaliselt selline, et on sitad variandid ja vähem sitemad.
Loomulikult on ehitusel suur tähtsus sellel, millal ja kuidas elamut tarbitakse. Kui lihtsalt suvel-sügisel sõita, siis aitab armaflex küll. Kui aga talvel sees elada soovitakse, siis peab ikka soojustust olema palju paksemalt (skaala läheb roheliseks umbes 10cm pealt). Ja külmasillad tuleb kõik kinni katta. Küsija pildil olev soojustus ei kõlba ühelgi tingimusel talveelamu juurde. Isegi kattevineer läheb ribide koha pealt jäässe, kruvidest rääkimata. Talve autol tuleb ribid katta soojustusega ja kruve ei tohi ka lasta ribide sisse (Mille pead on otsapidi toas).
Olen oma elamute ehitamise nüansse jaganud küllaga. Osa ehitistest on automoto foorumis. Seal ma enam ei käi, kuna moderaator muutus väljakannatamatuks. 
Ja veel Telgivaiale seletuseka. Plaate saab ka panna vastu plekki väga tihedalt (ka kumerale pinnale). Lihtsalt plaadi tagune pannakse vahtu täis. sisuliselt liimitakse plaat pleki külge.

Panen ka mõned seina näited, mis leidsin arvutist. Need Iveco ehitamise ajal modelleeritud. Sellega tõestan, et ei lahmi niisama. Kui eksin, siis on eksinud ka nemad. Kui mu "tõed" ümber lükatakse, saan ka mina targemaks.



 


 


Ahhaa, jäi mainimata. Mõnes mõttes on õhuvahe välispleki ja soojustuse vahel isegi kasulik. Isegi, kui tuulduda ei saa see vahe, siis tekkiv kondents saab vajuda mööda pragu alla. Kui seal all on mõni ava (ühel projektil nii tegingi), siis saab tekkinud vesi ka ära joosta. Vastu seina olev peno võib jätta vee enda sisse ja nii muutub soojustuse bilanss negatiivsemaks, kondentsi tekib rohkem ja jälle bilanss muutub. Lõpuks on soojustus üks suur veeanum, nagu tõestasin Iveco-Rimori lõhkumise teemas. Seal oli peno kaal tunduvalt suurem, kui peaks olema. Peale pikka (mingi pool aastat) kuivamist muutus katsetükk jälle normaalseks kaalu suhtes.
Muide ka Wert arvestab kuivamisaega, sest päris ideaalset seina ei saa vist keegi. 


 

-20 kraadi ei lenda isegi enamus linde. Miks peab selle temperatuuriga plekist kuudis elama? Pealegi meil ju "kliima soojenemine" .

Ega me ei tea ju, mida küsija plaanib, äkki on kõva talisportlane. Ka miinus 20ga elatakse kusagil. Olen selle üle elanud. Tänu korralikule soojustamisele oli elu tipp-topp, aga tööd sellise külmaga teha küll ei taha. Pildiltki näha, et linnud ei lenda.


 

PUR osas siis ikka kinnine poor.

Kui pur on kôige kôige siis tekib küsimus et miks tehastest tulevad sôidukid ei ole pur vahuga soojustatud,pean silmas just van tüüpi autosid?

Rummu kirjutas:

Kui pur on kôige kôige siis tekib küsimus et miks tehastest tulevad sôidukid ei ole pur vahuga soojustatud,pean silmas just van tüüpi autosid?

Sellel võib olla lihtne põhjus. Tänasel päeval toodavad autosid (ja ka paljusid muid asju) raamatupidajad, mitte insenerid.  

Keegi pole ütelnud, et PUR on kõige-kõige. PUR on lihtsalt üks variantidest. Tehas võib teha igast paska, tal on omad kaalutlused. Vaata teemat "Rimori surm ehk vastupidi". 
Ei pole ülemat asja. Igal asjal on omad miinused ja plussid. Näiteks võib olla mingi materjal olla mugavam kasutada tööstuslikult, teine aga jälle käsitsi parem panna. Sealt tulevadki erinevused sisse ja meie nuputame, miks küll ...
Ivari ütlemine kinnisest mullist on mõeldud niiskuse pärast, mette PURi pärast. PURi on erinevat olemas.

Rummu post=33391 userid=6719

Kui pur on kôige kôige siis tekib küsimus et miks tehastest tulevad sôidukid ei ole pur vahuga soojustatud,pean silmas just van tüüpi autosid?

Siinkohal oleks muidugi huvitav näha näiteid kuidas üldse tehase van id on soojustatud 
arvestama peab muidugi auto eesmärki kas ta on sooja või külma kliima auto

 

Telgivai kirjutas:

Siinkohal oleks muidugi huvitav näha näiteid kuidas üldse tehase van id on soojustatud 
arvestama peab muidugi auto eesmärki kas ta on sooja või külma kliima auto


 

Minul praegu juba paar kuud selline auto, nagu videos. Sama tootja , ainult et pikkus 541 cm. Seega tagumisi küljeaknaid pandud ei ole. Voodi on risti.
Kõrgus lendas tänu suurematele ratastele  ja kondile küll ülesse, passis 265 cm , tegelik 275 cm. Vara veel Transpordiametisse muutma minna, kui juba, siis koos kaalumuutusega.
Homme saab näiteks külge esimesed astmelauad Metex firmalt ja iga asi kaalub.

Põrand läheb videos maha ühes tükis ja on juba soojustusega.
Muu soojustamine hakkab ajast 1.17 Aus olla, siis eriti sinna seina midagi ei panda küll. Kui nüüd tehasest Truma Combi 4 peaks külmaks jätma, eks siis panen haagisest  Combi 6 ja saan sauna.