TEEMA:

Tere!

Juba aastaid on kipitanud soov ehitada endale liikuv minimaja - niinimetatud autoelamu. Kuna kinnisvara üürihinnad on tõusnud meeletu kiirusega, siis nüüd hakkab see ka finanntsiliselt aina mõistlikum tunduma. Et ruumi oleks maksimaalslet tundub kõige mõistlikum toorik mõni vanem buss. Põhiliselt seisaks maja paigal, aga peab olema ikkagi liikumisvõimeline ja kui võimalik, siis mõneks talveks tahaks temaga ka soojemasse kohta kolida.
Paraku on tekkinud juba tooriku valimise faasis esinevaid küsimusi, millele siinsed isetegijad ehk oskavad vastuseid aidata leida.

1. Ruumikuse ja ka tooriku hinna poolest tundub hea variant linnaliini buss. Kuskilt vanast teemast lugesin, et m1 kategooria autoelamu masimaalne laius võib olla 2,50m ja pikkus 12,00m. Kas need nõuded kehtivad ka tänasel päeval? Direktiive olen proovinud ise ka lugeda, aga nõudeid mõõtudele pole leidnud. Uuemad bussid kõik 2,55m laiad...

2. Kas keegi teab, mis on linnaliini busside tavaline tippkiirus? Teoorias pole neil ju vaja 90km/h kulgeda.

Kui kellelgi on veel nõuete osas mingeid tähelepanekuid, mida tooriku valimisel meeles pidada, siis palun lahkesti siia sellest teada anda!

Kõike paremat
H

Busside tehnilisest erisustest ei räägiks aga üks mis eristab nn. reisibussi linnabussist on panipaik.
Reisibussi põhja all on palju väärtuslikku ruumi. Sinna saab paigutada vee, fekaali, musta vee, akud ja elektri, kütteseadmed ja jahutusseadmed no ja rääkimata matkavarustusest nagu toolid, lauad, grill, telk, rattad, generaator ja palju muud.
Kuidas need asjad madalapõhjalises linnabussis oma koha leiaksid nõuab juba head fantaasiat ja kindlasti suuremaid kompromisse kasutajatelt. Aga ehk polegi neid vaja oma kasutusharjumusi vaadates ?
 

Õnneks fantaasiaga robleeme pole ja veokitest autoelamute ehitajad on nendele probleemidele ju lahendused leidnud. Samuti pole see linnaliini bussi kasutamine mu oma idee vaid ikka youtubest üles korjatud. Reisibussi panipagad on küll toredad, aga minu hinnangul ebavajalikult suured. Ise olen 195cm pikk ka - linnaliini bussis on sees kõrgusesse rohkem ruumi.Mugavustest loobuda ei kavatse, aga mingeid kompromisse tuleb väikesel pinnal kindlasti teha.
Kui nüüd saaks selle mõõtude asja selgeks, siis saaks toorikut valima hakata. Transpordiametist tulevad nii ümmargused vastused ja viited määrustele, aga täpseid numbreid pole ma vist osanud õigesti küsida.

Algusest peale tehtud hulga vigu, aga igal juhul tasub vaatamist, kui hakata ehitama autoelamut.



Eks mõõtusid pead liiklusseadusest otsima. Mina tean sõiduauto mõõtudeks 2,5 x 12 x 4m.

Kui palju linnaliini bussi max kiirus võib olla on üks küsimus, kui palju aga talle on piirang pandud on juba tähtsam küsimus. See tähtis küsimus on passis kirjas.

Motamees kirjutas: Algusest peale tehtud hulga vigu, aga igal juhul tasub vaatamist, kui hakata ehitama autoelamut.

Eks mõõtusid pead liiklusseadusest otsima. Mina tean sõiduauto mõõtudeks 2,5 x 12 x 4m.

Kui palju linnaliini bussi max kiirus võib olla on üks küsimus, kui palju aga talle on piirang pandud on juba tähtsam küsimus. See tähtis küsimus on passis kirjas.
 

Tundub huvitav projekt, kahjuks vene keel ei ole nii hea, et kõigest aru saada. Kuna ka minul on tegemist esimese projektiga, siis kindlasti tuleb vigu ette. Erinevaid ehitamisvideoid olen vaadanud päris palju ja nendest on palju abi.
Mõõtude osas tundub aina reaalsem, et 2,5x12x4m piiresse need jääma peavad ja see tähendab, et peab tooriku otsingul vist Saksamaa poole vaatama, sest skandinaaviast olen vanemaid mõõtudelt sobivaid linnaliinibusse väga vähe leidnud. 

Kõike paremat
H

Zialo kirjutas: Tere!



2. Kas keegi teab, mis on linnaliini busside tavaline tippkiirus? Teoorias pole neil ju vaja 90km/h kulgeda.
................

Kõike paremat
H
 

Omal ajal kollase linnaliini Ikarused olid max kiirusega 60 km/h. Naabrimees pärast liini sõitmise lõpetamist oli aastaid Tallinna Bussipargis sellisest ehitatud tehnilise abi roolis. (Nõuk Eesti ajal loomulikult)
Vaevalt need kiirused palju muutunud on.

Ehitada tuleks ikka mingist turismibussi mudelist, et suudab ka kiirteel sõita.
Kui ainult eestis kulgeda, siis on isoleeritud veoauto kong oluliselt parem paikseks eluks, kui akendega buss.

Aga Haapsalu lähedal Salajõe kandis on mees, kes elamiseks bussi valmis ehitas.

60km/h reegel kehtib iga bussi kohta, millel on külgsuunas istmed ja kui seal istub inimene.

eavp kirjutas:

Zialo kirjutas: Tere!



2. Kas keegi teab, mis on linnaliini busside tavaline tippkiirus? Teoorias pole neil ju vaja 90km/h kulgeda.
................

Kõike paremat
H

 

Omal ajal kollase linnaliini Ikarused olid max kiirusega 60 km/h. Naabrimees pärast liini sõitmise lõpetamist oli aastaid Tallinna Bussipargis sellisest ehitatud tehnilise abi roolis. (Nõuk Eesti ajal loomulikult)
Vaevalt need kiirused palju muutunud on.

Ehitada tuleks ikka mingist turismibussi mudelist, et suudab ka kiirteel sõita.
Kui ainult eestis kulgeda, siis on isoleeritud veoauto kong oluliselt parem paikseks eluks, kui akendega buss.

Aga Haapsalu lähedal Salajõe kandis on mees, kes elamiseks bussi valmis ehitas.

Tänan info eest kiiruste kohta. Muidugi Motamehe info jätab võimaluse, et peale elamuks ümber ehitamist saab ikkagi lubatud kiirust suurendada, kui külgsuunalisi istmeid ei jää. Selle kohta oleks rohkem infot vaja.

Veoauto kongi kahjuks räägib esiteks selle väiksus võrreldes 12m bussiga ja teiseks asi, mille toote välja plussina - akende vähesus. Mulle just see avarus meeldib. Osad aknad muidugi paneks kinni. Kolmandaks ei saa veoautoga enamasti liikuda rohkem kui 2, äärmisel juhul 3 inimest ja mulle meeldib, et bussil on elamine ja "kabiin" koos.

Zialo kirjutas: ... Muidugi Motamehe info jätab võimaluse, et peale elamuks ümber ehitamist saab ikkagi lubatud kiirust suurendada, kui külgsuunalisi istmeid ei jää. Selle kohta oleks rohkem infot vaja.

... ja mulle meeldib, et bussil on elamine ja "kabiin" koos.

Ära eelda, et midagi läheb väga lihtsalt.

See meeldimine on seotud (väga)suurte kulutustega.

Linnaliini bussidel tavaliselt väiksed moootorid, aeglane käigukast ja aeglane tagasild.
Eestis enaus linnaliini busside maks kiirus juba tootja poolt seatud 70km/h.

Pane oma plaan paberile joonista asi maha vaata mis ja kus. 
Mõtle läbi tehnika paigaldus: vesi, kanal, gaas, elekter. 
Ja noh tee proovisõitu mõne erineva isendiga. 
Täna ahvatlev odav linnabuss võib hiljem olla koorem kaelas kuhu investeeritud raha sinna jääb ja keegi seda ei taha.

Mida suurem buss, seda rasken sõita loodusesse ja mujale, trassil küll.
Lisaks soojustus, tahad ju ka jahedal ajal liigelda....Osta ikkagi matkabuss, milleks jalgratast leiutada, pakettaknad, topeltpõrand, seina-lae soojustus jne. Linnaliinibuss pole selleks mõeldud.
Aga see minu arvamus puhtalt.

Kui soovid linnas matkata, siis loomulikult see linnaliini buss.

Teemaalgatajale ja ka teistele teemast huvitatutele - Soomes on ca 400 liinibussist ehitatud karavani kommuun:
www.kylahullutkulkurit.fi/faq

Äkki nende lehelt saab ka natuke aimu edasiseks.

Tähelepanek sellelt Ivari pandud lingilt.
Vaata siit või sealtnurgast kus on näha avalikke pilte mis on pandud nende kokkutulekutest siis tuleb vaeva näha, et sealt massist leida mõnda linnabussi.
Pea aegu kõik on reisibussid. Miks ?
 

Nende suurte busside kohta kehtib sama reegel nagu väiksemagi kohta. Mõistlik oleks seda eelnevalt kasutada,et aru saada, kas see ikkagi on see mis vaja. 
Ammusel ajal aastaid tagasi sai ka seda mõeldud, et buss peaks ikka suur ja mahukas olema. Täna ma enam nii ei mõtle.
Miks?? Aga vot seepärast, et selle suurega on ligipääs oluliselt kehvem. Mulle ei meeldi platsilt platsile kulgeda. Tahaks vabadust.
Sellise kolakaga igale poole lihtsalt ei pääse. Või siis tähendab see suuremat sorti nikerdamist.
Sai ka praeguse bussi puhul mõeldud, et jee, suur ja mõnus. Ja siis esimesel reisil oli vaja järsemast teepervest alla sõita. 
Paras nikerdamise oli ja suuremat enam nii väga ei tahagi. Sama mõte on veel mitmelgi korral peast läbi käinud. See ei tähenda kindlat välistamist aga on mõttekoht.
Minu puhul on nii aga see ei kehti kõigi kohta. 
Need paar kolakat mida olen ise lähemalt vaadanud väidavad, et õige kasutaja puhul hea valik.

 

Kuna omalgi load võimaldaks sai kah alguses plaanitud suur bussi või Ameerika versiooni. Aga nagu mainitud siis 10 m masin ei mahu igale poole. Morello ja Concordi omanike pidev ala erinevates YT kanalites. Kui aga elamus ehitada ja välimust mitte muuta, ehk näeb välja nagu buss. Siis on tasuta parkimist võimalus tihtii busside parklas. Bussil veel paar eelist, soendus radiaatorid on juba laiali veetud, mootor taga, õhkvedrustus, vahest ka kliima. Aga linnaliini buss unusta ära meil sõidab liin üle kiirtee 80kmh teeb see hirmsat häält.

Autoelamu eriotstarbeline M-kategooria sõiduk, mis on konstrueeritud nii, et selles on majutusvõimalus, mille varustusse kuuluvad vähemalt:— istmed ja laud;— magamisasemed, mis võivad olla ka istmest magamisasemeks muudetavad;— toiduvalmistamise seadmed ja— panipaigad. Autoelamu minimaalne varustus (istmed, laud, magamisasemed, toiduvalmistamise seadmed ja panipaigad) peavad olema eluruumis kindlalt kinnitatud. Erand on tehtud lauale, mis võib olla lihtsasti eemaldatav ehk mida võib saada tema tavapärasest asendist eest ära liigutada (näiteks klapplaud seinakinnitusega või kiirkinnitusega eemaldatav). Palun saatke lisaks avaldusele loetelu elamuvarustusest ja eskiisjoonis  varustuse paigutusest ning fotod ümberehitatud sõiduki sisustusest. Samuti esitage ka ümber ehitatud sõiduki kaalutõend. Kaalumisel peab selles olema juht (75 kg), kütus (90% kütusepaagi mahust), tööriistad, varurattas (kui see on paigaldatud) ning 100% õlide, jahutusvedeliku ja kõigi teiste süsteemide vedelikud. Tunnustatud tühimassi mõõtjad:  www.mnt.ee/et/soiduk/soiduki-umberehitus/tunnustatud-tuhimassi-mootjad
ja mõõdud on sul õiged. endal sai see tee läbi käidud.

see 10m pole määrav ligipääsuks, pigem on selleks laius ja kaal.
Kõigile neile kes kaaluvad bussist või veokist teha elamut, peavad arvestama seda et seda ei pukseeri sõiduautoga ja võiksid olla mingid teadmised veokitest et saaks rikkeid iseseisvalt kõrvaldada.

 

No ma ei tea enamus platsid äppides räägivad ikka pikkusest. Prügiauto või mõni muu teenindusauto käib ju enamus platsidel nii et 2.5m lai asi mahub väravast sisse. Aga kui parkimist kohad on 7.5 m jaoks tehtud siis sinna 10m ei pargi.
7.5m on vist mingi standard sest tihti mainitakse just seda mõõtu , et kas sellest suuramd siis mahuvad või ei mahu.

Endal sai sellisest ehitatud, valge ja ruumi sees liikuda. Kui on lapsed siis niimodi sootsam liikuda isegi. Hetkel peal originaal wc, 125l puhas vesi ja hallvesi 200l. Inverter 1000w puhassiinus ja 200ah pliiakud, mida laeb 200w paneel. Sõitjaid 7+1 ja magadab ka 8. Sooja annab tehase märg kero (mis on päris jänune, 8h ja 16l) ja hiina 5kw õhkkütte. Praegune aasta oli katsetus, et mis vaja ringi teha. Puhta vee vahetab 300l peale ja 2x 200w paneelid juurde, akupanga ajaks ka 400ah peale, sest siis poleks vaja juhet järgi panna kui kuskil seista. Loomulikult duss sisse panna veel, siis masin autonoomne ja saab lastega isegi olla nädala moodsast maailmast eemal...

K477U kirjutas: Autoelamu eriotstarbeline M-kategooria sõiduk, mis on konstrueeritud nii, et selles on majutusvõimalus, mille varustusse kuuluvad vähemalt:— istmed ja laud;— magamisasemed, mis võivad olla ka istmest magamisasemeks muudetavad;— toiduvalmistamise seadmed ja— panipaigad. Autoelamu minimaalne varustus (istmed, laud, magamisasemed, toiduvalmistamise seadmed ja panipaigad) peavad olema eluruumis kindlalt kinnitatud. Erand on tehtud lauale, mis võib olla lihtsasti eemaldatav ehk mida võib saada tema tavapärasest asendist eest ära liigutada (näiteks klapplaud seinakinnitusega või kiirkinnitusega eemaldatav). Palun saatke lisaks avaldusele loetelu elamuvarustusest ja eskiisjoonis  varustuse paigutusest ning fotod ümberehitatud sõiduki sisustusest. Samuti esitage ka ümber ehitatud sõiduki kaalutõend. Kaalumisel peab selles olema juht (75 kg), kütus (90% kütusepaagi mahust), tööriistad, varurattas (kui see on paigaldatud) ning 100% õlide, jahutusvedeliku ja kõigi teiste süsteemide vedelikud. Tunnustatud tühimassi mõõtjad:  www.mnt.ee/et/soiduk/soiduki-umberehitus/tunnustatud-tuhimassi-mootjad
ja mõõdud on sul õiged. endal sai see tee läbi käidud.




 

Sain augistis ühes teises foorumis ja sealselt kasutajalt allpool oleva sõnumi. Seda kirjutuse peale, kus kinnitasin samuti, et voodi peab elamuautos kinnitatud olema.

Mis alusel ja kes nõuab, et voodi peab põrandale KINNITATUD olema? Seaduses sellist nõuet ei olnud viis aastat tagasi. Vana "ark" on legendaarne, kuniks lähed kehtiva seadusega. Mul on 4 kohaline auto, kus on kaks rihmadega istekohta ja kaks lamamiskohta...kõik ülevaatused on ametlikud, istekoht oli klapptool, mis läks registrisse piltides.Tõsi, eelmine aasta kinnitasin voodi esimest korda, aga mitte põrandasse.

Kui regasin, oli autoelamu nõueteks: www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... isiAvatud=
www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=276166924

Aga mind huvitab, milline pliit seal piltidel olevas Elamuautos (bussis) on?  Elektri või gaasiga ja kas statsionaarne või teisaldatav?

Keraamiline integreeritud pliit ja kui pistikut järgi pole siis kasutan kohvris matkapliiti gaasiga.

Ega ARK seda ei nõudnud, et pliit peaks suutma töötada ka ilma "maavooluta" ?  Inverteri ja aku pealt. 

Näiteks saksas täna ja praegu ainult kaasaskantav pliit elamuautoks registreerimiseks ei sobi ja statsionaalsele gaasipliidile on mahuti osas hulk erinevaid EU direktiivi nõudeid, mis tegelikult kehtivad ka meil. Kõige hullem minu jaoks neist on  sobiva suurusega auk  gaasikasti põrandas, kui tegu seestpoolt mahutile juurdepääsuga. Sealt peab veel ulatama toru alla õue, läbi kõigi põhjakatete. Kui Järgi mõelda, siis oli sama asi juba mu 1991a Knausil Fiat Skudo baasil. Seal oli küll ainult 3 kg balloon, aga ikkagi statsionaarne paigaldus.

Nii et eks jääbki nüüd mulle ametlikuks  registreerimiseks ainult elektripliit. Täna sain ka uue istmealuse aku kätte  LIONTRON LiFePO4 12,8V 80Ah High Rate 1200A
Ehk suudab inverteriga 5 minutit induktsioonpliiti soojas hoida, kui teda hästi paluda, et jõuaks Transpordiametis ette näidata.  Samas võib ju poti-panni koju "unustada"

tehnika toimimist nad ei vaata, vaatavad et asjad oleks kinni ja teevad sisust pilti.