Akudest

Palju võib tühjendada pliiakut? Kui 100AH siis vist mitte üle 20-30AH?

Tühjendamisel ikka pigem see, mis pingeni tohib tühjaks imeda.
Tavalise happeaku puhul oli vist soovitus 10 voldist mitta allapoole.
Mul on mõne sideseadme setingutes pinge 10,98, siis lükkab ennast ise välja, et akut ei rikuks. Aga see on mingi 7-10 amprise tarbimise juures. Väiksema voolu puhul ehk tohib allapoole 11 volti minna.
6 elemendised raadiojaama akud tõstavad 6,8 voldi juures kisa ja 6 juures viskab välja. Kisab muidugi raadiojaam ise.
Kunagi müüdi kõikjal Makita akudrelli komplekti, kus oli ka taskulamp. Akud olid Ni-Cd. Neid tuli ikka täistsüklina kasutada. Kui drelli jaoks jäi lahjaks, siis tegelikult valgustuse jaoks veel voolu oli. Sai lambiga aku korralikult tühjaks lasta ja alles siis laadijasse.
Need akud ja lamp on mul reisil kaasas. Väga hea on pimedas kaugele vaadata. Valgusvihk on üle 100 meetri.

Akude tühjendamine sõltub palju aku tüübist.
Pliiaku puhul on tähtis, kas tegu starterakuga või sptes sügavtühjenduseks ette nähtud akuga.
Starteraku on auto mootori käivitamise tarbeks ja ette nähtud suure voolu andmiseks. Seda ei tohiks üldse pikajaliselt tühjendada, mis võib aku elueale ja tervisele väga halvasti mõjuda.
Pikajaliseks tühjendamiseks mõeldud akut võib aga praktiliselt täiesti tühjaks lasta. Tühjana hoidmine pole hea.
Eelnev peaks kehtima pliiakudel nii happe kui ka geelakude kohta.
Teistel aku tüüpidel, nagu mangaan-, kadmium-, liitium- ja jne. on kõigil omad laadimise/tühjendamise režiimid, sõltuvalt tarvitamise otstarbest.
Matkautodele sobivad nn. "elamuakudeks" kõige paremini pikajaliseks tühjendamiseks ette nähtud plii-geelakud.

Tõsi ta on, et starteri ja salongiaku on erinevat tüüpi. Samas ma ei usu, et ühtegi akut võib nulli lasta. See keerab ju lõpuks keemilise reaktsiooni tuksi. Otseselt ma muidugi vastu vaielda ei julge. Eks peab targemate meeste käest järgi uurima.

Egau kirjutas: Starteraku on auto mootori käivitamise tarbeks ja ette nähtud suure voolu andmiseks. Seda ei tohiks üldse pikajaliselt tühjendada, mis võib aku elueale ja tervisele väga halvasti mõjuda.
Pikajaliseks tühjendamiseks mõeldud akut võib aga praktiliselt täiesti tühjaks lasta. Tühjana hoidmine pole hea.
Eelnev peaks kehtima pliiakudel nii happe kui ka geelakude kohta.

Kui seda starterakude asja nüüd veidi edasi mõelda, siis peale seda, kui auto on käivitatud ja generaator tööle hakanud, lisandub akule hulk pisikesi ja suuremaid tarbijaid: tuled, ventilaatorid, raadio jne.
Kui nüüd mõelda sarnast olukorda bussis, kus on samuti pisikesed tarbijad ning katusel päikesepaneel laadimas, siis tekib küsimus, et mis neil kahel olukorral vahet on ?

Korvimees kirjutas: Kui seda starterakude asja nüüd veidi edasi mõelda, siis peale seda, kui auto on käivitatud ja generaator tööle hakanud, lisandub akule hulk pisikesi ja suuremaid tarbijaid: tuled, ventilaatorid, raadio jne.
Kui nüüd mõelda sarnast olukorda bussis, kus on samuti pisikesed tarbijad ning katusel päikesepaneel laadimas, siis tekib küsimus, et mis neil kahel olukorral vahet on ?

Vahe on suur, sest auto generaator on palju võimsam kui päikesepaneel ja toidab kõik need pisikesed tarbijad ära ning laeb ka veel akut. Generaatori ülesanne on hoida akut pidevalt laetuna. Päikespaneeliga laadimine toimub tavaliselt päeval, kui tarbijaid vähem, pimedal ajal akut tühjendatakse.
Võrdluseks - päikesepaneelist pigistab heal juhul 100 W võimsust välja (kui sedagi) kuid generaatorite võimsused on vist keskmiselt 800 W (võin natuke eksida, parandage, kes täpsemalt teab).

Akudes saab siit infot. www.akukeskus.ee/akudeomadused