Haagissuvilate erinevad põlvkonnad

Kaalun endale kasutatud haagissuvila soetamist. Kaalumisel on nii 1990+, 2000+, kui ka 2010+ mudelid.
Soov on kasutada haagissuvilat ka jahedamal ajal (kuni -5 kraadi). Perekond on 4-liikmeline. Kas keegi oskab hästi kokku võtta, mis on erinevate põlvkondade põhilised erinevused?
Märkasin ka, et 1990 aastate talvised haagissuvilad (nt Solifer, Polar) on kaalult kergemad, kui moodsad "suvised" haagissuvilad (nt Hobby). Millega seda selgitada?

Kui Sind huvitab, kuidas Hobby oma haagissuvilaid ehitab, on see video Sulle.



Hobby puhul oleks oluline lisaks tellida Alde põrandaküte, kui tahad ka miinuskraadidega ennast hästi tunda.

Ei tahaks hästi üldse tunnistada, et Sinu antud perioodidel mingit erilist põlvkondade vahet oleks.

Teatud tootjatel ei olnud varastel mudelitel väljast tühjendatavat kasset WC . Samuti muutusid WC enda mudelid. Sama seis ka dussiruumiga.
Aga luksuslikumatel mudelitel oli tavaliselt alati kõik olemas.

Päris tänapäevastel uutel mudelitel on kerguse huvides katus ja esi ja tagaots klaasplastist.(Eriti hästi kaitseb rahe vastu ) Mõnel tootjal lisaks ka põhi ja küljed. Eestis neid mudeleid aga eriti ei pakuta, nii et see võib saada probleemiks.

Haagissuvilate turg on praegu eestis üldse suhteliselt kehvas seisus. Paljud tootjad on ennast juba järgmise aasta keskpaigani ja mõni ka terveks aastaks välja müünud. Seda siis uute suvilate puhul.

Alates 2010 ja ülesse on aga kasutatute hinnad sellised, et ennem eelistan odavama otsa päris uut. Praeguse Covid19 koefitsendiga on aga euroopast toomine suhteliselt välistatud, kuigi saksamaal on aasta lõpuni käibemaks ainult 16% ja uue 4 kohalise suvila võid saada 17000 eest.

Suvila puhul on aga otsustav siiski suurus, kaal, magamiskohtade mugavus ja auto, millega vedada kavatsed.
Samuti see, kas paanid reisida ka eestist välja ja kui kaugele. Kuskil mägedes ei tahaks ju teistel jalus ees koperdada aga suurema suvilaga võib juhtuda seda ka korraliku auto puhul.
Talvekidluse saad põhja, lae ja seinte paksuse järgi. Tavaliselt põhi 40mm, kui vaatad Hobby videot, saad aru miks (paksemat ei lõika vesilõikusseade ühe korraga läbi)

Talvistes oludes lumega kasutamisel on aga see viga, et soe läheb läbi lae ja seinte, ning lumi sulab ja külmub jääks. Võib juhtuda, et hommikul uks ei avane.

Tänud põhjaliku vastuse eest. Plaanin põhiliselt haagist kasutada RMK-kohtades ja kämpingutes Eestis ning paar korda aastas võtta ette pikem reis. Veduk on Land Cruiser 150.
Mis eelise vedelikkessküte annab võrreldes õhuga? Kas on veel soovitusi, millele kasutatud haagise juures tähelepanu pöörata?

Õhkküttega saab külmaga kindlasti hakkama, lihtsalt gaasikulu võib olla suurem kui vedelikküttega. Vanemad vedelikküttega vajavad kindlasti suuremat hoolt kui lihtsad õhkküttega mudelid.

Õhkkütted on ka erinevad. Kõige tavalisem on ainult gaasiahi, Selle miinus on see, et põrand on külm talvel. Kui on juba ka torud, mille kaudu soe õhk haagisesse laiali puhutakse, siis juba palju parem.

Ma ei ole päris kindel, et RMK platsid on need kõige õigemad kohad , et suvilat sinna vedada.

Rohkem, kui kümmekond aastat tagasi vedasin ühe suvila kohale RMK Tänavjärve lõkkekohta ja olime seal perega 3 päeva. Tee oli muidugi juba varasemast teada kitsas ja kehvakene, aga lähenedes kummalt poolt tahes, tolmas ta hirmsasti. Eriti Nõva poolt minnes. Seda tolmu sai siis haagisest koristatud umbes 2 aastat, sest iga reisiga ta kuskilt uuesti välja puges.

Võibolla on ka selliseid platse, kuhu viiv tee ei tolma aga igal juhul ettevaatust. Suvilal on juba tehasest palju auke, kust kohast tolmu sisse vedada. Ega siis ilmaasjata ei ole enamustel haagise rentijatel kruusateedel sõitmine rendilepingus keelatud.

Kasutatud ja ka uue haagise puhul on oluline laius.
Algavad nad ju 2m ja lõpevad 2,52

Eesti suvilavedajatele on 90% ulatuses iseloomulik, et lisapeegleid ei kasutata. Millegipärast arvavad kõik, et eestis seadus seda ei nõua, kuna politsei seepärast kinni ei pea.

Sellise lisapeegli valik, millest ka midagi näha oleks, on muidugi omaette teema. Enamus neist sobivad ka 2,5 meetrise laiuse puhul. Samas on 2,5m järgi vedamiseks (eriti linnades) oluliselt kehvem, kui näiteks 2,3m .
Samas mida laiem, seda rohkem sees elamiseks ruumi.

Pikkus tuleb nagunii juba sisemise ruumi ja magamiskohtade paigutuse järgi. Vähe usutav, et jääb alla 6 meetri koos tiisliga . Üle 7,5 meetri on ka juba pigem suuruse hullustus.
Kui juhtub olema küljes vänderdamise vastane piduriklotsidega veopea, siis tuleks kindlasti hoolsasti kontrollida kogu sõlme. Et oleks toimiv amort (asub toru sees), et toru ei loksuks (Alko süsteemil pole määrdenipleid, knoti omal on ) ning kõige põhilisem piduriklotside seisukorda.
Nende vahetamine pole odav lõbu ja eestis saadavus 0. Alko süsteemil 4 klotsi koos saatmisega kuni 100.- eurot. Amort 85.- erinevalt Knott omast, mis umbes 45.-

Mina vahetasin oma Alko süsteemi välja pärast viimast suvist reisi. Kokku oli ta kasutusel mitte üle 10 000 kilomeetri, sest ise ma selle veopea paigaldasin.
Võrdluseks, tehase piduriklotse Alko 1500kg sillal järgi veel 2/3

Nüüd on kogu tiisli külge kinnituv veosüsteem Knoti oma. Lisaks siis paigaldatud Knott Antischlingerkupplung KS30, mille esimene tõsine test oli neljapäeva õhtul kokkutulekule sõit. Täitis suurepäraselt oma ülesande, kuigi erinevalt Alko süsteemist ainult 2 klotsi.

See on oluline point, eavp. Tõtt-öelda on üheks mu põhieesmärgiks suurendada lastega õues veedetavat aega. Ja seda just jahedamal ajal. Kui RMK kohad kruusateede tõttu välja langevad, siis kas on üldse kohti, kus jahedamal ajal haagissuvilaga peatuda? Ametlikud kämpingud on sel perioodil ju enamasti suletud?

Ma olen üsna kindel, et märg tee ei tolma, küll aga tolmab vahel külmunud tee. Mõistusega sõites tolmab ka kindlasti vähem. Bussis sai tavaliselt tolmu välditud samal teel ujuma sõites vastusurvega. Kõik aknad luugid kinni ja ventikad ees, taga ja lisaks laeventilaator maksimumis sisse puhuma.

Eks suvilal veavad kõige rohkem õhku sisse külmkapi restid ja meil oli kapi all ka põhjas mingi ava.
Hea tahtmise korral saab ju need kinni katta ja sulgeda.

Talvel lõrtsiga sõites saab suvila samuti mustaks. Nüüd on olemas küll pese ise pesulad, kuhu ära mahub, vanasti polnud ka neid.

Tänavjärve äärde minev tee on nagunii nii kehva, et tiksud nii vaikselt, et tolmu sisse ei vea. Tolmu veab tavaliselt sisse lahti jäetud katuse luuk.
Ma olen just palju kasutanud RMK platse nii haagissuvila kui ka matkaautoga ja mingit tolmu probleemi pole kunagi olnud.
Kütte kohapealt, vedelikkesküte on parem, kui kasutad palju talvel. Hoiab seinaääred soojas ja ei ole kondentsi tekke ohtu. Miinuseks, et soojaks saad kuudi alles paari tunni pärast. Aitab, kui pliidiga aitad kuuti soojaks kütta. .Kaminaga saad pmst kohe sooja. Mul olnud mõlemad ja nüüd eelistakski kaminat, millel õhutorud laiali veetud.

Ei tähtsustaks ka seda tolmu teemat üle. Olen samuti käinud igalpool RMK kohtades ja ka niisama sattub vahel kruusatee ette. Pole nagu täheldanud, et haagis tolmu täis, seda ei pea küll kartma. Ma ei kujuta ette, mis haagis see olema peab, mis tolmu sisse veab.Nii et, külasta julgelt RMK kohtasi, ei juhtu su haagisega midagi.

Vedelik küttele pannakse mingi puhur juurde mis kiirendab toa soojaks saamist.

nootsii kirjutas: Vedelik küttele pannakse mingi puhur juurde mis kiirendab toa soojaks saamist.

Mul pole küll kunagi mingit puhurit vaja läinud. -8 sai +10 peale alla 3 tunni.

Priit Käos kirjutas:

nootsii kirjutas: Vedelik küttele pannakse mingi puhur juurde mis kiirendab toa soojaks saamist.

Mul pole küll kunagi mingit puhurit vaja läinud. -8 sai +10 peale alla 3 tunni.

ja kes ei taha oodata saavad veesüsteemi puhuri lisada. Saad mõlema süsteemi plussid.

Tänud kõigile vastuste eest.
BE kategooria eksam on juba kalendris, pärast seda saab erinevate rendihaagistega ka katsetada. Siis jääb ainult väljavalimise vaev

nootsii kirjutas:

Priit Käos kirjutas:

nootsii kirjutas: Vedelik küttele pannakse mingi puhur juurde mis kiirendab toa soojaks saamist.

Mul pole küll kunagi mingit puhurit vaja läinud. -8 sai +10 peale alla 3 tunni.

ja kes ei taha oodata saavad veesüsteemi puhuri lisada. Saad mõlema süsteemi plussid.

Kuhu sa selle puhuri seal paigaldad? Radikad on ju seinte ääres ja enamikes autodes ei leia naljalt sellist kohtagi kus oleks ruumi paigaldada veel üks lisaradikas koos puhuriga. Alde vedelikkesküte töötab väga hästi ja suht kiiresti saab ka talvel täiesti mahajahtunud auto soojaks juhul kui radiaatorid on õieti dimensioneeritud. Paraku umbes pooltel juhtudel on mindud säästuteed ja sellisel juhul ei pruugi autot üleüldse soojaks saada.