Tere, Külaline
Kasutajanimi: Parool: Pea meeles

TEEMA:

Milliste liikuritega veate haagissuvilaid? 08.06.2020 12:26 #126

Gaasi põhjasurumine on täiesti vale seisukoht. Sellega kaasneb ka kiiruse suurenemine, mis omakorda põhjustab uue vänderdamise. Jälle gaasi? Jne. kuni lõpuks Mach käes?
Ka järsk piduri pedaali tallamine pole hea.
Pidurdada tuleb aga tasakesi. Kõige õigem teguviis on mitte sellisesse olukorda sattuda. Valida õige kiirus ja sõiduvõtted. Nii sama lihtne see ongi.
Solifer 5602I
Klubi liige 839

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Milliste liikuritega veate haagissuvilaid? 08.06.2020 12:37 #127

Hallvana kirjutas: Gaasi põhjasurumine on täiesti vale seisukoht. Sellega kaasneb ka kiiruse suurenemine, mis omakorda põhjustab uue vänderdamise. Jälle gaasi? Jne. kuni lõpuks Mach käes?
Ka järsk piduri pedaali tallamine pole hea.
Pidurdada tuleb aga tasakesi. Kõige õigem teguviis on mitte sellisesse olukorda sattuda. Valida õige kiirus ja sõiduvõtted. Nii sama lihtne see ongi.


Täielikult nõus, lisaks veel selle, et haagis peab ka õieti tasakaalus olema, et taga otsas ei oleks liiga suured raskused.
Lisatud failid:
Teistele meeldivaid postitusi:: Hallvana

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Milliste liikuritega veate haagissuvilaid? 08.06.2020 13:39 #128

Hallvana kirjutas: Gaasi põhjasurumine on täiesti vale seisukoht. Sellega kaasneb ka kiiruse suurenemine, mis omakorda põhjustab uue vänderdamise. Jälle gaasi? Jne. kuni lõpuks Mach käes?
Ka järsk piduri pedaali tallamine pole hea.
Pidurdada tuleb aga tasakesi. Kõige õigem teguviis on mitte sellisesse olukorda sattuda. Valida õige kiirus ja sõiduvõtted. Nii sama lihtne see ongi.


Eks järgmine kord kui taga haagis lappab pidurda ja anna teada kuidas läks. Kiirendav auto haagisega ei laperda kunagi. Kuid ega ma ei mõelnud, et juhul kui haagis laperdama läheb tuleb parem jalg kramplikult sirgeks tõmmata. Kiirendusega tõmbad auto-haagise stabiilseks ja seejärel võtad hoo maha. Ja edaspidi sõidad vaiksemalt.

Been there, done that.
CNC freesimistööd 3D printimine www.vigurpuit.ee
Teistele meeldivaid postitusi:: Ivar Kalev

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Milliste liikuritega veate haagissuvilaid? 08.06.2020 17:21 #129

Pidurdangi ettevaatlikult ja vähendan kiirust. Huvitav kuidas Teie arvates haagissuvilate stabiilsus kontrollid toimivad? Ikka pidurite kaudu.
Kunagi väga ammu kui esisilla veolised autod meie maale jõudsid arvasid ka paljud, et tuleb gaasi lisada kui külglibisemisse läheb - pidavat otseks tõmbama. Seda Lada Samara 1,3 mootoriga. Maanteel 80-90 km/h.
Solifer 5602I
Klubi liige 839
Teistele meeldivaid postitusi:: 867, WoWa

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Milliste liikuritega veate haagissuvilaid? 08.06.2020 17:34 #130

Ühes lauses räägid vedukiga pidurdamisest ja siis sujuvalt paned haagise pidurdamisega edasi. See pidurdamine on suts loto, eeldusel, et me räägime mitte mingist suva tuigerdamisest, vaid eelmisest videost. Kui juhtub, et pidurite rakendamise hetkel on haagis keskel läheb õnneks, kui küljepeal siis pidurdamise hetkel hakkab haagis autost mööda minema. Ma saan aru, muidugi, et kui kergelt hakkab ujuma, siis võtad hoo maha, aga hetkel me ei räägi sellest, vaid sellest mida teha kui haagist külje ette võtab.

Haagise stabiilsuskontroll on midagi muud kui algne jutt, see asi töötab samal ideel kui autoga kiirendamine muide :dry:

Lada samara läheb ilusti oma 1,3 mootoriga kiirendades libisemisest välja kiirusel 90kmh, lihtsalt tuleb 3 käik panna, mitte üritada 5-ndaga kiirendada.
CNC freesimistööd 3D printimine www.vigurpuit.ee

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Viimane muutmine: lisas ifffff.

Milliste liikuritega veate haagissuvilaid? 08.06.2020 17:36 #131

Sõidetud päris mitmete erinevate haagistega ja aastaid. Ei ole mina ka seda gaasiga timmimist harrastanud, ikka "pisike" pidur, õrnalt varbaga, sellest piisab. Bahni peal on rekka rekkas kinni, kui nendest möödud ja see tuul ongi see mis vänderdama paneb, siis iga rekka kohal lisa gaasi, lõpuks lähebki kiirus liiga suureks :)
Muuseas, küsiks parem seda, kas seda ATC-d on keegi proovinud, palju tast kasu on?

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Viimane muutmine: lisas WoWa.

Milliste liikuritega veate haagissuvilaid? 08.06.2020 18:31 #132

Hallvana kirjutas: Gaasi põhjasurumine on täiesti vale seisukoht. Sellega kaasneb ka kiiruse suurenemine, mis omakorda põhjustab uue vänderdamise. Jälle gaasi? Jne. kuni lõpuks Mach käes?
Ka järsk piduri pedaali tallamine pole hea.
Pidurdada tuleb aga tasakesi. Kõige õigem teguviis on mitte sellisesse olukorda sattuda. Valida õige kiirus ja sõiduvõtted. Nii sama lihtne see ongi.


Gaasi andmisega suurendad hetkeliselt auto kiiruse haagise suhtes ja tõmbad selle lõdva asja jälle pingesse peale stabiilsuse saavutamist lased jälle hoo tagasi maha ehk ei pea ju jätma ülesse, et jälle uuesti vajadusel kiirendada. Miks selline arvamus ? ilmselgelt tuleb ka kohe teha analüüs miks läks lappama ja mida teha teisiti
Kiirendamise mõte ongi piltlikult lonti vajunud puksiirköis jälle pingule tõmata mis tagaks rollide taastamise kus auto on ikka vedaja ja haagis on veetav. Lainetamise ajal on haagis see kes juhib mängu muidu. Haagis on rumal järgija ja tahab minna otse aga kui tuleb kõrvaline tegur lainetava tee, mööduva auto tuul, vedeva auto roolijõnks siis tahab haagis minna ikka otse mööda oma pikkitelge seepärast suunab ka auto tagumikku sinna uude suunda ja siis teeb auto vastunanöövri ja suund muutub ... nüüd kiirendamisega tõmbad nina jälle pikki teed õigesse suunda. Pidurdades võimendad auto vedava rolli vähenemist ja haagise juhtivat mõju.
loomulikult pole see kõik nii lihtne. seal on palju tegureid auto mass, haagise mass, kiirus, kaalujaotus, lainetuse sügavus jne. on hetki kus saab piduriga asja maha rahustada aga sa pead teadama millal ja kuidas.
Teistele meeldivaid postitusi:: Ivar Kalev

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Milliste liikuritega veate haagissuvilaid? 08.06.2020 18:37 #133

Hallvana kirjutas: Pidurdangi ettevaatlikult ja vähendan kiirust. Huvitav kuidas Teie arvates haagissuvilate stabiilsus kontrollid toimivad? Ikka pidurite kaudu. ....


Need süsteemid pidurdavad ju haagist mis tähendab, et vähendatakse haagise kiirust auto kiiruse suhtes mis teeb lihtsustades ju täpselt sama välja kui kiirendada.
Ehk siis lõdva köis tõmmatakse pingule teisest otsast tõmmates.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Milliste liikuritega veate haagissuvilaid? 08.06.2020 18:49 #134

Kõik see toob lõpuks siis tagasi teema juurde kus:
1. Haagise kaalu ja auto kaalu suhe peab olema ikka pigem auto kasuks. Jah sa tohid tõmmata üldistades mõne väikse autoga mõnda suuremat haagist paberite järgi aga kas ikka on hea mõte. Vali pigem suurem auto ja väiksem haagis kombo kui vastupidi.
2. Autol peab jõud haagisest üle käima mis lihtsustatult tähendab, et maantekiirusel peab olema rong kiirendatav.
3. Haagise kaal peab olema see mis on paberites, paberid ei sõida vaid ikka haagis. Vaata varustus üle mis on külge alla ja sisse pandud ja mõtle ehk peaks kontrollima kaalu. Üllatuslikult oled ehk isegi paberil ületanud auto lubatud haagisemassi ja seega ka ületanud haagise piduritele ettenähtud massi jne.
4. Haagise kaalujaotus peab olema õige nii nagu eespool just räägiti.

Saab ka teisiti aga sa pead ikka väga hästi teadma mida sa teed ja kuidas sa teed.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Milliste liikuritega veate haagissuvilaid? 08.06.2020 19:13 #135

minu haagisel on ALKO ATC, võin tõdeda, et on tõhus asi, väldib vibamist kuna hakkab pidurdama ainult üht poolt. olen isagi katsetanud meelega seda " põdra katset" saab küll ühe poole rehvid plokki. neid on võimalik ta pärast peale panna.
Teistele meeldivaid postitusi:: 867, WoWa

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Milliste liikuritega veate haagissuvilaid? 08.06.2020 22:01 #136

Hallvana kirjutas: Pidurdangi ettevaatlikult ja vähendan kiirust. Huvitav kuidas Teie arvates haagissuvilate stabiilsus kontrollid toimivad? Ikka pidurite kaudu. ....... Kunagi väga ammu kui esisilla veolised autod meie maale jõudsid arvasid ka paljud, et tuleb gaasi lisada kui külglibisemisse läheb - pidavat otseks tõmbama. Seda Lada Samara 1,3 mootoriga. Maanteel 80-90 km/h.


Alko stabiilsus kontroll toimib pidevalt. Ehk siis pidurdab ühtemoodi nii 0 km/h kui ka 100km/h Nimelt on seal kummalgi küljel piduriklots, mis küljelt vastu veopea munakat surub. See surumine ei muutu pidurdades suuremaks.
Minul on siit videost välimiselt esimene variant, aga vanem mudel ilma elektroonikata, millel surutakse kogu aeg 2 lisaklotsi vastu munakat ja mis sõidavad kuni 3000 km ja siis vajavad vahetamist ja lisaks järelpaigaldatud Alko Octagon amordid.


Mis kiiruse lisamisse puutub, siis kunagi sai VAZ05 ja Tartu autoremondi haagisega veetud 4,5 meetriseid põrandalaudu. Tatu poolt Jõgevale sisse sõidul võttis vänderdama ja edasi oli kiirendus 3 käiguga kuni 80km/h , et sellest jagu saada.

Esisillaveolistest oli sama lugu kümmekond aastat hiljem, kui tühi haagis talvel libedaga auto vänderdama võttis. Vasalemmas, Ranna teele keerates. Vänderamise sain maha umbes 90-100 vahel ja seda asulas. Igatahes õigest majast kihutasin nii mööda, et terve tee oli mind täis ja lumepilv taga.

Ülejäänud elu olen sellistest intsidentidest pääsenud. Selle vastu on kõvasti aidanud ka suvilal Alko veopea.

Veel paarkümmend aastat tagasi armastas mul naine väikseid ja kergeid, ilma lisadeta esiveolisi autosid, sest oli korra kiilasjääga põllule lennanud. Seega mida odavam ja vanem, seda parem tema meelest. Piltlikult jõudis Audi 100 sigarist kaheukselise tagaluugiga lühikese Nissanini. Tema õppis küll päris kähku ära, et kui auto saba liputab tee keskel lumevallist läbi sõites, tuleb gaasi juurde vajutada. Sõites nüüd viimased aastad lisadega neliveoliste paaritonnise tühimassiga autodega oli ta väga üllatunud, et lumevalli saab läbida ka ilma auto sabaliputusteta. Aga ka selline auto tahab libisema hakkamise korral möödukalt mootorile pöördeid, et suudaks ennast ise korrigeerida. Kui vedu taga pole, ei tee ükski veojõukontroll imesid.

Vastates siis ka teemasse, siis 1300kg haagist kuni eelmise aastani vedanud 111kw mootorigamanuaal kastiga vwTransporter T4 ja nüüd vw T5 (automaat ja 132 kw)
DENK AN DIE UMWELT FAHR MIT DEM BUS ! Mõtle loodusele, sõida bussiga!
Teistele meeldivaid postitusi:: Ivar Kalev

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Viimane muutmine: lisas eavp.

Milliste liikuritega veate haagissuvilaid? 08.06.2020 23:58 #137

Olen kunagi Saksas bahnil rekkareas sõites näinud, kuidas mööduva rekka kaheteljeline kerghaagis külge ette hakkas vedama. Möödus must liiga uljalt ja reastus tagasi lohakalt. Mul käis juba pilt silme eest läbi, kuidas ta kohe pärast paari jõnksu risti ees on ja talle sisse kütan. Siis nägin musta tossujutti ja silmnähtavat kiirendust ja vedas selle haagise paarisaja meetriga õigeks. Pidurdamine oleks talle igal juhul sitasti lõppenud. Ilmselt ka mulle.
Alles mitte väga ammu võis näha uudist, kus järelhaagisel veetav auto oli rattad taeva poole. Vedav auto kaalus ilmselgelt vähem kui haagis koos koormaga. Alles pühapäeval nägin Tartu maanteel, kuidas üks Mersu buss teist samasugust haagisel vedas. Kiirus polnud sugugi piisavalt väike.
Veduk peab tõesti kõvasti rohkem kaaluma, kui koorem. Mingil lühikesel otsal ja väiksel kiirusel kannatab trikitada.

Lumevaaludest rääkides. Kui mul veel manuaalkastiga auto oli, siis möödasõidul läks alati sisse neljas käik. Sujuv suunamuutus ja korralik vedu pressis alati läbi. Korra elus pidurdasin, kui külge ette viskas. Kiirus oli 50 aga mitu tiiru tegin seal lumepudrusel teel. Pidurdamine on lihtsalt instinktiivne. Tol hetkel tundus see nagu venimine, kui äsja oli 100 sees.

Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.

Viimane muutmine: lisas meelis.
Moderaatorid: Ivar Kalev