Parkimini / hoidmine

Tere

Minu haagis ei saa enam olla seal turvaparklas, kus seni on olnud, ja pea uut kohta leidma.

Kas keegi teab head parklat, Tallinnas või ümbruses, kus pääsen alati liigi. Siin samas Mustamäel on parkla, kus on muud suured masinad, 27 EUR/kuus.

Ega mul see ju suur ei ole 4m pikk

Kas keegi oskab midagi soovida?
Kus teie omad seisavad, kui oma hoov ei ole?

Ma kirjutasin ka haagiste alla, ei tea muidu kuhu see tema sobib

Ma ei hakka uut teemat tegema, sest hoiukoha küsimus on minulgi, erineb vaid asukoht.
Kui keegi oskab Tartus või linna ümbruses, ütleme kuni 50 km kaugusel soovitada turvalist (imehea oleks ruumis või vähemalt varjualusega) kohta 7,0 * 2,4 * 2,7 m suuruse autoelamu hoidmiseks, palun märku anda.

See on mitmel probleem - teen ettepaneku, kuidas Taanis on "linnainimestel". Linnast väljas on parklad, kus saab neid hoida. Ega suured krundid ei ole, ühistud, ehk aed on ümber, ja väike maja ka, ja keegi kohalik/naaber vaatab seda vahel väikse tasu eest.

Ma usun, et selline oleks ka võimalik Eestis teha.

Praegu hoiab linnaparklas, aga tahaks uskuda, et üleval lahendus on odavam.

Helista annan vihje kus Tartus saab siseruumis parkimis kohta rentida. Esmaspäeval pean üle küsima kas on veel vaba.

Kas auto säilivuse huvides on targem siiski kuskil varju all teda hoida või annab õues koormakattega katta ning elab ka talve üle? Igale poole liistude ja pragude vahele pugev ning seal jäätuv vesi teeb ilmselt pikapeale kahju küll. Külmas seisev asi ei mädane, aga kui õues läheb sulale, samal ajal jääb auto ise veel päevaks- paariks külmaks ning tekib kondents- on mõtet siis kuuti natukene kütta ning panna kasvõi niiskuseimamise tabletid tuppa?
Ja on keegi praktiseerinud pukkide peale tõstmist- rehvid ja vedrud saavad puhkust.

Ma pole küll müügikuulutusi näinud ega internetist otsinud aga oma klientidele olen viinud selliseid spesiaalseid katteid nii autodele (muedlipõhiseid) kui ka kärudele mõeldud. Sakslased katavad ka nt rehve ja ka selleks eraldi tooted. Nii et kui e-kaubandusest või tavaliselt otsida ja siis saab ka sellise kattega mis istub autol väga hästi ja ilmastikukindlat. Aga alati ajab asja ära ka "koormakate" aga olles õues seismas näinud mudelipõhise kattega autot siis ostaks ise sellise.

See tavaline poes müüdav koormakate on lihtsalt kõige kättesaadavam ja odavam variant ning et olen teda aastajagu kuurikatusel hädapärast pidanud, siis tean, et peab siiski ka vett, kuid pikapeale loksutab tuul ta nii läbi ,et hakkab tahes tahtmata läbi imbuma. Seega max ühe aasta annab kasutada. Peab ringi surfama ja netist otsima spets katteid, siis kannatab ka oma hoovis pidada, muidu mõtlesin, et lähen tüütan ühte tuttavat põllumeest- tal neid ehitisi on ja kui kehv saagiaasta, siis ehk teenib lisa ruumirendist.
Linnus.ta eest aga tuleks ka varju all kilega katta

Nii, saksa E-bays seda kattekraami müügil küll. Väidetavalt hingavad.

e-bay

Teisipidi jälle, kui selline kott ümber on ja niiskus on paratamatult ka koti all, siis sinna see niiskus ka jääb. Pane omale kilekott ümber jala ja vaata, mis tunne on.
Kõige parem, kui on selline kinnine jahe kuiv ruum. Ja pukkide peale ka, kui tõesti seisab pool aastat. Meie oleme üritanud regulaarselt sõita aga talvisemal ajal kipuvad üle kuu aja pausid tekkima, mis tähendab juba piduritele kindlat roostet.



Tegelikult peaks iga nädal 1 päev sõitma.

Ma kardan, et nende tihedate katetega hakkab kondekas + hallitus igasugu trikke tegema.
Vedrude puhkamisega on ka see jama, et amordi vardad on ilma käes.
Talvel sõitmisega on teine jama, et tekitad sisse niiskust, mis raudselt kuskile seina vahele kondenseerub.
Samas rehvidel tekib küll talvega jääkdeformatsioon, kui ei liiguta.

Ahjah, minu omal on see jama, et "soodsa" tuulega suudab vihm korstnasse sadada, jääb pidama soojusvahetisse. Hoian kodus plastämbrit korstna otsas. Muidu alati ahju käivitamisel oli kümmekond minutit nagu auruvedur.

Mul endal on põhiliselt näriliste hirm. Korra suvel oli 1 pesa teinud veepaagi juurde, mis lõppes veepaagi soojustuse eemaldamisega, paljude asjade lahti võtmisega ja põhjaliku pesuga. Õnneks said muidugi selle käigus paljud asjad korda tehtud.

Olen juba varem maininud, kuid teen seda uuesti, et väike elektr. küttekeha ei tee paha sisse panna, eriti kui väljas hoida. Aitab juba 100-200W, sest oluline on, et sees oleks veidi kõrgem temperatuur kui väljas. See suunab sees oleva niiskuse välja ja väljast sisse ei tule niiskust juurde. Elektri kulu küll on, kuid alati tasub kalkuleerida, mis on odavam, kas kulutada talvel elektrit ja hoida oma silmatera kuivana ja hästi säilinuna ületalve või hakata kevadel niiskuskahjustusi likvideerima.

Kerge kütmine on loomulikult kõige kasulikum. Kõige hullemad ongi just järsud temperatuuride vaheldumised külmast sulale, mil auto pole veel üles soojenenud ja hakkab külmadele pindadele kondentsi koguma. Niiet kui autos hoida stabiilselt vähemalt +5 temperatuuri (+10 oleks muidugi kõige parem), ei tohiks probleemi olla. Seda enam, et putka on siiski mingil määral soojustatud, seega päris välisõhu kütmisega ja lihtsalt elektri raiskamisega õnneks tegu pole. Või soetada ca kilovati jagu päikesepaneele (kallis lõbu muidugi) ja panna see süsteem eesmärgikohaselt tööle. Suvel teda ju nagunii vaja akude laadimiseks.

EDIT: Kilovatt on muidugi ülepingutatud, sest selline patarei omab juba üsna suuri mõõtmeid ja tuleks sel juhul ka kodusesse võrku installida.

Ei ole oluline hoida mingit kindlat temperatuuri, vaid on väga tähtis, et sees oleks natuke kõrgem temperatuur kui väljas, st. isegi kui väljas -20, siis sees juba küllaldane kui oleks -15. Selle tagabki nõrk küte.
Hoida sees kogu aeg näiteks +5 on juba raiskamine.

Kui Sa plaanid kile või mistahes koormakatte peale tõmmata, siis võtmesõna on ventilatsioon - pead jälgima, et katuseluugid ja pesuruumi ventilatsioon ei jääks kile peale sadanud lumega umbseks. Võid teha luukide peale laudadest katted või panna näiteks plastiktorud risti üle katuse nii, et otsad pisut üle katuse serva ulatuvad ja siis koormakatte peale tõmmata.
Ma ise kasutasin möödunud talvel torusid ja tavalist koormakatet - sai päris hea. Igaks juhuks oli toas ka paar komplekti niiskust imavaid tablette, aga need ei tekitanud kuigivõrd vedelikku - ju siis oli suhteliselt kuiv.

Ja sinu praktika on näidanud, et sellisest temperatuurivahemikust piisab? Aga kui õues läheb üleöö sulale, kas siis ei teki külma kuuti niiskust? Kuudi soojenemine võtab ju ka omajagu aega.
Aga kunagi sõiduautos proovisn niikskustablette ja ega efekti küll ei märganud- esiklaas oli seestpoolt ikka jääs ning niiskust see keemia ka ei kogunud. Ju siis oli auto ikkagi piisavalt kuiv. Kord ühes keldris proovisin, kuhu sadevesi sisse imbus ja seal küll toimis.

Mida võrdsemad on temperatuurid sees ja väljas, seda parem - kuna igasugune temperatuuride erinevus kipub kuskile kondensaati tekitama - kas seinte peale, või siis sisse, sinna kus parasjagu juhtub temperatuuri 0 punkt olema. Hea ventilatsioon tagabki selle, et välis-ja sisetemperatuur on pidevalt võimalikult sarnased. Kui võimalik, oleks hea ka paar akent praokile jätta.(Kui näiteks oled neist koormakatte üle tõmmanud ja buss ei seisa just tolmuses keskkonnas.)
Need on tarkused, mis siitsamast igasugu vanadest teemadest välja nopitud ja eelmisel talvel oma bussil ära proovitud.

See niiskuse küsimus on raketiteadus. Loomulikul teel kuivab sein ainult siis, kui välispiire on soojem kui sees ja õhku vahetatakse.Kõik juhud, kus sisse tuuakse niiskust ja välispiire on külm, niisutavad seinu.
Kui sügisel jääb sisse niiskust, koondub see sügistalvel suure tõenäosusega piiretesse.Kütmine ainult kiirendab protsessi. Kui sügisel on õnnestunud putka korralikult kuivatada, ja seal higistamas ei käi, ei peaks muretsema.
Teooria järgi tuleks putkat kuivatada hoopis hoopis välisõhust jahedama õhuvooluga.

Arvo.A kirjutas: Ja sinu praktika on näidanud, et sellisest temperatuurivahemikust piisab? Aga kui õues läheb üleöö sulale, kas siis ei teki külma kuuti niiskust? Kuudi soojenemine võtab ju ka omajagu aega.

Piisab täiesti. Kuna välistemperatuur tõuseb aeglaselt, jõuab ka sisemine tõusta nii, et on kogu aeg välisest kõrgem.
See kõik peaks ju füüsika algtõdedest selge olema.
Igasugune lisaventilatsioon toob väljast ainult lisaniiskust juurde, eriti mittekütmise puhul.

Talvel on välisõhk üldiselt väga kuiv, aeglaseks (aga põhjalikuks) kuivatamiseks ideaalne.

No füüsikaseaduste kohaselt ei teki probleeme seni, kuni kõik kehad on sama temperatuuriga. Just see üleöö sula tulek ongi probleemiks- kuut on külm, õues soe ja niiskus kondenseerub alati külmale pinnale ja meie pisikeses riigis on üsna tihti olukordi, et öine -10 on päeva peale juba +1. Kui ilm soojeneb päevadega, pole nii hull- jõuab ka kuut ühtlaselt soojeneda. Tegelikult pole bussis niiväga midagi erinevat tavalisest elumajast- lähed kevadel nt suvilasse, ilmad juba soojad, aga teed ukse lahti ja näkku lööb külm õhk- maja pole veel läbi soojenenud ning kui nüüd kütma hakkad, läheb enne hulk aega kuni seinad ära kuivavad ehk siis toas tekkinud soojus hakkab külma ja niiskust (vastikut rõskust), mis tahes tahtmata tekkis kui ilm soojenes, läbi seinte väljapoole tõukama. Niiet mina pigem eelistaksin bussi kütta vaid siis, kui tekivad järsud soojenemised- pidev ühtlasel temperatuuril külmana olek ei tekita liigset niiskust, sest looduslik õhuniiskus on suht stabiilne nähtus. Saati veel pakases, kus õhuniiskus niigi madal. Vaid tekkiv kondents on kurjast. Seega pidev küttekeha tagahoidmine ei anna vist erilist efekti.

Eks kütmine toimib kindlasti, kui rohkem kütet taga. Ma mingi aasta tegin vist bussis sisetöid talvel igatahes bussi enda küte oli pikemalt peal ja bussis oli pidevalt üle +10 sees. No sellise küttega loomulikult ei teki mingit kondentsi aga eks see küttekulu tuli ka omajagu ...
Egaul muidugi tuline õigus, et seda küttekulu tasub võrrelda oma varanduse väärtusega. Kes ostnud oma bussi või haagise uuena ja maksnud täis hinda, siis see kulu polegi nii hirmus. :laugh:

Alati võimalik ju hankida "telkgaraas" siis saab õhk ilustu ümber masina liikuda ei kogu kuskile vett jne. Hind on muidugi omaette teema.

Sellised täitsa olemas,vaata Vihonen.fi või pressutallit.com ja hind ka ei tapa.Kui võtaks pundiga oleks odavam.

Ma väikese mõistatamise järel taipasin, et esimene aadress peab olema Wihonen.fi

Sorri oli jahh! Kui trükkida otsingusse pvc tallit või pvc telttat või siis matkailuauton tallit peaks veel miskit olema.

Oleks täitsa huvi sellise garaażi vastu.Esimesel lingil heade hindadega tundusid kõik juba müüdud olevat.Palju siin huvilisi oleks,saaks võtta mõne hinnapakkumise.Muidugi momendil hooaeg,vaevalt,et erilisi soodukaid tehakse.Aga mine tea....