Rehvid ja nende koormus.

Pühapäeval juhtus selline intsident, et parem tagumine rehv viskas kaabu maha, ehk siis pealmise kihi. Juhtus täiesti äkki, ilma igasuguse hoiatuseta,kerges vasakkurvis. Kiirus polnud kuigi suur (~85 km/t). Tunne oli algul nagu ikka rehvi purunemisel, aga hetke pärast suht normaalne. Esimese pilguga oli imestus suur, et auto täiesti otse. Natuke eemal vedelemas rehvitükk keset teed.
Ma ei tahtnud kirjutada sellest, kui vastik oli tuulevaiksel metsavahel palavaga seda ratast vahetada, ega sellest, mida eraldunud tükk auto all ära lõhkus, vaid hakkasin mõtlema, miks nii juhtuda sai. Autol olid Continental Vanco 2 235x65 R16c rehvid 115/113R indeksiga. Uurides koormusindeksi tabeleid sain teada, et 115 peaks kannatama 1215 kg. (ainult). Kohe sai selgeks, et vähemalt minu auto puhul täielikus reisivarustuses on tagarehvid olnud kogu aeg ülekoormuse all. Antud rehv pidas vastu 55000 km., mis on hea tulemus minu meelest ja niigi oli plaanis uued rehvid muretseda, nüüd lihtsalt tehti see vajadus möödapääsmatuks. Hetke seisuga on autol juba uued rehvid all. Kuna ei näinud põhjust rehvimarki vahetada, siis ainus muutus on see, et tagumisteks valisin 121/119R indeksiga rehvid, kus kandevõime peaks olema 1450 kg.
Minu sõnumiks oleks see, et vaadake üle oma autode rehvide koormused (reaalsed, mitte mis passis kirjas), pole nagu koht, millega riskida.

Hea, et nii läks. Vägagi hea teema !
lisan, et tegeliku s.t. koos kaubaga reaalse kaalu saab välja kaaluda nt. tehnoülevaatuse punktis kus on veel amordistend - see kaalub sillakoormust kah.

Huvitav, kuidas Te seda ülekoormust arvestasite. Normaalse auto koormamise puhul jaguneb kogu koormus võrdselt 4 ratta vahel. Ok, võimalik et varustuse vale paigutamise puhul jäguneb koormus erinevatele sildadele erinevalt. Aga see pole ka lihtsalt nii kardinaalne erinevus. 4 x 1215 annab rehvidele koormuse 4860 kg. Kui saladus pole, siis mis matkaautoga tegemist on ja mis on matkauto täismass.
Ja kui oli ka tegemist ülekoormiusega, kahtlen, kas see oli selle intsidendi põhjuseks. Rehvitootjad panevad küll maksimaalse kandevõime peale rehvile kuid tegelikult ületab selle tegelik kandevõime kindlasti 1215 kg. Ei ole lihtsalt võimalik, et 1215 kg ja natuke üle ja kõik, rehv puruneb. Reaalselt on seal veel vähemalt minimaalselt 10 % varu.

Lugupidamisega
Talvo

Auto näha profiilis ja signatuuris , massidest on olnud kuskil teemas foorumis ka enne juttu.

Peaaegu ühelgi autol ei jagu koormus võrdselt 4 ratta vahel võidusõidul nähakse selle nimel väga palju vaeva. Minu autol on tagateljel 2600+ ja esiteljel 1100+ kg, kui on pikema reisi täisvarustus. Kogumass kõigub ca 150 kg vee ja kütusekoguste muutudes. Varustuse paigutamisega väga palju võitu ei saa, aga loomulikult olen püüdnud seda arvestada. Kui palju on tagumise telje parem pool rohkem koormatud kui vasak tõesti ei tea, aga kindlasti üldjuhul on sest teekaldel on mõju. Kuna auto garaaž on tunduvalt tagasillast tagapool, siis iga sinna pandud kilo suurendab tagatelje koormust tegelikult rohkem kui kilo, sest esitelje koormus väheneb. Usun et 10% ülekoormust peaksid rehvid taluma ja ka see rehv talus 55000 km. Ilmselt umbes 10% ülekoormust tal keskmiselt oligi. Lihtsalt see +18€ rehvi hinnas suurema kandevõime eest lõi mulle piisava rahustava tunde. Eks paistab, mida järgnevad aastad toovad. Lihtsalt ma tean, et meil liigub minu autost raskemaid isendeid, kus taga pole paarisrattaid. Võimalik, et neil on telgede vaheline kaalujaotus muidugi parem.

Kummi külje peal olev kiri on aluseks koormuse arvestamisel. Seal on ka kiirusindeks. Kumm on arvestatud kestma max kiirusel. Kui vähendada kiirust, siis kummi kandevõime kasvab suuresti - oli vist kuni 30%. Kummi kandevõimet saab suurendada ka rõhku tõstes veidi. See aga ei olnud väga suur - vist 5%.
Pole küll praegu paberites sorinud, aga ise pole ka seda juttu välja mõelnud. Sain need ülekoormuse tabelid kunagi eksperdi käest, kui ehitasin Ladast kastikat.
Jutt oli isegi sellest, et need ümberarvestuse tabelid aitavad teel olles politsei käest välja, kui tema väidab kummid üle koormatud olema. Sellisel juhul oleks aga hää, kui teil on auto taga kiirusepiirangu märk. Tegelikult aga pidi lugema reaalne kiirus. Ilmselgelt peab aga sellise vaidluse puhul olema poolenisti advokaat.

Tegi klõpsud neist paberitest.

Millise tähistusega on spetsiaalselt matkaautodele mõeldud rehvid? C-kat rehvidel on 8 kordkihti, üksikutel 10.

Praegu on all rehvid 235/65-R16C koormusindeksiga 115/113 8PR. Ees on normaalne kuna koormust on 1500kg. taga on liiga läbi vajunud. Just neid "soovitab" rimor antud autole ja need on kleebisel kirjas. Millist aga valida?
www.reifendirekt.co.ee/cgi-bin/rshop.pl?dsco=161&cart_id=26011289.161.10464&sowigan=GAN&Breite=235&Quer=65&Felge=16&Speed=&Load=121/119&kategorie=6&Marke=Continental&ranzahl=4&tyre_for=&Herst=Continental&m_s=3&sort_by=&rsmFahrzeugart=PKW&Label=E-B-73-2&details=Ordern&typ=R-166764
www.reifendirekt.co.ee/cgi-bin/rshop.pl?dsco=161&cart_id=26011289.161.10464&sowigan=GAN&Breite=225&Quer=75&Felge=16&Speed=&Load=121/120&kategorie=6&Marke=Continental&ranzahl=4&tyre_for=&Herst=Continental&m_s=3&sort_by=&rsmFahrzeugart=PKW&Label=E-B-73-2&details=Ordern&typ=R-148178
www.reifendirekt.co.ee/cgi-bin/rshop.pl?dsco=161&cart_id=26011289.161.10464&sowigan=Wi&Breite=225&Quer=75&Felge=16&Speed=&Load=121/120&kategorie=6&Marke=Continental&ranzahl=4&tyre_for=&Herst=Continental&m_s=3&sort_by=&rsmFahrzeugart=PKW&Label=D-C-76-3&details=Ordern&typ=R-102641

Viimasel on 12PL aga talvemuster. Kuidas see suvel vastu peab? 12PL rehvidel on / peaks olema tuntavalt tugevamad küljed ja samuti tugevam, lisaks on hind 146tk, teistel 223tk. Kas kiirem kulumine teeb selle hinnavahe tagasi?

Küsimus veel, kas matkaautol võib siserehve ka kasutada? Ma mõtled rehvirõhku (4,5), kas nii suure rõhu juures tohib kasutada.

Kindlasti võib. Nõukogude aegsetel veokatel olid kõigil siselohvid(võibolla kohatu võrdlus, aga mingi seos kindlasti olemas ), seal oli rõhku oluliselt rohkem. Aga kas on mõtekas? Siselohviga rehvidel on tänu hõõrdumisele kuumenemine oluliselt kõrgem ja tänu sellele võib rehv lõhkeda, võibolla mingid miinused veel, aga eks targemad oskavad plussid minused kokku lüüa. Mina siselohvi ei paneks, vähem probleeme ilma siselohvita. Lihtsalt minu kogemus, olles sõitnud arvestatavaid kilomeetreid nii ühe kui teise aja rasketehnikaga, viimaseaja omaga küll rohkem

Rehv lõhkeb ikke ülekoormusest, mitte sisekummist. Sisekummi ja väliskummi hõõrdumise vastu puistati sinna vahele talki. See oli küll teoorias, kuna pole kordagi talgi puistamist näinud/teinud.
Mina vajadusel sisekummi panemist ei pelgaks. Seda on varemgi tehtud.
Autode sisekummist loobumine oli rohkem kaalu ja osade vähendamise pärast.

Ma just mõtlesin, et kas viskan oma 2 tk liitekeevituses oleva mikropraoga plekkvelge metalli kokkuostu (uus asemele on umbes 70 €) või uute ostmise asemel panen siserehvi.
Varem või hiljem hakkavad need plekkveljed mu bussi all kõik lekkima.

Rehv puruneb peale seda kui on saanud löökaugus kannatada. Kui on madal profiil, matkaautol näiteks 65 siis see oht on suurem kui 75 profiili korral. Auke aga täielikult vältida ei õnnestu ja löögi tugevus on rohkem õnne asi. Kogemus ütleb,et heal teel ei purune rehv ka väikese ülekoormuse korral, küll aga siis kui on eelnevalt vigastatud. Matkaautodel paratamatult juba tehaseseades on tagatelgedel koormused suuremad kuna on pikk üleulatuv osa. Seda, et koormus jaotub võrdselt saab ainult metallkuudiga kaubiku baasil masinaga või sellisel mille üleulatus tagant on minimaalne. Lisaks ka see, lehtvedrude korral ei tunneta nii hästi balansist väljas rehvi. Rehv on välisel vaatlusel korras aga tegelikult kusagilt pundunud. Siis on aja küsimus millal pauk käib. Hea oleks iga sessioon vahetada esimesed rehvid taha ja vastupidi, vigastatud rehv esisillal annab endast kohe tunda ja saab õigeagselt vahetada.
Kui kellelgi on huvi korralike (ja odavate) 235/65 R16C rehvidele indeksiga 115/113 võib minu poole pöörduda, esisillas ka raskel autol on sobivad samuti tagavararattaks. Omale panen teisipäeval alla 225/75R16C 121/120 rehvid bridgestone 723, nendel oli ainukesena 14mm kõvemat tüüpi lamelli.

Kui mul peaks veel 1 rehvidest ära lagunema (ilmselt juhtub see siis jälle tagasillal), siis ma ei hakka enam sama 115/113 rehvi asemele ostma vaid panen ka tagasillale need 225/75R16C 121/120 alla.

Siis tuleb ka ette panna. Muidu esiosa jääb madalamale. On olemas ka 235/65R16C 120/119 rehvid, need on tugevamad.

Kuna esiots ongi nats üleval, siis kõrgemad rehvid taha ongi hea.

Ivar Kalev kirjutas: Ma just mõtlesin, et kas viskan oma 2 tk liitekeevituses oleva mikropraoga plekkvelge metalli kokkuostu (uus asemele on umbes 70 €) või uute ostmise asemel panen siserehvi.
Varem või hiljem hakkavad need plekkveljed mu bussi all kõik lekkima.

kui ma teaks, et veljes on pragu olgugi, et "mikro" siis ma küll ei julgeks minna taas teele nende samade velgedega.
on siis koos lohviga või ilma kui ma tean, et auto on oma täismassis või üle selle
kunagi ei tea millal ühe velje asemel saad omale kaks rõngast ja tutvuda lähemalt maanteäärse kraavibotaanikaga

võibolla siis ehk lühiajaliselt koos lohviga varurattaks kasutada

minu mõte liigub ikka seda teed et ei ole need kaubikud mõeldud PIDEVAKS kaustamiseks nn. lubatud täismassi piiril ja üle selle
nagu näha lagunevad nii veovõllid, rehvid, veljed, vedrud, jms.
eks tehased teevad ajsu kerge riskiga teadmises et SUUR enamus neid kaubikuid sõidavad tugevalt alakoormatuna.

Võrreldes tavakaubikutega on läbisõite enamusel üsna olematu. Seega jõuavad asjad ka ajaliselt kauem kuluda.

Eks tasapisi liigub mõte ka teisele jooksule valuvelgedele (suverehvid juba on valuvelgedel).
Nendel on suurema kandevõimega mudelid olemas ja keevituse muret pole.

aga matkaauto ja nn. tavakaubiku võrdluses on veel mitmeid erinevusi
ja just matkaka probleemiks on kaks asja 1. pikk seismine ja 2. lühikese aja jooksul normaalsest intensiivsem kasutamine
mõlemad mõjuvad just fataalselt velgedele ja rehvidele ning ka vedrudele
eks ka muud asjad kannatavad mõlema "probleemi" käes (kui mitte unustada eelnevat ülekaalu märksõna)

ehk kui tavakaubik on pidevas kasutamises lühikesed otsad kergem koorem jne.
aga matkakas seisab pool aastat paigal rehvid lapikud veljed pinges vedrud surnud jne. ja kui siis ükskord kukub uhama ja tõmbab mõne päevaga korraga 3000...5000....km.

auto pole vein mis seistes paremaks läheb ja ega kannataka liigset "käimist" ehk viskab samuti punni maha nagu vein :silly: keeruline on see masinavaärk

lugedes seda soomlaste foorumit kus oli teemaks autode kaalumine kuskil saksa prantsuse piiril vms. ja seal käis jutt 4...4,5 t. kaaludest siis ei imesta ka kui miski järgi annab.

Seismise vastu aitab kasutamine. Me püüame ringi sõita ikka nii tihti, kui võimalik. Sellest on muidugi kahju, kui mõnel masin sõidab ainult 2 korda aastas.

Tegelikult oigavad ka soomlased sel teemal, et karavanide juhilubade süsteem on jama. Võiks olla kuskil 4 tonni ja B load, siis saaks normaalse kandevõimega autod toota ja kasutada. Ajale jalgu jäänud vanast ajast vist, kui üle 3,5 tonni sõiduk oli liikluse jaoks kohe hirmus kole veoauto.

Aaastani 2000 olid tugevamad kaubikud. Transit ühe ja topeltratastega oli küll pommikindel variant ka siis kui oli ülekoormus. On mõtelemisega ja konstruiga edasi mindud ja tehtud just nii, et saaks raha osadest. Inimeste elud ja ohutus ei oma mingit reaalset, just reaalset tähtsust. Peamine on, et oleks paberite järgi üliekonoomne ja üliturvaline. Tegelikkuses aga vastupidi. Mis see turvapadi aitab kui kuristikku lendad.Mis on sellest "üliökonoomsusest" kasu kui ostad kõrgsusrvepumba 3-4tuhandega. Kahju on see, 2000a. on aastate poolest liiga vana ja pole ka seda alati saada vaid 1998-1999.

2008a rehv ja tundub, et pragu tekkinud selle talvega. Sügisel pumbates ma seda veel ei näinud. Seega vanadus teeb oma töö. Aga et oligi plaanis kaks rehvi uute vastu vahetada, siis pole probleemi. Alla jäävad veel kaks 2011a rehvi.
pilt.delfi.ee/my_picture/16666127/

Leidsin tabeli, kus teljekoormuse ja rehvimõõdu järgi leiad õige surve. Kui tõene see on, ei oska kosta, igatahes ise lasen sel juhul ülesurvega ringi.
www.motorcaravanning.com/tyresafe_mh_tyres_08.pdf