Matkaautod on tagasi tegijate seas

Tegelikult leidsin ühe vanema Postimehe artikli, mis siia leheküljele peaks sobima. Ehk pakub see teistelegi huvi:

Matkaautod on tagasi tegijate seas
02/02/2007 13:59

Hiljuti Helsingis lõppenud turismimess «Matka 2007» võtab iga kord oma tiiva alla ka mõne reisimise ja matkamisega otseselt seotud lisateema, seekord oli selleks matkaautod ja karavanid.


Viimastel aastatel on täheldatud Euroopas seoses odavlennufirmade buumiga inimeste reisiharjumuste muutumist. See on põhjustanud nii matkaautode ja karavanide tootjatele kui ka nendega seotud kõrvalharudele märkimisväärse tagasilöögi. Langustrendi peeti koguni nii ohtlikuks ja ulatuslikuks, et kõige mustemate stsenaariumide järgi seati küsimärgi alla kogu ärivaldkonna tulevikuväljavaated.

Tänavune Helsingi mess aga näitas huviliste ja eksponentide rohkusega, et tootjate ja klientide vastastikune huvi on taas suur ning tegijad pole lasknud end kundede vahepealsest jahenenud huvist sugugi heidutada. Messil väljas olnud mitukümmend uhiuut mudelit tõestasid ilmekalt, et tehnilistel lahendustel ja mugavustel pole piire.

Oma hotell ratastel
Helsingis olid väljas kõik Euroopa arvestatavamad autokaravanide ja matkaautode tootjad ja näib, et rebimine luksuse, mugavuse ja nüüdistehnoloogiate rakendamise nimel on selgelt eksponente ühendav märksõna.

Moodsamaks ja esteetilisemaks pole muutunud mitte ainult matkaautode välisilme, vaid firmad on jõudsalt edasi arendanud ka sisedisaini ja IT-lahendusi. Suurem osa matkaautodest ja karavanidest ehitatakse Fiat Ducato põhimudeli alusel, põhiplaan sõltub konkreetsest mudelist (vastavalt sellele, mitmele inimesele see on mõeldud), uuendatud on mootorit ja disaini.

Põhjamaade klientide tarbeks toodetakse spetsiaalselt nn Polar-tüüpi autosid, mille soojapidavus ja mugavus täidab ka kõige nõudlikuma kliendi soovid karmides ilmaoludes. Tootjad rõhutavad uhkusega, et seni probleemseks küljeks olnud suur kütusekulu on tänu mootorite pidevale täiustumisele aasta-aastalt vähenenud, kuid võimsus seevastu suurenenud.

Ühed suuremad matkaautode kasutajad Põhja-Euroopas, soomlased, tegid eelmisel aastal soetatud matkaautode ja karavanide arvuga Soome kõigi aegade rekordi - 1928 autot ja 1954 karavani. Sellele lisaks toodi eelmisel aastal välismaalt üle tuhande matkaauto ja rohkem kui kolmsada karavani. Koguarvult tervelt kolmandiku võrra rohkem kui 2005. aastal.

Mugavus, mugavus...
Kui veel mõni aasta tagasi ületasid soetatud karavanid oma ülipraktilise kasutuse poolest suusa- või suvepuhkusel tunduvalt kallimaid matkaautosid, siis nüüd on näitajad võrdsustunud.

Ühest küljest seostatakse matkaautode ja karavanide populaarsuse kasvu muidugi inimeste jõukuse kasvuga, mis lubab soetada perre lisaauto, millega igapäevaseid toimetusi teha ei saa.

Karavanid on Soomes aastaid väga populaarsed olnud, sest selle saab olulisi majutuskulusid kokku hoides näiteks kogu talveks suusakeskuse parklasse jätta ja pereautoga argitoimetusi teha.

Teiseks põhjuseks peetakse soomlaste kasvanud huvi kaugemate autoreiside vastu, kus matkaauto on osutunud paremaks lahenduseks kui järelhaagis.

Kolmandaks: mugavus ja valikuvabadus sõita ja peatuda täpselt seal, kus hing ihkab, nautides seejuures kõiki tänapäevaseid hotellimugavusi.

Matkaautode keskmiseks kasutuseaks peetakse üheksat kuni kümmet aastat, karavanidel viisteist aastat. Seega on kallil investeeringul aega end tagasi teenida küll ja küll. Üldiselt on matkaautod ja karavanid ülihea vastupidavusega ja pole siis ime, et näiteks Soomes kannavad vanimad autoregistris olevad karavanid aastanumbrit 1965.

Moodsas matkaautos ja karavanis on GPS-süsteemid, mis aitavad reisi oluliselt hõlpsamaks teha, konditsioneerid, satelliitantennid, stereosüsteemid, korralik köögitehnika, mugavad panipaigad ja suurepärane disain.

Uued matkaautod maksavad Euroopas 50 000-60 000 eurot, kasutatud enamasti poole vähem. Sama hinnaga saab kätte uue karavani, kasutatud sõiduk jääb vahemikku 10 000 kuni 20 000 eurot.

Matka 2007
- 18.-21. jaanuarini Helsingis
- Põhjamaade suurim turismi- ja autokaravanimess
- Esindatud oli 69 riiki, 1150 eksponenti
- Sel aastal külastas messi 85 953 inimest (neist 16 910 matkaspetsialisti)
- Reise ja reisiteenuseid osteti kokku 24 miljoni euro eest
- Keskmiselt ostis messikülastaja 280 euro eest turismiteenuseid

Allikas: Riina Luik, Helsingi-Tallinn, postimees.ee

ja veel üks vana artikkel:

Matkabuss viib soodsalt rändama
09.07.2008 00:01
Elina Randoja, Tartu Postimees


Odav ööbimine, transport ja kõikjal kaasas käiv pakihoid on põhjused, miks pikemaks ajaks rändama minnes eelistavad eestlased üha enam mahukat matkabussi.

See on nagu väike maja, kus olemas kõik mugavaks äraolemiseks vajalik - tualett, dush, kööginurk. Väga hästi varustatud sõidukis on ka LCD-teler ning CD- ja DVD-mängija.

Kui ei ole just plaanis igal suvel pikemaks ajaks sõitu minna, siis tuleb odavam matkaauto endale rentida. Paaripäevaseks reisiks läheb see maksma umbes 2000 krooni ööpäevas, selline kasutatud sõiduk maksaks poole miljoni krooni ringis.

Hotellist odavam

2000 krooni ööpäevas võib tunduda suure summana, ent samas mahub matkaautosse kuus inimest. Nii suurele seltskonnale on raske leida sama hinnaga katust pea kohale. Kokku arvestades läheks kolmepäevane nädalavahetuse matk ühele inimesele maksma 1000 krooni pluss kütus. Näiteks A. P. Kaubatransi Ford võtab umbkaudu 13 liitrit diislikütust 100 kilomeetri peale.

Mida pikemaks ajaks sõiduk võtta, seda odavamaks läheb rent. 123 Rendi juhataja Peeter Pihelgase sõnul võetakse auto keskmiselt kaheksaks päevaks, aga ka pikemaks ajaks. Puhkust veetma on sõidetud koguni Vahemere äärde.


Välisriikidesse sõitmine ei ole rendifirmadele mingi probleem. A. P. Kaubatrans logistik Helina Roosimäe ütles, et kõigisse seni soovitud riikidesse on sõiduk lubatud, Peeter Pihelgase sõnul on nende autodega kindlustusprobleemide tõttu keelatud sõita Ukrainasse ja Venemaale.

Selleks, et sõiduk oma käsutusse saada, on juhile seatud ka kindlad nõuded.

A. P. Kaubatrans tahab juhilt kehtivat luba, 123 Rent nõuab lisaks aga ka vanust vähemalt 21 aastat ning kaheaastast sõidukogemust. Nooremad kui 25-aastased peavad maksma noore juhi tasu.

Avariisid vähe

123 Rent Lõunakeskuses ei ole suuremate avariidega kokku puutunud, kuid kuna läbisõit on masinatel suur, siis väiksemaid asju tuleb ikka ette.

Tõsisemate õnnetuste korral oleks rikutud nii sõitjate puhkus kui ka rentija äri. Firmal tuleb korraldada sõiduki kojuvedu, teha parandustöid ning kui järgmisele rentnikule ei ole lubatud matkaautot anda, siis lisandub teistele kuludele ka leppetrahv.

Matkabussi võiks kuuluda

- puldiga LCD-ekraaniga teler

- CD- ja DVD-mängija

- külmkapp

- dushinurk

- gaasiküte

Veel üks vana artikkel Maalehest, mis samuti pole aktuaalsust kaotanud:)

Ajutine kodu ratastel


Haagis- ja autoelamud koguvad populaarsust

Rännuhimulised, kuid kokkuhoidlikud eurooplased ei kuluta naljalt raha kallite hotellikohtade peale. Eriti siis, kui reisitakse perega, pakitakse vajaminevad asjad haagiselamusse ja sõidetakse, kuhu süda lustib.

Kui näiteks õigel rootslasel on sadamas oma jaht, siis hollandlasel kindlasti garaasis haagiselamu, sest suure rahvaarvuga väikeses riigis napib suvilakruntideks maad.

Ratastel elamus kõik mugavused
"Aasta-aastalt on ka Eestis suurenenud nii haagis- kui ka autoelamute rent ja ost," tunnistab Auto ja Karavan OÜ omanik Vilmar Engel. "Kui haagis haagitakse sõiduauto taha, siis autoelamu on ise nagu üks suur liikuv kodu."

Uute haagiselamute hinnad algavad 170 000 kroonist ja autoelamute hinnad 650 000 kroonist. Et haagiselamud on väga vastupidavad ja inimesed suhtuvad neisse kui teise kodusse, on ka kasutatud haagiselamu justkui uus, kuid loomulikult odavam.

Haagiselamute hinnad kerkivad vastavalt sisustusele ja mugavusele üsna jõudsalt. Harilikult on haagises gaaskeskküte (ka gaas-õhkküte), uutes luksuslikemates mudelites isegi põrandaküte.

Sisustuse hulka kuulub kaks kuni kuus magamiskohta, laud, mugavad istmed, riidekapp, pliidiga kööginurk, valamu, tualettruum, külmkapp, dushiruum jne - ikka vastavalt soovile ja rahalistele võimalusele.

Sobib ka ajutiseks elukohaks
"Välismaal on haagisega rei­simise eeliseks see, et saate jätta haagise linnaserva parkimisplatsile, autoga aga linnas ringi sõita. Suure autoelamuga mõnda kesklinna ei lubatagi ning parkimine on raskendatud," tõdeb Engel. "Teisalt on autoelamu kompaktsem ja maanteesõiduks mugavam."

Vana nimetus "haagissuvila" tänapäevaste haagiselamute üldnimetuseks ei sobi, sest paljud sõidavad sellise majakesega ka suusapuhkusele. Innukad haagiste tarbijad ja ostjad on metsatööde ning teiste välitööde firmad.

Sagenenud on ka juhtumid, kus ehitusjärgus oleva maja omanik ostab mõõduka hinna eest haagiselamu ning kasutab seda elamiseks seni, kuni maja valmis saab.

"Hiljem on võimalus, et ostame selle haagise tagasi," räägib Engel. "Selline tehing on inimesele soodsam kui rentimine."

Haagismajakesega saab loomulikult reisida ka mööda Eestit. Muu maailmaga võrreldes on meil rohkem looduskaunist, kuid erastamata maad.

On rajatud ka spetsiaalseid parkimisplatse, kus on voolu- ja veevõtmise võimalus, prügikastid jne. Näiteks on Võsul karavaniklubi plats, mille teenused on klubi liikmetele peaaegu tasuta. Veel on parkimisplatse Haapsalus, Pärnus ja paljude turismitalude juures.

"Autoelamuid me praegu ei rendi, sest see hind tuleks liiga kallis," kahetseb Engel. "Nelja magamiskohaga haagiselamu rendihind tuleb talvel 350 kr, soojal ajal 450 kr ööpäev. Rendi hind langeb oluliselt juba pikema kui nädalase kasutuse puhul.

Kes esmakordselt haagiselamuga pikema reisi tahab ette võtta, võiks muidugi enne mõne proovisõidu teha, kuid väidetavalt pidi manööverdusoskus üllatavalt kergesti kätte tulema.

Kaja Prügi