Nüüd on aega olnud ja mõndagi nähtud. Algas kõik sellega, et otsustasin karavani auto vastu välja vahetada ja masin peab tulema eestist, sest soome saksa poola ja muude riikide masinate elu ei tea ja sitta pakutakse nii et vähe pole. Kammisin läbi kõik eestis müügis olevad masinad làbi, omades põhi teadmisi mida vaadata ja mida katsuda. Oi millist sitta ja rappeid mulle ette sattus. Kuigi olin suht loll alguses, siis lõpu poole tuli selliseid müüjaid kes peale minu lahkumist lasid hinda alla ja küsisid, et mitu aastat ma juba nendega tegelenud olen, et tean katsuda sinna kus ei teatudki et koht olemas on. Minu piir oli 6000. Olin juba lootust kaotamas ning jäämas kevadet ootama kui kogematta sattus mulle ette kuulutus kus viljandis müüb mees oma fordi. Läksin vaatama ja salong puhas, elamu ilusti puhas ilma mingite keeruliste lisadeta. Kenasti kuuri all, ja valmis minema. Tuli välja, et 84 aastane härra müüs oma masinat kuna jalad enam lihtsalt ei lubanud sõita. Vana oli nii hoidnud, et osadel asjadel oli veel kaubanduslik kile peal. Tema polnud kunagi külmikut tööle pannud ning soojendusest ei teadnud ta midagi sest gaas ja soojendus olevat talle keeruline olnud. Seega algas avastamiste aeg, soenduse sain lõpuks tööle kui vahetasin süüte plokis patareid välja ja ventika seest selle kuivanud roti kätte sain. Vana polnud tealik isegi 1000 sest inverterist, see oli talle müstika. Gaasipliidil kasutas ta ainult ühte auku sest tema teada jooksis kuskilt gaas läbi, tegelikult oli hiir kunagi düüsi vahele kinni jäänud, nüüd ok. Veest teadis ta, et paak on seal aga kuidas boiler töötab, laiutas tema käsi. Vajutasin nuppu ning leek taga, sealt rotte ei leidnud aga pbolieri alune oli tagabarudest pungil. Külmikut kasutas ta kodus külmutatud külma pakkidega. Tõmbasime külmiku ära ja MAMMA MIA millise kalmistu ja sodi hunniku sealt pealt kätte saime. Pool kilekotitäit laiba kuivikuid ja muud sodi mis hiired sinna vedanud olid, vajutasime nuppu ning tunniga sai õlle juba jahedaks. Nurgatagused ja servad alused kuhu vana vaadata ei osanud tuli veel hulgi teadagi mida välja. Aga muidu on elamu ilusasti hoitud ja terve. Põhja alune selline, et kui natuke naljaga võtta siis selle pealt võiks süųa. Tüüpiline viga mis neil on, on see et tagatulede kohast mõlemast nurgastpõhja ja seina kinnituse kohast tikuvad nad kõik pudedaks minema. Sellel isendil aga see probleem puudus, karbid terved, kabiini rooste pea olematu, põhja rooste samuti luubiga otsitav. Seega lootusetus olukorras võib sita seest lausa pärleid ja ühe sellise meie turult ka üles korjasin, kuigi jah, naise õrna puudutust ja pisikest mugavdamist ning päris kompu pill saab olema. Selline on minul maja ostmise saaga ning protsess. Tuleks nüüd ainult kevad kiiremini, mul juba õnged ning grill paika sätitud..
Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.
Teema autor
