Tervitus matkasellidele

Panen siis oma matka sõbra saamis loo kah siia kirja.
Paar suve tagasi Kauksi metsa all redutades ja hommikul telgist välja roomates sai selgeks, et see pole enam eale kohane tegevus.
Samal õhtul lõkke ääres naabriga šaslõkki nosides ja väikest napsu nautides tuli jutuks ehk peaks midagi mugavamat hankima kui telk.
Järgmisel suvel lohistaski naaber salaja omale haagis suvila õuele. Elevust oli palju ja nii mõnigi õhtu sai naabri suvilas öösse saadetud.
Siis oli asi selge eht eestaslikult ei saa ju naabris kehvem ometi olla aga tegelikult oli see mõte juba päris pikalt tiksunud, et tahaks mugavalt suvitada.
Niisiis juhtuski sai otsitud siit ja sealt aga kuna saksa keelega on lood kehvad siis sai Inglismaal loodud sõber koju veetud. Tegelikult muidugi sai otsustavaks haagise sisustus ja pardale paigaldatud varustus.
Niisiis veereski minu hoovile eelmisel suvel üks hästi hoitud Windrush 470.