Soovin infot.

Tere.

Sooviks osta kasutatud matkaautot Musta mere äärsetel mägiteedel sõitmiseks.
Olen vaadanud kohalikke müügikuulutusi kuid midagi huvitavat pole silma jäänud. Ma mõtlen seda, et enamus pakutavatel matkaautodel on minuarust liiga lahjad mootorid- 2,2 , 2,4 ja enamjaolt on 2,5 diislid.

Ütlen kohe ette ära, et välismaale matkaautot ostma minna ei taha.

Ehk on keegi siinsetest lp. matkaautode omanikest sõitnud nende n.ö. 2,5 liitristega mägistel teedel ja oskab jagada oma kogemusi?
Võib-olla ei olegi need mootorid liiga lahjad mägedes sõitmiseks?

Ette tänades.

Olen sinu soovitud kohas sõitnud käruga mossega ja käruga nivaga. Sain hakkama ja erilise probleeme polnud.
"Erilisi" sellepärast, et mossel kippus esimesel aastal mootor pika sõidu peale üle kuumenema. Peale pooletunnist sajaga sõitmist tuli korra hoog maha võtta. Teiseks aastaks tõin õhupuhasti õhuvõtu radiaatori ette ja probleem kadus. Mossega sai ka Gruusia mäed ära võetud.
Mägedes sõitmine on suures osas juhis kinni. Sõitsin käruga mäkketõusudel mööda soolomasinatest, kel mootor kilises käes. Detonatsioon oli minu autosse ära kosta. Käiku tuleb vahetada, selleks kast ongi.

,,Käiku tuleb vahetada, selleks kast ongi.,,

Sõitsin selle aasta septembris nendes kohtades oma Mitsubishi ASX-iga ( www.auto24.ee/used/2123624 ) ning olin päris hädas käikude vahetusega eriti teelõigul Džubga-Sotši ( krasnodar-map.ru/doroga/dzhubga-sochi.htm ). Selle teelõigu pikkus on ligi 200km ning mõningatel tõusudel sai sõidetud I või II käiguga sest mootor on liiga lahja.

Matkabuss on sellest Mitsubisshist mitu korda raskem ja ma väga kahtlen, et 2,5 diisliga seal hätta ei jää.

Ka minu poolt kasutatavad masinad olid 1,6L mootoritega. Minu autorongi kaal oli kuskil 2,5tonni. Käisin ükskord reisule minnes üle kaalu. Kindlasti on matkabuss raskem, kui oli minu autorong. Samas on ka mootorid neil ju pisut suuremad.
Märgitud marsruudi on läbinud iga masin, kes tuleb Gruusia poolt Krimmi. Nii ka mina. Ei mäleta suurematel teedel mingit probleemi jõu poolest.
Väiksematel teedel oli mõnikord natuke hirmu ka. Otsustasime minna kuskilt otseteed (üle kuru oli kuskil 100 km lühem) Simferoopoli (vist) poole. Tee läks lõpuks nii järsu tõusu peale, et sõita oli võimalik vaid esimese käiguga. Jahutusvedelik kippus keema. Jahutamiseks seisma ei saanud jääda, kuna siis poleks enam liikuma saanud. Panin soenduse täiega tööle, see päästis mootori. Lapsed kisasid küll, et niigi on palav ja soendus ka veel.
Teine juhus oligi selline, kus pidi järsu tõusu peal seisma jääma. "Erarannast" (mingi puhkekodu) välja sõites oli värav juba kinni pandud. Õnneks oli enne väravat 1,5 auto parkimisplats. Mina tagurdasin sinna lõppu ja vennas jäi poolenisti tõusule. Liikuma hakates tuli meie autotäis välja ja lükkasime venna hoo peale. Minul jäi liikuma hakkamiseks paar meetrit - välja vedas.
Eks ma imestasin ka vahel, mis autodega kohalikud liikusid. Moskvits oli nende kõrval ikka väga lux liiklusvahend. Paar korda nägin isegi invaliidikäulaga (350kuupcm mootorratta mootoriga) inimesi.
Kui mõelda tagasi, siis mäletan hoopis teisi probleeme, kui nõrk mootor. Näiteks läks kumme kole palju katki (nael). Gruusia tiiru peal läks 7000km peale seitse korda kumm katki. Vahel tekkis tunne, et koperaatorid (kummide remontijad) viskasid meelega naelu teele.
Ükskord leidsime kena öömaja jõe kaldal. Natuke oli raske ujuma minna, kuna jõe kallas oli savine ja libe. Tõeline probleem aga selgus alles hommikul. Veidi aeg enne ärasõitu hakkas vihma tibutama. Maa oli kaetud savipulbriga, mille pealmine osa muutus kleepuvaks. Iga kolme sammu tagant pidi talla alt minema viskama 3-4cm savi. Nii ka auto ratastega. Iga ringi peale kasvas ratta raadius 1cm. Olude sunnil tuli nüüd 1km väga halba "teed" sõita nii kiiresti, et ratastelt lisakoormus minema lendaks. Tasa sõites kiilus ratta koopasse kinni. Paras autokross tuli välja.
Selliseid meeldejäävaid seiku oli palju.

Korduvalt Alpides igasugustel teedel sõidetud 2,8L (94kW) mootoriga ja pole kunagi võimsuse puuduse üle muret tundnud. Pigem probleem laskumistel, kus mootor ei suuda piisavalt pidurdada ja pidurid kipuvad üle kuumenema.
Edelweiss oli vingeim tipp, mida sai võetud ja mis oli vaid tsiklitele mõeldud.
Pole veel leidnud mäge, kust üles ei saa. Matkakatel on käigukastidel teised ülekanded kui sõiduautodel.

Mina oma "nö 2,5-se", 85kW-ga olen küll mägedes hakkama saanud. Üsna karmides oludes.
Eks see "hakkama saamine" ole ka suhteline mõiste... Nii nagu 2,5-ne mootorgi - on väga suur vahe, kas see on toodetud 1990-ndal või eelmisel aastal. Võimsuse vahe võib olla ligi kahekordne...
Tegelikkuses saab mäest ülesse peaaegu iga asjaga (varem või hiljem) , aga suurem kunst on sealt alla saamine nii, et pidureid järgmise laskumise tarbek ka jaguks. Ilmselt poleks liigne järgida rekkameeste iidset tõde, et mäest alla sõita tuleb sama käiguga, millega sealt ülesse sai mindud.
Kunagi pole kilovatte liiga palju, aga enda kogemuste põhjal julgen väita, et 85-st oluliselt vähemaga võib kulgemine teinekord vaevaliseks kujuneda.
Kui plaanis mägedes ekstreemsusi otsida, siis kilovattidest ehk olulisem oleks tagasilla vedu, mida pakutakse kahjuks vaid väga väheste alusvankrite (MB, Iveco ja suurte Fordide) puhul. Paaril korral olen ise sattunud selliste tõusude ette, kus oma esisilla veoline vanker on tulnud "saba ees" üles ajada.
Sellises kohas võib muidugi alati endalt küsida, kas matkaautoga pole mitte 4x4 masinate mängumaale trügitud... :blush:

Illar kirjutas: Ilmselt poleks liigne järgida rekkameeste iidset tõde, et mäest alla sõita tuleb sama käiguga, millega sealt ülesse sai mindud.

Ma oma MB 2.2 l 110KW bussiga ja 6 käigulise kastiga sõidan mäest alla tavaliselt 1 käik madalama käiguga kui üles.

Tänan asjalike nõuannete eest!

Vaatasin üle (omaarust) kõik kohalikud(Eesti) kuulutusteportaalid, kuid peale ,,väsinud,, ja ,,tee ise,,(konstruktor) kasutatud matkaautode ei olegi midagi müügis.

Ehk oskab mõni lp.matkaauto omanik anda hüva nõu, kus kohast saaks osta korraliku(sõidukorras) kasutatud matkaauto?

Auto ei pea olema selle aasta mudel arvan, et alates aastast 2000 oleks piisav.

Soomest.

Ehk siis siit.
www.nettikaravaani.com/
Valikut on rohkem kui küll ja lihtsam tuua kui kuskilt saksast. Samas ei ole teemaalgataja peale mägede välja toonud ühtegi muud valikukriteeriumit kasvõi hinna ja magamiskohtade arvu osas, seega on valikus vägagi erineva keretüübiga sõidukid ja sellest sõltuvalt ka mägedes liikumise võimekus. Lisaks on matkaautode ülekanded nii käigukastis kui sillas hoopis teistsugused kui sõiduautodel ja seega vaadata vaid mootori kubatuuri ja võimsust on natukene vale lähenemine.