Talverehvid

Teen sellise kõva häälega mõtlemise teema -

Ühesõnaga, Ducato campervan (nagu siit pisipildilt näha), on matkamisevälisel ajal kasutuses pere teise autona ehk minul asjade ajamiseks siis kui kaasa parasjagu väikse autoga samal ajal oma asju ajab.

Pilk pikematele ilmateadetele ja kalendrisse ütleb, et mitte väga kauges tulevikus tuleks hakata mõtlema ka talverehvidele. Ja siin mu see mõttekoht tekkiski.

Tavaautodel olen olnud siiani veendunud naelausku. Matkaka puhul, mis on suur ja raske, oleks see ühest küljest ka üsna loogiline ja mõistlik valik, aga siis hakkas servast veidi ikkagi närima mõte et "hetkel pole küll mingit plaani, aga äkki ikkagi tahaks talihooajal kuskile lõuna poole sõita".

Naelaga Leedust vist palju lõuna poole ei saa. Seega on kaks varianti:

1) Panna ikkagi naelad ja kui peaks realiseeruma see plaan, et lähme kuskile soojemasse kohta, siis lappan uuesti suvekad alla ja katsun kuskile kuiva asfaldini koperdada. Plussiks see, et siin meie talves on naelad all, miinuseks see, et see suvekaga sooja maani jõudmine võib sõltuvalt ilmast päris vaevaline ja ebamugav olla.

2) Panna lamellid. Lahendab selle rehvivahetuse tülikuse, samas on lamell jälle selline veits nagu universaalne asi, mille kohta, nagu juba iidne Tõstamaa vanasõna ütleb, et kui üks asi on hea kõigeks, siis pole ta väga hea mitte millekski. Ehk et meie päristalvehetkedel on kindlasti veidi kehvem kui nael, soojal maal suvekaga võrreldes ilmselt peab kehvemini, aga see-eest kulub kiiremini.


Mida siinsed aastaringselt matkakaga liiklejad kasutavad ja soovitavad?

Minul oleks valik lihtne, aastaringsed läheks alla. Aga minul ei ole eriti lund aga nokia omad pidid lumes pidama nagu tavaline lamell. Kaks aastat kasutanud, küll Mischelini toodangut ja mina peale selle et on vaiksemad kui mu vanad suvekad, mingit häda ei oska kurta. Sõiduautol siis. Aga talverehv on nt saksamaal "kohustuslik"

Ma ei viitsi praegu õue vaatama minna, aga minuarust neil Michelin Agilis Camping-utel, mis sellele bussile tehases alla pandi, on M+S tähistus peal. Seega iseenesest paberi peal kvalifitseeruvad talverehviks küll kui vaja, praktikas muidugi ei hakka meie talves proovimagi.

Olen nendesamade Michelin Agilistega kahel talvel Marokos käinud. Neil reisidel on päris palju lund olnud - nii kodukandis, Prantsusmaal, kui Hispaanias... Lõuna poole kannatab nendega talvel täiesti käia, peab vaid meeles pidama, et tegemist pole naastrehvidega.
Samas ostsin äsja uued Michelini naastud, kuna jõuludeks plaanis Rovaniemi minna - sinnapoole pole nende "M+S"-idega ilmselt kõige mugavam rännata...
Tegelikult on ju naastu ja lamelli kõrval olemas ka kolmas variant - naastudeta talverehv. Ehk siis naastrehviks mõeldud, aga naelutamata jäänud rehv. See oleks minu kindel eelistus lamelli ees, kui peaksin liikuma lumistes piirkondades, kus naastu kasutada ei tohi.

Täna on lamellrehv oma arengus naastrehvile juba nii lähedale tulnud, et mina ei näe enam pôhjust naastu kasutamiseks. Hea lamell peab ka jääl eeskujulikult. Eriti veel sôiduautost raskema sôiduki puhul. Lisaks veel vaiksem veeremine ja Euroopasse sôiduks iga kell valmis.

Samas pole midagi halba ka eelpoolnimetatud Agiliste kohta öelda. Raske autoga peavad ka need talvel autot tee kûljes eeskujulikult. Vôibolla igapàevaseks erineva kattega teedel sebimiseks jah pole just parim valik.

liikur kirjutas:

Täna on lamellrehv oma arengus naastrehvile juba nii lähedale tulnud, et mina ei näe enam pôhjust naastu kasutamiseks. Hea lamell peab ka jääl eeskujulikult.

Nii on. Aga lamelli puhul peab meeles pidama, et need testides näidatud ülihead tulemused kaovad rehvi kuludes ja vananedes (seistes) väga kiiresti. Samas, kui naastrehvi sooritusvõime püsib suhteliselt stabiilselt mustri ja naastude lõppemiseni.
Tegelikult on see taas üks klassikaline "ema ja tütre" teema.
Mina räägin vaid enda eest:
Matkaautol on kolm jooksu rehve velgedel (lihtsalt nii on läinud...). Suvekad, all seasons talvel lõuna poole minekuks ja naastud kodus sõitmiseks ja talvel Soomes käimiseks.
Sõiduautol olen proovinud nii naaste, kui lamelle, aga kuna liigun palju väljaspool Tallinna, siis olen jäänud naastude juurde.
Isiklikult olen seda meelt, et meeletu nitraatide koguse asemel, mis meil igal talvel teedele valatakse ja mille tolmu me kõik kevadel endal läbi kopsude laseme, võiks hoopis soomlaste ja rootslaste moodi korralikult lund lükata ja häid naastrehve kasutada.

Illar kirjutas: Tegelikult on ju naastu ja lamelli kõrval olemas ka kolmas variant - naastudeta talverehv. Ehk siis naastrehviks mõeldud, aga naelutamata jäänud rehv. See oleks minu kindel eelistus lamelli ees, kui peaksin liikuma lumistes piirkondades, kus naastu kasutada ei tohi.

Illar, kas tahaksid põhjendada miks eelistad naastudeta naelrehvi lamelli ees?
Nimelt just valin omale uusi talvekaid ja kipub sinna lamelli poole valik kalduma
Michelin Agilis Alpin-il on näiteks olemas täpselt sama mustriga naast ja lamellrehv, selle erinevusega, et ühel on naastupesad sees.

www.reifendirekt.co.ee/product/Michelin/Agilis-X-Ice-North/R-273471
www.reifendirekt.co.ee/product/Michelin/Agilis-Alpin/R-252437

Valik kipub mul minema Nokianile: www.reifendirekt.co.ee/product/Nokian/WR-C3/R-281808

Parimat

Ahjaa, eriti lahe on veel see, et mul tehnilise passi järgi talverehvid peavad olema laiemad kui suverehvid

Lubatud rehvimõõdud:
215/70 R15CP 109/107Q
225/70 R15C 112/110R M+S

Tegelikult on see vist küll sellest, et see 225/70R15C on Ducato standardmõõt, aga selle matkaka tüübikinnituse raames on kuidagi legaliseeritud ka see kitsam Agilis.

Imre kirjutas:

Illar, kas tahaksid põhjendada miks eelistad naastudeta naelrehvi lamelli ees?

Tegelikult ei taha, aga kuidas ma Sulle ikka ära saan öelda!
Ega sellel mingit eriti ratsionaalset põhjust polegi, kui siis vaid see, et lamell kulub oluliselt kiiremini, eriti soojale asfaldile sattudes(mida võib näiteks keset talve Hispaanias vabalt juhtuda), kuna ta on valmistatud pehmemast segust.
Teine põhjus on see, et mulle lihtsalt ei meeldi lamellidega sõita. Aga mul on mitu tuttavat, kellele meeldib ja nad on sealjuures väga normaalsed inimesed.

Illari suund on põhimõtteliselt õige- tänapäeva (naastamata) naastrehv omab piisavalt palju lamellilist pinda, et talvetingimustes hakkama saada.



Ja miks mitte laiem talverehv- paljud väidavad, et kitsas rehv lõikab paremini läbi lume ja lörtsi, aga minu pea ütleb, et mida laiem rehv, seda suurem kontaktpind teega ning seda paremini on auto nö tee küljes kinni. Ja ei ole ma siiani eriti kohanud üle lume sõitnud auto taga jälge, mis oleks lumest läbi pinnaseni või asfaldini tunginud- alati jääb järgi lumine rattajälg, mitte et sealt paistaks puhas asfalt või muu pind. Ja soolalögaga on põhimõtteliselt sama teema- alati jääb midagi ka ratta alla. Seega rehvi laiuse muutmine sentimeetri jagu vähemaks ei anna talvel küll mingit erilist "läbilõikamise" efekti, aga puhtal pinnal, kasvõi kinni sõidetud lumel, on laiema rehvi kontaktpind teega siiski suurem ja kindlam.

Arvo.A kirjutas: ... Seega rehvi laiuse muutmine sentimeetri jagu vähemaks ei anna talvel küll mingit erilist "läbilõikamise" efekti, aga puhtal pinnal, kasvõi kinni sõidetud lumel, on laiema rehvi kontaktpind teega siiski suurem ja kindlam.

No profid rallimehed ei ole sinuga samal arvamusel. Vaata nende talverehve.
Olen ise kitsaste talvekummide pooldaja. Ma ei ole mingi kihutaja vend, aga on olnud mitu juhust, kui olen sõitnud mööda kolonnist. Kolonni eesotsas oli "vormelikummidega" BMW nelikveoline. No mitte ei suutnud liikuda lõrtsisel teel.
Ilmselt oli talvekummi mõõtu suurendatud matkaautol kandevõime suurendamiseks. Mida suurem kumm, seda suurem indeks.

Googeldades tundub, et 225/70 on Ducato standardmõõt, see suvekas on tehasest mingil põhjusel kitsam alla pandud.

Miks peaks see naelteta naelrehv parem olema kui lamell või terveaasta rehv. Kummisegu puhul loodetakse naletele ja suve peale pole keegi mõelnud kuna naeltega suvel ei lubata kuskil sõita.
Mõtlemise koht lihtsalt kus plaanis sõita kui tallinnas ja suurematel mnt-l ja talvel plaani Hispaaniasse sõita pole, sealgi ainult 20-25 heal juhul talvel, siis lamellist küll. Või siis nokia terveaasta rehvid mis testides ei jää eriti keskmises lamellist alla aga on natuke paremad asfaldil. Kui on plaanis eestis väikseid kohti külastada kus on rohkem liiklust ja sõidetakse teed "kinni" siis ostaks naelad ja vahetaks enne lõunamaa trippi need praegused alla tagasi pärnus kus saaks rehve ladustada nt. kui aga on plaanis ainult asustamata kohti külasta ja nt mõnda lõunamaad, kus teed on pigem lumised kui jääs siis laseks nende samade "suverehvidega" edasi ja ostaks lihtsalt peale/maha käivad ketid, sõidad nii paksemas lumes, kett kaevab sind teeni ja 30-40 kmh ka puhtal jääl. (väikeauto kogemus) ja siuksed varrukad mis saad jope peale tõmmata et ennast ära ei määriks.

See standardist kitsama suveka tehases allakruvimise idee võis olla väiksema veeretakistuse (loe: kütusekulu) saavutamine. Auto spexi ju vaja miinimum numbrid saada.

Ralliteemat pole vist mõtet asjasse segada- seal on omad rehvid, sõidud ja kiirused, mis üsnagi kardinaalselt erinevad tavaliiklusest.
Võime ka tuua näiteid, kus sõidukitele paigaldatakse pigem roomikuid ja laiemaid kumme, sest soov on pinnal püsida, mitte läbi vajuda. Neid päevi või tunde, kus teed kataks paks lumelörts või soolasegulöga, on meil siiski piisavalt vähe, sest peagi jõuavad kohale teehooldusautod ja hiljemalt järgmiseks päevaks on tee jälle tavaline talvine soolaniiske ning taas saavad liikuda ka 245 rehvilaiusega bemmid. Mõistlik juht vähendab sellistes oludes nagunii kiirust ja ei hakka katsetama piire, et kas lõikab läbi või kaob teelt. Sama loogikaga võiks ka kitsamad suverehvid panna, sest siis on vesiliu oht väiksem.
Liikuda mõnisada kilomeetrit lõuna poole, kus peagi puhas asfalt vastu vaatab, ei ole just üle mõistuse ettevõtmine.

Kuid seoses sellega ka üks äriidee- teha kuskile piiripunkti väike ladu ning kummipost, kus hakkad talvistele matkaautodele (miks mitte ka tavalistele autodele) kas naaste või lamelle või suvekaid laenutama. Võib kaasata ka läti ja leedu partnereid või ka poolakaid.

Arvo.A kirjutas: Ralliteemat pole vist mõtet asjasse segada...

Jah sellega nõus. Tõin aga näite ka igapäevaelust, kus minu sõiduautol kitsad kummid. Üldse võtsin sõna selle vastu, et sa pole näinud läbilõikavat mustrijälge. Ega ei näe jah, seda tunneb. Pealegi on talvekummil sügav muster, mis osa lõrtsi enda vahele võtab ja siis jälle teepeale laotab.
Veel elust enesest. Minu mäletamist mööda on mõlemad, kitsa kummiga ilmselged eelised teiste suhtes, olnud pika otsa peal. Need olid Soome sõidud, kus kella järgi oli vaja laevale sõita. Päise päeva ajal, suurtel maanteedel, kus teehooldus eeskujulik. Lõrtsi saju ajal aga igalepoole korraga ei jõuta.

Talverehvi muster kujundatakse selle põhimõttega, et lörtsi rehvi alt välja juhiks. Sama ka suvekummidega, kus vesi peab soonte kaudu kaduma. Samas jääb värske lumi niiehknii rehvi alla pidama, sest see kraam ei oma voolavaid omadusi. Aga lamell, naast, kitsas, lai- kõik see on individuaalsete filosoofiate teema ja elame nagunii rohkem oma kogemustest lähtuvalt kui kuulame teiste nõuandeid. Eriti vanemas eas. Samas on ka autod ja sõidustiilid erinevad, seega ühtset universaalset lahendust kõigi jaoks nagunii ei ole. Aga teemasse tagasi tulles on selge, et neid päevi, kus peame sulaselges äsjasadanud lörtsis müttama, on väga vähe ja siis aitab ka kiiruse alandamine. Samamoodi tuleb ka suvel tihedas vihmas aru saada, et vesiliug ei ole vaid sõnakõlks. See ei ole 100m jooks, kus peab esimesena finišis olema.

Unustage ära, ega te võidu ei sõida.
Pigem on küsimus selles, et kui põhja poole sõita, siis lumel paremini liiguks ja kui lõuna poole, siis liig kiiresti ei kuluks

Motamees kirjutas:

Arvo.A kirjutas: Ralliteemat pole vist mõtet asjasse segada...

Jah sellega nõus.

Lihtsalt vahemärkuseks, et matkaautoga on võimalik vägagi edukalt rallit sõita Kummid loomulikult kõrged ja kitsad ning sügava mustriga. Kuid see selleks.

Siin teemas tundub, et enamus on oma (õige) valiku juba teinud
Ok, rohkem teemat ei risusta, aga jälgin huviga.

Kui on talvel plaanis norra ja põhja soome siis ainult naelad ja neid palju. Lõuna poole MS või lamell. Patroliga norras kui oli 3 normi veoauto naelu ja neid 3-e kraega 3cm pikad siis polnud mingit probleemi ka liuväljal sai nagu piikidega sõita ja alati polnud isegi esivedu vaja. Samuti unikivisse sooni kraapida.....mitte ükski ei tulnud välja ja auto jäi kinni kui kõik rattad õhus ringlesid.

Mida siinsed aastaringselt matkakaga liiklejad kasutavad ja soovitavad?[/quote]

Ise sama küsimuse kallal. Milline valik jäi ja kas rahul?

Kuna lõunasse minek jäi toona ära, sai valitud lõpuks Continental Vanco Ice Contact naelad. Läheb nüüd teist talve nii, et buss on linnas igapäevasõidukina kasutusel ja megarahul. Väiksel sõidukal on lamellid all - vaheldumisi sõites on eriti tunda, et bussi pidamine on ikka kõvasti parem.

tfr kirjutas: Kuna lõunasse minek jäi toona ära, sai valitud lõpuks Continental Vanco Ice Contact naelad. Läheb nüüd teist talve nii, et buss on linnas igapäevasõidukina kasutusel ja megarahul. Väiksel sõidukal on lamellid all - vaheldumisi sõites on eriti tunda, et bussi pidamine on ikka kõvasti parem.

Avaldad ka mis lamellidega tegu sõidukal?

See huvitab mind ka, millised lamellid on siis naeltest nii palju kehvemad just nimelt linnasõidul?

Imre kirjutas: Avaldad ka mis lamellidega tegu sõidukal?

Tootja on ka Continental, täpset mudelit pean õhtul auto alt vaatama. Ja vahe avaldus just pigem väiksematel kehvemini puhastatud kvartalisisestel teedel.