Fiat Ducato 2,5 ilma turbota, 90-ndate algusest

Mure, aina kasvav mure on genekarihmad, mis purunevad. Kiiremad rõngad saavad otsa 300km, pikemad vennikesed kestavad tuhandeid, aga sel mootoril pole pidev vahetus mõnus:( Käisin täna Karla autos, et sealt saada pakkumist-infot ja ainus, millega laekusin oli teadmine, et ka nende töötaja on sama mootoriga hädas sama asjaga. Kas on veel kellegil sama mure ja on leidnud lahenduse?( genekaid olen vahetanud, samuti nendel olevat rihmaratast)Tahaks kuhugi sõita, aga "kastitäis" tagavara rihmasi, mida peab iga tankimise aeg vahetama...ei tõota just puhkust. Olen masinaga sõitnud ca 40 tuhat kilomeetrit ja esimese poolega oli üks rihm ja mure tundmatu...siis kõrbes genekas, uuega ka muret polnud ja uue kõrbemise-vahetamise järel mured hakkasidki...oleks ju loogiline, et geneka häda, aga see kontrollides korras(laagrid siis).

Misasi on kiirem rõngas ja pikem vennike? Kaks eraldi rihma või?
Kas kiil- või lamerihm? Millisel kujul avaldub rihma kulumine- kas näiteks ühest servast? Kas uus peale pandud rihm mingit häält ei tee?
Mõni rihmaratas (nt väntvõlli otsas) on ilmselt üsnagi viltuses asendis. Mis mootori kood on?

Karla autost nüüd kindlasti abi ei saa. See viimane koht kuhu minna. Käinud seal küll teise murega aga samamoodi, abi mittemidagi aga arve tuli korralik.

Kas rihmarattad on ikka otse, või väheke nihkes? Mis geneka panid? Tänapäeval müüakse miskeid Poolas valmistatus genekaid, millega ongi koguaeg probleemid! (Kus kasutatakse võimalikult odavaid varuosi, laagrid pidid mingid lükatavate kärude omad olema ja need ei kannata selliseid pöördeid mis genekas teeb!)

meego kirjutas: Kas rihmarattad on ikka otse, või väheke nihkes? Mis geneka panid? Tänapäeval müüakse miskeid Poolas valmistatus genekaid, millega ongi koguaeg probleemid! (Kus kasutatakse võimalikult odavaid varuosi, laagrid pidid mingid lükatavate kärude omad olema ja need ei kannata selliseid pöördeid mis genekas teeb!)

Järsku mootori vahetus, kui silindrid kulunud siis ei saa enam rõngavahetusega pidama. 2,5l transiti vabalthingav mootor on täiesti pommikindel ka +50c ja 1-sega mäkke, olen ära proovinud olgugi, et oli+40C.

Oodake nüüd kallid kaimud...
Üritan järjekorras vastata: kõige vähem on dayco rihm kestnud 300 km ja noname tuhandeid.
Tegu kiilrihmaga, laius 10mm ja pikkus 900mm.
Kulub mõlemast servast ühtlaselt kiilu, vahel puruneb ennem kui selgelt nähtav "kiil" tekib.
Rihmarattad on laserkiirega vaadates ühel joonel.
Mootori koodi ei tea, 2,5l 55kw.
Karlast saab nii abi, kui ka mõistlikule kokkulepele, olen üleelanud seal vahetatud mootoririhma purunemise ja kõik järgneva...
Genekas on Melasi letist, ilmselt taastatud ja vist Hella kleepsuga.
Mootori vahetus? Et mis mõttes? Mis transit?
Mootor oli minu kätte jõudes sõitnud 83000km ja tänaseks 121000km. Milliseid rõngaid tuleb vahetada?

Genekas on sel masinal probleemne(lahja) ja oli korra juba enne minu kätte jõudmist vahetatud ning korra olen seda ise teinud. Võimsamat ei pakuta ja asub ta pärape...s. Asja (loe rihmade eluiga) parandasid led tuled pooltulede asemel.


Nii, et oletada pole vaja, loodan leida lahendust...

Esimese asjana võtan taas gene maha ja viin hooldusesse, aga suurt usku pole, jookseb vabalt käega keerutades ja lokse pole.

Ah jaa...üks kahtlus on- liigne kuumus. Väljalaske kollektor on üleval, mootor on risti ja genekas sõiduga jahutust ei saa. Jätsin nüüd alumise porikaitse panemata, et õhk vähegi liiguks.

Tegu kõige elementaarsema rihmajooksuga ja ma ei näe küll kuskil mujal probleemi paale selle, et mõni rihmaratas on nii kulunud, et rihm jookseb ka põhjaga vastu ratast, mitte ainult külgedega. Isegi väike rataste nihe ei mõjuta kiilrihma nii hukatuslikult. 300km on muidugi katastroofiliselt vähe, tuhanded kilomeetrid juba piisavalt palju, sest vanu aegu meenutades sai vene autodel neid rihmasid ikka aeg ajalt vahetatud. Aga no vene toodete kvaliteet oli ka kohati allapoole vööd. Kui on mõni katkine rihm alles, siis saab uuega mõõtusid võrrelda ja ehk leiab üles selle koha, mis rihma esmalt sööma hakkab.
Vahepeal tekkis hoopis mõte, et äkki rihmad ei sobi, äkki toodetakse rihmu, mille V kuju ei sobitu enam hästi kokku nende rihmaratastega? Ehk leiab poest mõne "jämedama" rihma?
Aga dayco ja nonanme? Ehk peaks tootjat vahetama? Continental, Gates nt.
Ei taha küll kahtlustada rihma pingsust, sest sellega ehk nii mööda ei panda. Või teeb tõesti liigne kuumus oma töö?

Nagu aru sain, see jama hakkaski peale geneka vahetust?
Kuumuse viga, vaevalt, see oli ju ennem ka?
Kui asja parandas led tulede paigaldus, siis viga ikka genekas, mida on koormuse tekkimisel, rihmal veel raskem vedada.
Kas genekas ise või rihmaseib ikkagi vigane millegipoolest. Need b varuosad on ikka sitast tehtud tänapäeval.
Ise üritasin just vahetada salongiventikat. Tegi veits urinat. Nagu kokkuhoidlik inime ikka ostsin kõige odavama uue.
Peale pannes selgus, et teeb hullemat häält kui kulunud vana. Kui vana põrises siis uus uriseb ja hullemini.

Kas genekas oli koos uue rihmarattaga või sai vana ümber tõstetud?

Alex kirjutas: Genekas on sel masinal probleemne(lahja) ja oli korra juba enne minu kätte jõudmist vahetatud ning korra olen seda ise teinud. Võimsamat ei pakuta ja asub ta pärape...s. Asja (loe rihmade eluiga) parandasid led tuled pooltulede asemel.

Aga pane päikesepaneel katusele, kui genekas lahja. Reisi alustades on siis alati aku silmini täis ja ka sõiduajal lisalaadimine kogu aeg olemas.

Rihmad kulunud ainult külgedelt, põhi kulumata

Päikesepaneel on katusel üle 10 a, see pole lahendus kuna laeb kuudi akusi.

Genekas sai uue rihmaratta, kuna vanal kahtlustasin just selle häda.

Continental( on kõige paremini end näidanud, peab mõned tuhanded ja praegugi peal ning tagavaraks), Gates( pidas vastu ca 500km)

Pingutamisega on nii ja naa...nagu liiga lõdva on, hakkab kohe vilisema kui tuled taga. Ülepingutada seal karu p...s maru keeruline kuigi välistada ei saa...

Mingi jõud peab rihma siiski katki tegema, niisama lambist nad ikka ei purune. Katkise rihma vaatlusel peaks ju näha olema rihma väsimuse põhjus- näiteks kas on küljed nii palju kulunud, et nöörid näha ja mõned katkenud? Geneka koormus paneb nõrga pingutusega rihma vilistama küll, aga tavaliselt see vilin peale mõningast sõitmist kaob. Kahtlus jääb minu jaoks siiski rihmarataste poole peale, sest lõppude lõpuks pole ka metall igavene. On sul mõni vana rihm alles, et uuega võrreldes mingeid kulumisjälgi hinnata?

Kas kasutad V profiili või siis hammastatud V profili?

Üks selline koht pakkub ka tööstuslike rihmi, millel on suurem koormus taluvus.

www.optitrans.ee/avaleht/

Alex kirjutas: Päikesepaneel on katusel üle 10 a, see pole lahendus kuna laeb kuudi akusi.

Areta sinna süsteem vahele, et kui kuudiaku täis, siis hakkab teist akut laadima. Päikesest jääb ju pidevalt nii palju voolu üle, mis kusagil kasutust ei leia.

P.S. Teemaalgataja rihmamuret see muidugi ei lahenda.

www.dropbox.com/sh/toajvkeqpc1pvoo/AABN9ZTVH9mkrWXbMJ3FNW8Ea?dl=0

keskmine on uus rihm, teised kulunud, nii hambaga kui tavaline.

Seega proovinud mõlemat varianti

Tulede põledes lõdva rihmaga vilin ära ei kadunud, tulede kustutades aga küll...nüüd juba hellaks olen muutunud, et kui viliseb, siis varsti rooman vahetama

Aga mõõda geneka koormus/laadimine ära. Võib-olla genekas töötab koguaeg max koormusega. Kui vaja võin ära mõõta.

Vilistamise peamine põhjus- nõrk pingutus. Teine võimalik põhjus suur koormus genekale ehk siis suur laadimisvool (miks nad muidu läbi põlevad?). Hakata ükshaaval asju välistama- mõõta koormustestriga aku tervis ära, mõõta laadimisvool akusse nii tuledega kui ilma, mittetöötava mootoriga vool akust välja nii tuledega kui ilma ja igaks juhuks kui võimalust on, kontrollida kõik üle 100% töökorras akuga. Pilk rihmaratastele ei tee ka paha, sest sellisel määral rihma kulutamise peale peaks ka rattad juba kuluma ning kui uus rihm hakkab kohe ka põhjaga vastu ratast puutuma, siis haardumine külgedega on väiksem ja loogiline, et siis vilistab ja kulub. Kuigi piltide järgi tundub, et uus rihm siiski niivõrd lai, et põhja ei tohiks ulatuda, vana rihma peal on muidugi põhjakulumise jäljed hästi näha.
Pilte hoolikamalt uurides tekkis tunne, et uue rihma külje kaldenurk on väiksem kui kulunud rihmal, st vana rihm on saavutanud tunduvalt suurema kaldega külje ehk siis uus rihm ei sobitu ideaalselt rihmarattale. Või ma eksin?

Genekas põleb maha ülekoormusest. Kuskohast tuleb ülekoormus? Enamuses arutust kasutamisest. Matkabussil saab ka tavalise genekaga hakkama. Kuipalju neid tarbijaid siis seal taga ikke on.
Minu buss sõidab juba aastaid matkabussina ja genekas on tavaline. Selleks jaotasin natuke koormusi. Väljavõte ehitamise päevikust
---Paigaldatud on ka armatuuri ampermeeter ja mõned lülitid. Nüüd saab sõidu ajal sisse lülitada külmkapile 12v toite ja laadida tagumist akut. Seisutulede lüliti ka paigas. Ampermeetrilt on näha tarbimise suurus, et genekat ära ei tapaks. Eks seal tuleb järjestikku tarbijaid taha lülima hakata. Sõitu alustades tuleb veidi oodata, kuni auto aku on oma põhilaksu kätte saanud, siis kongi aku järjekord ja lõpuks külmik taha.---
Täpsemalt saab lugeda forum.automoto.ee/showthread.php?tid=25154
Kõikse parem on, kui akud saab täis muul viisil (nagu Korvimees mainis). Kui päikse võimalust pole, siis tuleks akusid taha lülida ükshaaval. Esialgu mitte palju pöördeid anda ja muud koormused (tuled, külmik) välja lülitada. Kõige karmim on esimesed viis minutit. Sellel ajal annab genekas täislaksu. Peale seda hakkab tasapisi kergemaks minema. Päevasõidi LED tuled kompenseerivad juba külmkapi tarbimise. Muid suuremaid tarbimisi normaalsel päeval polegi. Vihmaga lisanduvad kojamehed ja pimedas tuled. Lisatuled viskasin oma bussil eest ära. Igasugu lisaluksused (istme ja peeglisoendused, konditsioneerid) võib taha lülitada peale pooletunnist sõitu (akud suures osas laetud).
Uus geneka rihm võib libiseda ka pingul olles, kui rihmaseib on kulunud. Siis on muidugi ka rihmaseibi pealt seda näha. Seibi põhi ei tohi läikida. Olukorra päästab ühe profiili võrra laiema rihma kasutamine.
Geneka arutut koormamist näeb tänavatel igapäevaselt - Sõidetakse udulampide ja poolte tuledega korraga. Varjatud koormamist tuleb ka sageli ette - talvel sisseununenud tagaklaasisoendus ja peeglite soendus töötab suve läbi. Uuematel autodel õnneks lõlituvad need automaatselt välja peale mootori seiskamist. Istmesoojendusega ei kannata suvel sõita. Muidu uugaks needki osadel suve läbi.

Lähituled- ca 110W, gabariidid ca 20W, külmik ca 120W, akude laadimisele ka natukene ampreid ja peale käivitamist tuleb ehk umbes 30A voolu, edaspidi pole sedagi, sest jäävad sisuliselt vaid sõidutuled ja külmik, seega umbes 20A jagu koormust genekale. Pole just palju, et genekat ära tappa, sest neil ikka vähemalt 60-80A jagu võhma. See viga, et nad maha põlevad ja rihmad ära sööb, tulebki nüüd üles leida.

Arvo.A kirjutas: Lähituled- ca 110W, gabariidid ca 20W, külmik ca 120W, akude laadimisele ka natukene ampreid ja peale käivitamist tuleb ehk umbes 30A voolu, edaspidi pole sedagi, sest jäävad sisuliselt vaid sõidutuled ja külmik, seega umbes 20A jagu koormust genekale. Pole just palju, et genekat ära tappa, sest neil ikka vähemalt 60-80A jagu võhma. See viga, et nad maha põlevad ja rihmad ära sööb, tulebki nüüd üles leida.

Alguse panid õigesti ja need asjad veab ka tavaauto genekas ära. Miks siis matkabussile tahetakse/pannakse suuremad genekad. Aga selle pärast, et sul lõpparvestuses viga sees. Tühi aku võtab niipalju ampreid, kui genekas suudab anda. olen näinud ka 100A näidikul. Matkaautol on akusid mitu ja suure mahutavusega. Peale ööbimist on akud tühjenenud ja siis see nätakas genekale antaksegi. Kui akud üksteisest eraldada, siis saab koormust vähendada. ja automaattuled hakkavad ka tänapäeval kohe põlema (sul vist mitte). Kui külmkapi sisselülitamiseks pole lülitit armatuuri toodud, siis ka külmkapp enne sõitu sisse lõlitatud.
Pliiaku (teisi ei tea, aga ilmselt ka) võtab geneka järgi tulles just niipalju voolu vastu, kui ta korraga on võimeline välja andma. Starterid tarbivad 160-200 amprit.
Lihtlabaselt saaks esmast pauku genekale leevendada, kui laadimise juhtmele panna vahele näiteks esitule pirn. Akude laadimine võtab meeletu aja, aga muud asjad jäävad terveks. Ilmselgelt on võimalik ka veidi võimsamaid piirajaid teha ja elektoonika on ka lõputute võimalustega.

Paar sekundit starterit nüüd küll genekat kohe ära ei tapa. Starter võib ju 200A need loetud sekundid tarbida, aga see ei kurna akut hoobilt ära- korras aku on paari minuti pärast jälle endises konditsioonis ja genekas saab vabamalt hingata. Külmkapp, tuled- peale käivitamist nende sisselülitumine ei ole samuti geneka surm- eelnevalt peaksid mähised üle saja kraadi soojenema kuni isolatsioonilakk lõpuks kärssama hakkab ning traadilt ära põleb- alles pärast seda tekib keerdudevaheline lühis ning genekas siirdub genekate paradiisi.
Minu autol on standardgenekas peal ja tuled süttivad ise ning külmkapp hakkab tööle ja salongiaku peale kurnavat ööd nõuab samuti oma kui kohe hommikul startida ja päikesepaneel pole veel jõudnud pikalt tööd teha, aga suitsu pole siiani kapoti alt tulnud ja ei tule ilmselt ka paljudel teistel, sest vastasel juhul oleks see foorum mahapõlenud genekatest kuum. Käesolevas teemas on tegu siiski mingi rikkega, mitte lihtsate tarbijate hulga poolt põhjustatud hädaga.

Olga pääle. Me räägime teineteisest lahku.

Tere!
Olen jälginud teie arutlusi selle generaatori probleemi osas ja kuigi mul matkabusside osas kogemus alles mõned aastad, siis vaatamata sellele võib mõni algul väetina tunduv iva ka ikkagi idanema minna. Mõned ideed:
-Ma ei tea kuidas on vanemad matkaautod üles ehitatud, kuid uuematel peaks olema peal automaatika mis reguleerib akude laadimist järgmiselt: kui matkaauto käivitada, siis alguses lähevad genekale taha kõik auto enda koormused, kaasa arvatud matkaauto aku ja niikaua kui auto enda aku veel normist tühjem, toimub ainult selle aku laadimine. Kui nüüd auto aku saab täis laetud ja osa toodetavast energiast "jääb üle", peaks see elektroonika järgi lülitama elamuosa aku(d) ja muud elamuosa tarbijad. Kui selline elektroonika olemas, siis ei tohiks genekas kuidagi üle koormatud saada... kui just see elektroonikaplokk enam ei tööta korralikult.
-On teoreetiliselt võimalik ka üks teine viga ja nimelt geneka laager. Kui geneka laagril on viga saanud laagri kuulide vahekaugust fikseeriv separaatorrõngas nii, et ainult üks kuul ei püsi enam oma kohal ja läheb teise kõrvale, siis nihkub geneka rootor oma teljelt ära välisele mähiste korpusele väga lähedale. Nüüd on siis tegemist mitme probleemiga kokku, geneka rihmaratas natuke viltu, mitte palju kuid ikkagi, geneka ringiajamiseks vaja rakendada suuremat jõudu mis koormab rohkem rihma ning tekkinud väga väikese õhupilu tõttu rootori ja korpuse vahel ja lisakoormusest laagrile hakkab eralduma täiendavat soojust mis lõpptulemusena jõuab läbi rihmaratta rihmani...
Mahavõetud geneka rootorit käsitsi pöörates seda separaatori probleemi ei tunne, sest laagril pole siis rihmast tingitud survet ja rootor pöörleb vabalt ja ühtlaselt.
Kui kumbki minu uitmõtetest siiski paika ei pea, loodan et viib vähemalt arutelu edasi ja ehk leidub lõpuks probleemile ka lahendus.
Jõudu!

Mul oli sama häda, rihmaratas väntvõlli otsas lopendas, polnud täitsa paigas . Peale mootorivahetust probleen muidugi kadus

Ei tea, kas kedagi huvitab, kribaks paar rida taas enne auto kasutusele võttu peale 8 kuulist seismist. Kõigepealt tahaks tänada kõiki kes kaasa mõtlesid ja nõu andsid. Viga ei saanud ju hull olla ning korduvalt ka vihjati sellele. Aga asjast: 5.07 kribasin siia teemasse viimati ja päev või kaks hiljem selgus arvatav põhjus, veepump. Avastasin täiesti juhuslikult, töötavat mootorit vaadates. Kuidas seisval mootoril laserkiirega mõõtes ei avastanud, pole aimugi. Veepump ei lekkinud, küll aga töllerdas nagu tallesaba. See nädal sai ka generaator maha ja kontrolli. Rihmaratas korras, laagrid vahetati igaks juhuks ära, muu korras ja koormusega töötab. Natuke häbi on, et veepump minust kavalam oli, eks tuleb selle teadmisega elada Eks peatselt alguse saav kolme nädalane tiir metsades ja kämpinguid vältides näitab, kas lahendus õige ja voolu jagub. Genekas ise 55A, aga päevasõidu ledid leevendavad ja külmikut kasutan kah pigem gaasi pealt, mugavam ja jahedam, eriti väga soojade ilmadega.