Königsberg 2019 august

Nala ka kuidagi hirmunud

Nala kardab. Ta ei oska vene keelt ja pole viisat.

Siin me oleme!

Ivar Kalev kirjutas: Siin me oleme!

Ägedat kõigile sinna ja natige!

Sakslaste sõidukid meie kämpingus

Sõnu polegi vaja

Selfitamiseks vali alati kõnekas taust!



Königsberg 2019

Viimased vaated Tilzitist (Sovetsk).

Tagurpidi usumärk


Rõdu julgetele (3 korrus)


Perepäev õllekas

Ivar, lootsid väiksemale üksusele aga nüüd oled ära teeninud palju ilusaid sõnu ja raske auraha!

Meie kanakuudist kostub valju tänukaagutus! Aitähh Ivar super töö! Aitähh seltskonnale!
Raul&Marju.
Järgmine dessant St.Petersburg!

Staažikaima sõdurina vaatasin üle ka oma väeosa, kus veetsin esimese poolaasta 1971 novembrist ja kus hiljem käisin korduvalt uue ülemusega ülevaatust tegemas Joppenpuhh! Siis olid vähemalt sakslaste ehitaud Abwehri luurekooli kasarmud ja keskplats CA soldatite poolt kasitud. Nüüd old soldatid sealt 6 aastat tagasi lahkunud, aga isegi lähima poe poemüüa teadis rääkida, et tuuakse tagasi. No ma ei tea.

Omalt poolt tänan samuti kõiki kaasa löönuid! Väga vahva ja sõbralik seltskond ning nagu Tõnu Sõnajalg esmaspäeval ühisel õhtusöögil tänukõnes ütles, sellises väikeses seltskonnas tekib kohe selline soojem tunne - lõpuks kõik juba tunnevad kõiki ja hoiame üksteist. Kokkuvõttes oli väga tore nädal. Ma kahjuks oma väeossa sisse ei pääsenud, kuigi üritasin kokku 5 päeval järjest. Viimasel katsel õnnestus väeosa väravas pooljuhuslikult tabada начальник штаба, keda oligi vaja ning selgus lõplik tõde - välismaalastele on väeossa sisenemine keelatud. Oleks vene kodakondsus, siis oleks olnud ehk mingi variant. Piirdusin väeosa värava ning aia taga salaja fotode tegemisega, kuigi ka need olid keelatud. Esimesel päeval värava taga süütuid pilte tehes oli 7 sekundiga mingi spioonipüüdja minu juures ja palus pildid kustutada aga viimastel päevadel olime juba üsna osavad spioonifotode tegijad.


Veel mõned pildilised meenutused.

1.õhtu Bauskas:


Pääs Venemaale:


Pronksist pruut:


Haagis on maandunud:


Trügime linnaliinibussi 44 ekskursanti, linnaliini bussipilet 33 eurosenti, pileteid müüb konduktor, käed-jalad olid meie tõttu tööd täis:


Väikese Münchhauseni linna kingitus Kaliningradi linnale:


Königsbergi kõige korralikumalt restaureeritud endisaegne villa, omanik ei ole mitte vene rahvusest vaid aserbaidzaan:





Kämpingu elu - kassi ja koera mängud:


Vahva õllekomplekt:


Rahapuudust ei olnud:


Kingitus sakslasest bussijuhile Andreasele tänuks meie ootamatu ning väga sõbraliku teenindamise eest:


Maailm on tilluke - läksin juhuslikult Igori nimeliselt tüübilt teed küsima ning selgus, et ta oli samal ajal sõjaväes Tallinnas, kui meiesugused teenisid Venemaal, teenistuskohad olid tal Terase ja Pikal tänaval, hoobilt suutis mitu eestikeelset lauset öelda:


Meenutus õitsvast ajast, hotelli parkimisplatsi väravaputka:


Kaliningradi oblasti naftaväljad:


JÄRGMISE KORRANI!

Meie poolt suured tänud korraldajale ja osalejatele. Reis oli väga tore ja saime palju uusi sõpru. Arvatavasti poleks ise kunagi Köningsbergi sattunud. Kohutava ajalooga koht, samas väga euroopalik. Ühineme Tõnu poolt öeldud tänusõnadega. Piret ja Enn

Reis jättis sedavõrd jälje ja äratas ka kunagi kogetu, et uuriks asja ajaloolisust veel. Leidsin selleks omaküla meeste juhendi.

www.apollo.ee/ida-preisimaa-maa-mida-pole.html
www.rahvaraamat.ee/p/ida-preisimaa-maa-mida-pole/422709/et?isbn=9789949903955

Nüüd tuleb see üles leida.