Kaubikust matkaauto

Siseseinte tegemise suhtes jõudsin otsusele, teen 12mm veekindlast ja/või niiskuskindlast vineerist. Vineer peab niiskusele, vibratsioonidele ja füüsilistele mõjutustele hästi vastu, paremini kui saepuruplaadid. Pärast katan vineeri üle dekoratiivplastikuga vms. Välisseinad plaan katta 6,5mm niiskuskindla vineeriga, seda paksust saab veel painutada bussi seina kumeruse järgi ja sisse keeratud kruvi veel midagi hoiab ka.

karuanton kirjutas: ... Välisseinad plaan katta 6,5mm niiskuskindla vineeriga, seda paksust saab veel painutada bussi seina kumeruse järgi ja sisse keeratud kruvi veel midagi hoiab ka.

Mille külge kruvid keerad?

Motamees kirjutas:

karuanton kirjutas: ... Välisseinad plaan katta 6,5mm niiskuskindla vineeriga, seda paksust saab veel painutada bussi seina kumeruse järgi ja sisse keeratud kruvi veel midagi hoiab ka.

Mille külge kruvid keerad?

Välisseina karkassi ja siis enda pandud pidust 50x50 prussi külge oli mõte

Sai natuke bussi plätserdatud

karuanton kirjutas: ...
Välisseina karkassi ja siis enda pandud pidust 50x50 prussi külge oli mõte

Karkassi külge lastud kruvid on talvel seest jääs.
Aga edu sulle iseavastamisel.

Motamees kirjutas:

karuanton kirjutas: ...
Välisseina karkassi ja siis enda pandud pidust 50x50 prussi külge oli mõte

Karkassi külge lastud kruvid on talvel seest jääs.
Aga edu sulle iseavastamisel.

Tänud info eest, olen selle peale mõelnud, et nad külmasilda tekitavad. Selle probleemi peaks lahendama see, et mul välisseinas olevale vineerile kõikjale teine kiht tuleb materjali peale, ja see juba liimiga .

Mina peale liimimise mingit muud rohtu külmasilla vastu ei näe. Arvesta sellega, et õige liim õiges kohas on väga tõhus. Näiteks laevamehed on kõik Sikaflexi usku. Mida kõike nad sellega ei liimi. Niskust ja kondentsi arvestades mõtle ka selle Sika peale.
Oleks vaba aega rohkem, tuleks viskaks isegi pilgu peale. Sai ka kunagi imekähku kaubikust elamu tehtud. Meie nõudmised olid tollal ikka suurusjärgu võrra lahjemad. Hiljem ei pidanud tulemust häbenema. Teaks vaid, kus see aparaat nüüd on.

meelis kirjutas: Mina peale liimimise mingit muud rohtu külmasilla vastu ei näe. Arvesta sellega, et õige liim õiges kohas on väga tõhus. Näiteks laevamehed on kõik Sikaflexi usku. Mida kõike nad sellega ei liimi. Niskust ja kondentsi arvestades mõtle ka selle Sika peale.
Oleks vaba aega rohkem, tuleks viskaks isegi pilgu peale. Sai ka kunagi imekähku kaubikust elamu tehtud. Meie nõudmised olid tollal ikka suurusjärgu võrra lahjemad. Hiljem ei pidanud tulemust häbenema. Teaks vaid, kus see aparaat nüüd on.

Ma kunagi kui oma jahti seest ehitasin, kasutasin ka sikat hästi palju, tollajal mäletan, et vanad merekarud ainult seda jah soovitasidki.
Vaatama võib ikka tulla , ainult veel pole palju vaadata

Sooviks kommentaare sellise radiaatorite paigalduse suhtes.

kapi vaade küljepealt. Kappide ees osas on all süvend seal kus muidu sokkel, süvendi sees jooksevad radiaatorid ja nende ees on rest. Radiaatorid võtavad õuest värsket õhku. Kuidas õue õhuresti reguleerida veel ei tea aga kuidas kontseptsioon tundub?
Radiaatorid paigutaks bussi nii:

Mõte on hea ja värske õhk kulub alati ära aga mul on selline tunne,et kui vaja kütta -10--15 kraadise õuetenperatuuriga,
siis radikaid soojaks ei saa.Mina paneks ainult ühele radikale otseühenduse õuega ja teised radikad võtavad õhu toast.
Kui värskest õhust puudus tuleb,peaks paigaldama lihtsalt reguleeritavad ventavad.Eriti on neid vaja kui õues on soe.
See on minu arvamus kui olen eksiteel,siis materdage maha.
Igatahes jõudu ja visadust ehitamiseks!

karuanton kirjutas: Sooviks kommentaare sellise radiaatorite paigalduse suhtes...

:ohmy: Sitt paigutus on.

Motamees kirjutas: Vesikütte radikad välisseina äärt mööda, ringiratast. Voodi ja seina vahel peab olema vahe.
Kapid teha nii, et radikate õhk saab tõusta välisseina mööda üles ja sealt jälle tuppa.

Pole mõtet netti koormatagi. :blush:

Talvel tõesti kogu õhku õuest võtta pole mõtekas. Aga ventavad võiks tõesti mingil kombel reguleeritavad olla. Voolu kokkuhoiu nimel teeks nii, et sisselaske ava on allservas ja väljuv katusel. Mingi minimaalse liikumise peaks see tekitama. Lisaks siis lülitiga ventikad, kui suvel palavaks kisub.

Tavaventilatsioonitorudel on olemas sellised vedruga klapid. Kutsutakse liblikaks. Peaks olema müügil kõigis ehituspoodides. Ventika tekitatud hõrendus veab klapi lahti. Tavaolukorras lükkavad vedrud augu kinni ja õhk ei liigu. Ilmselgelt on 100 mm liiga suure läbimõõduga. Teoreetiliselt võiks ka väiksemad olemas olla. Kindlasti oskavad spetsialistid mingi vihje anda, kust või mida otsida.

meelis kirjutas: Talvel tõesti kogu õhku õuest võtta pole mõtekas. Aga ventavad võiks tõesti mingil kombel reguleeritavad olla. Voolu kokkuhoiu nimel teeks nii, et sisselaske ava on allservas ja väljuv katusel. Mingi minimaalse liikumise peaks see tekitama. Lisaks siis lülitiga ventikad, kui suvel palavaks kisub.

Tavaventilatsioonitorudel on olemas sellised vedruga klapid. Kutsutakse liblikaks. Peaks olema müügil kõigis ehituspoodides. Ventika tekitatud hõrendus veab klapi lahti. Tavaolukorras lükkavad vedrud augu kinni ja õhk ei liigu. Ilmselgelt on 100 mm liiga suure läbimõõduga. Teoreetiliselt võiks ka väiksemad olemas olla. Kindlasti oskavad spetsialistid mingi vihje anda, kust või mida otsida.

Selline liblikaga klapp 100 mm on meil kodus päikesekütte (õhk) ahelas, lahti lööb küll aga ega ta kinni korralikult ei lähe pärast. Ei tea, kas konkreetse klapi viga või nad ongi sellissed.

Minu 125 mm klapp koos muu atribuutikaga seisab veel nurgas. Sai soetatud maale vannitoa jaoks. Hetkel on seal käsitsi liigutatav klapp aga laiskus sai võitu. Näpuga liigutades tundub selline korralik vedru olevat ja pehme padi peaks õhukindluse tagama.

Klapp just selleks, et sealt mingit külma õhku sisse ei pressiks. Just talvel. Suvel ongi kogu aeg lahti.

Motamees kirjutas:

karuanton kirjutas: Sooviks kommentaare sellise radiaatorite paigalduse suhtes...

:ohmy: Sitt paigutus on.

Motamees kirjutas: Vesikütte radikad välisseina äärt mööda, ringiratast. Voodi ja seina vahel peab olema vahe.
Kapid teha nii, et radikate õhk saab tõusta välisseina mööda üles ja sealt jälle tuppa.

Pole mõtet netti koormatagi. :blush:

Jah, voodi taha seina võib ühe lisada küll aga selgitad äkki, miks kappe täis seinas, mööda seina tõusev soe on parem kui tao keskelt tõusev soe ja mis neti koormamisest sa räägid??

meelis kirjutas: Talvel tõesti kogu õhku õuest võtta pole mõtekas.

Selgitasin vist valesti, kogu õhku polegi plaan väljast võtta, mõte oli, et õuest saaks mingi klapigaühest kohast vajadusel värsket õhku võtta.

Motamees kirjutas:

karuanton kirjutas: Sooviks kommentaare sellise radiaatorite paigalduse suhtes...

:ohmy: Sitt paigutus on.

Motamees kirjutas: Vesikütte radikad välisseina äärt mööda, ringiratast. Voodi ja seina vahel peab olema vahe.
Kapid teha nii, et radikate õhk saab tõusta välisseina mööda üles ja sealt jälle tuppa.

Pole mõtet netti koormatagi. :blush:

Tegin teise pildi, mis selgitab mu mõtet paremini, radiaatorid võtavad põrandalt külma õhku ja soojendavad seda, vajadusel võib avada õuest värske õhu klapi.

Motamees, kas sinu mõte on niimoodi?

karuanton kirjutas: Motamees, kas sinu mõte on niimoodi?

Ega see polegid nii väga minu mõte. Umbes nii käibki põhjamaa elamutel. Kappi pole vaja eraldi seinast eemale teha. Lihtsalt radikas on kapis, allääres välisseina vastus. Õhul antakse võimalus ringi liikuda (all ja ülal pilud). Diivani alused istemad on ka kahekordse põhjaga, et õhk ringelda saaks.
Kui sa voodi vahele kahekordset seina ei tee (radikas all), siis hommikuks on sul padi seina külge külmunud.
Kruvi pead peidad küll teise vineeri alla, aga kondentsvesi tekib sinna ikka. Kruvi ju ikkagi külmub. Vaja on panna kahekordne soojustus, teised latid teistpidi. See lõikab külmasilla katki.
Põrandale pane põrandaküte, muidu on paljalu võimatu liikuda.
Praeguse plaani järgi teed sa just selliseid vigu, mis ma oma Masteri juures tegin. Miinus 15 kraadi juures jääb kahest kilovatist soendusest väheks, et sees elada. Praegu on mul suurem elamine ja 1kw piisab tavaliselt. Sellel põhjusel ongi tungiv soovitus võtta kongiga masin. Seal on soojustamine effektiivne. Põranda soojustamisega saab minna ka allapoole. Elamise niiskus ei külmu akna külge. Masteriga liikuma hakates jooksis vesi solinal kabiini nurka, kui esimest kurve võtsin. Ennem pidi muidugi tüki aega akent sulatama.
Külmutuskapi alla põrandasse tee hingamise vent avad. Ühtlasi saab ka külmkapp lisajahutust. Põranda august pane toru läbi, siis saad teda vajadusel sulgeda ja soojustus ei hakka pudisema.
Kui on küsimusi, võid alati helistada. Õpi teiste vigadest.

Mul Kabes selliselt

Aga radikad on põrandast ca 30cm kõrgusel seinas. Põranda ja seina nurk on tühi, et ei tekiks külma punkti. Juhtmed, veevoolikud ja äravoolutorud on radikate peal


Lisaks on ka põranda küte

Motamees kirjutas: Põranda soojustamisega saab minna ka allapoole. Elamise niiskus ei külmu akna külge. Masteriga liikuma hakates jooksis vesi solinal kabiini nurka, kui esimest kurve võtsin. Ennem pidi muidugi tüki aega akent sulatama.

Ei saanud aru, mismõttes allapoole?

Bussi tagaosa sai musta põranda ja seinad, aeg on mööbli paiknemist katsetada

karuanton kirjutas: Ei saanud aru, mismõttes allapoole?

Soojustus võtab 10cm autost ruumi. Kuna kõrgus on eriti kriitiline mõõt, siis otsustasin MBees osa soojustust panna põrandatasapinnast allapoole. Seal aga peab arvestama ka sellega, et raam tekitab külmasilla. Ivecos, kus kõrgust on küllaga, enam seda nippi ei kasutanud.

Motamees kirjutas:

karuanton kirjutas: Ei saanud aru, mismõttes allapoole?

Soojustus võtab 10cm autost ruumi. Kuna kõrgus on eriti kriitiline mõõt, siis otsustasin MBees osa soojustust panna põrandatasapinnast allapoole. Seal aga peab arvestama ka sellega, et raam tekitab külmasilla. Ivecos, kus kõrgust on küllaga, enam seda nippi ei kasutanud.

Olen ka altpoolt soojustamisele mõelnud aga seal neid vidinaid niipalju ees jätan selle hilisemaks, siis kui hakkan akusid põranda alla panema.
Aga tänud kõigile kaasa mõtlemise eest

Mõni klõps tegemistest, sai wc ja vannitoa seinad paika ning põrand hüdrotõkkega kaetud