Matkaauto ehitamisest.

... mõlemil on veel vaegtöid.

Bussi ehitamiseks said elupuud spetsiaalse sisselõike ...

... nüüd peangi bussi seal hoidma, muidu paistab ju sisselõige välja. Nii, et buss pole müügiks.

Motamees pani pildi
Pilt mõni postitus allpool.

eavp kirjutab
Kas tuledega üle pingutatud ei ole
Pärast veel mõnele ülevaatusonule ei meeldi. :dry:

Motamees kirjutab
No ei saa ma ka sinna ülepingutamisse midagi parata. Sedasi nõudis expert. Seljakott varjab tulede nähtavusnurka. Kui ma oleks tahtnud panna ilma lisatuledeta, siis poleks mõtet panna olnudki. Kast oleks tulnud miskine pool meetrit lai.
Tulede nähtavusnurk peab olema 80kraadi väljapoole ja 45kraadi sissepoole.

Nägin ka tänaval liikumas tehaseversioonis seljakotiga autot. Paistab, et experdil on ikka õigus nõuda lisatulesid.

Alates reedest sõidan ringi 3,5 tonnise täismassiga sõiduautoga, milles on kolm kohta.

Motamees Hääleta:

Alates reedest sõidan ringi 3,5 tonnise täismassiga sõiduautoga, milles on kolm kohta.

Sõidan juba viimane pool aastat igapäevasõite "sõiduautoga" , millel on passis 8+1 kohta ja täismass 3450kg, kandejõud 1450kg . Pakett sisaldab ka ABS pidureid ja 111 kw diiselmootorit, et saaks vedada lubatud massiga piduritega käru (passi järgi lubatud kuni 3000kg )

Suurepärane alus matkaautoks ehitamiseks, kahjuks tuleb sinna ainuüksi ülestõstetav kahe magamiskohaga telgiga katus umbes 4000.- EUR.

Kahjuks ei taha selliseid autosid sõiduautoks pidada ei kummiremont ega autopesulad :S

Peale selle on puuduseks see, et alates 2010 olen selle autoga paljudes saksa linnades elutsoonides lindprii ja trahvimisele määratud. (Seda rohelise kleepsu puudumise pärast.)

eavp Kirjutab

Peale selle on puuduseks see, et alates 2010 olen selle autoga paljudes saksa linnades elutsoonides lindprii ja trahvimisele määratud. (Seda rohelise kleepsu puudumise pärast.)

Mida see roheline kleeps tähendab. Kas see on seotud diisliga? Kui diisliga seotud, kas siis bens mootoriga 89a bussiga võib seal liikuda?

Katsun ka selle ärakadunud pildi siia üles panna. See siis ette nähtud mõni postitus ülevalpool olevasse teksti.

Saksas on vist 16 linna, kus on kehtestatud mingid erilised elutsoonid (Umweltzone)

Vastavalt saasteastmele said siis autod endale punase, kollase või rohelise kleepsu.

Minu teada see bensiiniga autosid ei puuduta ja bensuka soovitan üldse ehitada gaasi peale, on muus maailmas oluliselt odavam liigelda.

Näiteks slovakkias oli gaas 0,47 eur ja bensiin umbes 1,20 EUR

Bensiini läheb mul 10 liitrit ja gaasi 13,5 liitrit saja kilomeetri kohta (Teise põlvkonna gaasiseade, kuna on monopritse ) Neljas põlvkond oleks vel säästlikum.

Täna sai uuesti auto ümber vormistatud. Ümberehituse avaldusega kaks kohta juurde. Nüüd siis "sõiduauto" 5 kohaline. Sellega paberimajanduse osa lõpetatud. Tehnilise osa juures on veel nokitsemist/täiendamist.

Väga tore, et siia nüüd eraldi matkabussi ehitamise teema tehti.
Kuna aga mu bussi ehituse jutt on kõik ühes teises foorumis, siis lõpetan selle ka seal.
Jätkuvalt saab ikke vaadata seda lingilt
forum.automoto.ee/showthread.php?tid=25154&page=12
Küsimusi bussi kohta võib muidugi siia ka postitada. Vastan neile rõõmuga.
Praegu on käsil uute (kokkupandavate, kiirkinnitustega) istmete installimine.

Motamees lubas
Praegu on käsil uute (kokkupandavate, kiirkinnitustega) istmete installimine.

No paika nad lõpeks said.

Ka esiistme upgrade tehtud.

Loomulikult käib iste ka näoga sõidusuunas.

Plaanid täituvad tasapisi.
Kärukonksu otsustasin teha äravõetava. Seda vidinat on matkabussile taha vaja harvadel kordadel.
Lõikasin Saabi kärukonksu tükkideks ja panin sobiva lego oma bussi jaoks uuesti kokku. Seda legot tuli ikka keevitusega toetada. :huh:

Ühtlasi tegin ka tagastange uue. Stange ja konks on ju omavahel seotud ja üksteist nad siis vajadusel toetavad. Stange tegin värvi mittevajavast materjalist. Nii pole edaspidi sellega muret. Isegi siis, kui seal peal midagi hõõrumas on.

57cm boksi prügikasti ja "seljakott" autole valma. Toetub ta stange peale. Veel kinnitus vaja tagaseina külge nipitada.

Õmblused on väheke näha. Poleerimine ja vahatamine andis värskema ilme.

No ei saanud seda ülemõõdulist kasti enam sinna postitusse. Tervet postitust ka ei saanud kustutada. :blush:

Lase oleb siin.






/ford kustutas omavoliliselt selle tühja ära:)/

Minul on oma ülemõõdulise tulesid varjava Thule kasti jaoks toimiv lahendus valmis.

Käru konks kannatab sildi järgi 100kg.
Sinna otsa läheb jalgrattahoidja. Sellel on oma tuled, number ja kui vaja, siis ka ämber

Kõik mis jalgrattahoidja peal, on juba legaalne koorem. Eriti box, mis tootja poolt tehtud jalgrattahoidjale kinitamiseks. Kandejõuga 50kg.

Sai ka sissepoole üks kast juurde tehtud. Istmed ju nüüd paigas ja sealt ülemine osa nüüd käiku läkski. Ju leiab sinna kasti sisse ka midagist.

Kapi esimene osa jääb natuke ukseauku katma. Seda ukse osa pole nagu vajagi ja ega ta ehk pikalt seda ukseauku ei kata ka. Plaanis sinna ikka kunagi kitsas suvila uks panna.

Nüüd siis numbrites kirjas see mõte, mida ma kokkutulekul katsusin suuga selgeks teha. Ma kahtlen, kas tookord mul õnnestus vestluskaaslastele ennast veenvalt selgeks teha. Vaatasid, et Motamees vähe segi ja pooldab rohkem bena mootorit.
Lükake siis paberil mu väited uppi. Teisest foorumist pole keegi seda tahtnud teha.

Janka kirjutas: ...Kas renole pole ka plaanis rahulikumat/jõulisemat õlipõletajast jõuallikat leida?

Ei. Ega pole ka majanduslikku mõtet.
Tihtilugu on bensiinimootorid kw poolest rikkamad. Rahuliku väänamise poolest on jah diisel parem.
Katsume siis natuke seda majanduslikku poolt vaagida.
Arvestame minu renuu kuluks 14,5L/100km kohta. Sama masin diisliga võtab umbes 12L/100km kohta. Sellisel kujul on hinnavõit iga 100km juures 42,35 eek (diisli hind 16.65 ja bensiinil 16.70)...
Kui ma tahaks panna mingit diislit renuu peale, siis tuleb see ju osta. No enam vähem korras mootori hind võiks romulas olla ilmselt kusagil 15000eek kanti. Kindlasti on ümbertõstmisel veel kulusid, mingid nipet-näpet asjd. Diiselmootori legaliseerimiseks on vaja läbida ekspertiis. Nii, et miinimum maksumus oleks 20000eek + töö...
... Nii, et peaksin läbima kulude TASAteenimiseks 47000km. Siis alles hakkaks tulema kasum. Millal ma oma kilometraasiga nii kaugele jõuan? Lihtsam on raha kokku hoida mitte sõites või üks reisuke vahele jätta.
Siinkohal pole paslik rääkida diiselmootori oluliselt kallimast remondist ja tahmatestidest. :rolleyes:
Kui mul nüüd matemaatikas midagi sassi läks, siis kindlasti leidub parastajai ... ptüi ... parandajaid. :cool:

Remondi hind oleneb mootori tootmisaastast ja võimsusest. On ka väga kalli remondihinnaga bensiinimootoreid. Nad pole küll õnneks suvilaautodel kasutusel.

Kindlasti olen sama meelt selles, et bensiinimootorit juba olemasooleval autol diisli vastu vahetada on ebamajanduslik.

Keegi ei keela aga juba algul enne ostmist või ehitamist vaadata diiselmootori poole.

Bensiinimootoriga auto tuleb oma ekspluatatsioonis oluliselt odavam, kui ehitada ta ümber gaasile.

Siin peaks aga jälgima seda, et mootor oleks ikkagi tänapäevane.
Sissepritsega, pritse igale silindrile eraldi, mitte monopritse.

Siis saab panna ka kokkuhoidliku IV põlvkonna gaasiseadme. Monopritsele ja tavalisele karburaatormootorile saab paigaldada ainult II põlvkonna seadme.

Kuigi ei tohiks, võib siiski väheneda ka mootori võimsus. Seda just siis, kui püüda gaasikulu väga ükonoomseks reguleerida.

Soovitav oleks siis vaadata kohe selline bensiinimootor, kus väike võimsusevaru.

Ehk siis tavaliselt tuleks valida selle mudeli võimsaima bensiinimootoriga auto, mis tehas üldse toodab. Tihti aga valikus kahte erinevat bensmootorit üldse polegi.

Kindlasti tuleks arvestada ka gaasiseadme maksumusega. Mida korralikum seade, seda kallim.
Mida arenenum riik valida paigalduseks, seda kallim paigaldus.

Näiteks saksamaa ja poola sama seadme paigaldushinna vahe võib olla üle 1000 euro.

Kõige odavam paigaldus on praegu veel eestis. Küsimus, kas ka kõige parem ja kvaliteetsem ? Vastus on kindel ei, sest eestis paigaldatakse gaasiseadmeid imevähe ja sepärast püütakse pähe määrida jub soetatud ja vanem mudel ning pole palju ka paigalduskogemusi.


Kokkuvõttes tuleb bensiinimootoriga auto gaasiseadmega sama kallis või kallim, kui diiselauto.

Küsimus , miks siis üldse bensiin + gaas ?

Paljudes riikides on nii energia , kui aktsiisipoliitika erinevalt eestist siiski õigetel alustel.

On palju euroopa riike, kus gaas on diislist ja bensiinist kordades odavam. Seega suvilaautole soovitan gaasi.

Suur pluss on ka see, et saate rahulikult sõita ka saksamaa rohelise tsooni linnades.

Samuti on ka riike, kus gaasitanklate võrku pole üle riigi välja ehitatud. Lähim neist on vast oma nafta ja gaasimaardlatega Norra.

ŽGaasiseadme tasuvuse kohta praegu ei oska nagu eriti sõna võtta. Küll aga tegi arvestusi vene ajal selle kohta.
Mul oli uus Niva. Otsustasin sellele peale panna gaasiseadme (uue). Sellest momendist hakkasin pidama arvestust gaasi ja bensiini osas. Aastad läksid. Vene aeg sai läbi. Läbi sai ka gaasiga sõitmise aeg - just tasuvuse osas. Võtsin gaasiseadme maha.
Mahavõtmise ajaks oli gaasiseade ennast teeninud nulli, ei rohkemat. Kasu oli temast aga tohutu. Sain oma autoga vabalt sõita, vaatamata kriisiaastatele. Usun, et paljud mäletavad aegu, kui bensiini anti 20liitrit auto kohta kuus. Gaasil piirangut polnud. Kui paagigaasi polnud, siis majapidamisgaasist polnud kunagi puudu. Mul olid tehtud igatsorti ümbervillimise torud/voolikud.
Oli aegu, kui maale sõites (20km), ei näinud ühtegi teist masinat. Üksi maanteede kuningas.
Tänapäevased gaasiseadmed maksavad ka kusagil 20000eek kanti. Siin võib tasuvusega olla sama, mis diiselmootoriga.
Igastahes sõidan rahumeeli bensiinimootoriga ja ei lase ennast segada juttudest. Järgmine masin on tehase poolt diiselmootoriga. Vat las ollagi. :silly:

Minu auto II põlvkonna gaasiseade maksis koos tuttava paigaldusega 6000.- eek. See sisaldas mingi itaalia seadme, 65 liitrise välise mahuti tagavararatta asemele (rattakujuline) soojendusega reduktori, täitmisava jne. Täpsemalt oli kirjas ARK esitatud paberil, et gaasiseadme ametlikult passi saaks.

Tollaste hindadega arvestasin tasuvusajaks umbes 30 000 km.

Tegelik tasuvusaeg oli siiski lühem, arvestades piiritaguseid sõite ja vahepealset suurt hinnavahet ka eestis.

Soovitan siiski seadme soetuskulu mitte arvestada ja liita see auto üldisele soetushinnale.

Siis saab arvestada tasuvust juba esimesest 100 km.

On palju kodukütteseadmeid, mille soetusmaksumust ei tasu tasuvusele liita.

Kindlasti on selleks 15 aastat vana maasoojuspump, mis 16 aastal vahetust vajab

7 aastat vana õhksoojuspump, kui otsad annab

6 aastat vana päikesekollektor, mis ei pidanud vastu meie talvedele ja lume raskusele jne.

Mitte, et mul nad kõik omal oleks, aga tean selliseid juhuseid, kus nii lühike kasutusaeg on olnud.

Arvestame tasuvusaja asemel hoopis mugavusaega.

Gaasi tankimist eestis ilma järjekorrata, odavamat km hinda , suuremat õli vahetusvälpa, kauem kestvaid spetsküünlaid (kui nad on soetatud ) jne.

Pisikese gaasimahuti korral ka tihedamaid tankimisi

eavp arutleb...
Soovitan siiski seadme soetuskulu mitte arvestada ja liita see auto üldisele soetushinnale.

Siis saab arvestada tasuvust juba esimesest 100 km.
...

See on küll huvitav mõttemall.
Võin muidugi teha selliseid "vigureid", nagu diiselmootori panek bensiinika asemele. See ei ole siis üldsegi kannustatud rahalisest huvist, vaid puht tehnilisest huvist ja näppude "sügamishimust". Boonusena on siis muidugi odavam kilomeetrihinne.
Selline mõttelaad on umbes sama huvitav, kui eavp oma. Majandusega ei ole siin muidugi midagi pistmist.