iseehitaja elektriskeem - energiakeskus

Bussis tahtsin 220v kasutada:
1.Autoaku laadijat.
2.Igasuguseid digitehnika laadijaid, madratsipump.
3.Salongi soendamiseks kuni 600w õliradikas või 1500w soojapuhur.
4.Vahel mikrlaineahju kui 1000w.
5.Külmkapp vist oli max 65w.
6.Suveti kasutan kodust stereot,võimsust ei teagi -Helibuss-
7.
Kiulist elektrikaablit on oma elastsuse osas mugavam paigaldada ja hilisemate remondi- või täiendustööde osas mõnusam möllata. Mul tegelt automatkamise osas kogemusi vähe ja hetkel ainult unistused, mis ei pruugi samas reaalsus üldse olla, näiteks miks mikrot vaja kui gaas ka suhteliselt kiire!

Automaatkaitsmed? Mida seal peaks vaatama!

Siin lihtne lahendus kooli füüsikatunnist P=I*U*cosf ( cosf - mängib vähe rolli kui pole el-mootor ja vahelduvvool ) P- võimsus vatti. I - vool amprit ja U - pinge volti.
Kaitsmeid ja juhtmed valime amprite järgi. Isolatsiooni valime voltide järgi
seega näide 150W tarbiast
A. 220V korral I=P/u = 150/220=0,75A
B. 12V korral I=P/U = 150/12=12,5A
Seega on vaja teada millised on tarbijad ja millise vooluga kasutate. Mina soovitaks 220V korral kasutada 2,5 mm ja kiulist ( kannatab suuremat voolu ) Enamikus kodutarbimises olevad seadmed ei ületa 2,5kW seega on kaetud kaitse 16A piisav ühele pistikule ja lühise korral ei lähe juhtmestik kärssama.

12V korral on olukord raskem , nagu selgub on voolud väikese tarbimise juures üsna suured , seega juhtme ristlõiked olulisemalt kobedamad . 1000W inverter vajab korralikku juhtmestiku . Minu soovitus : kui kasutame 220V kasutame automaatkaitsmeid ( elektripoes müüa ) , kui aga 12V kasutame autonduses levinud sulavkaitsmeid , spets autotarvikute poodides saadaval kuni 200A kaitsmed ja nende alused.

Mina kasutaks ka autos automaatkaitsmeid. Tänu laevaehitusele on väike kogemus nendega olemas. Sulavkaitsmetega on tüütu mässata kuigi nad võtavad oluliselt vähem ruumi. Sulavkaitsmed tulevad odavamad ka. Tegin päeval töö juures laua pealt leitud kaitsmeblokist ka pildid. Katsun need siia üles riputada.
Mina vedasin inverterile päris jämedad juhtmad. 12V juures annab pingelang ennast päris hästi tunda, seega väike üledimensioneerimine ei ole kurjast. Minu inverteril on ka helisignaal, kui pinge liiga madalale langeb. Saab õigel ajal tarbimise kinni keerata. Akut liiga tühjaks imeda pole soovitatav.

minul on kasutada selline tabel:
max vool = min. ristlõige
A=mm2
0,7=0,05
1 = 0.07
1,3=0,1
2,5=0,2
3,5=0,3
4=0,4
5=0,5
6=0,6
7=0,7
8=0,8
10=1
14=1,5
17=2,0
20=2,5
25=4,0
30=6,0
54=11,0

kuskilt jäänud ka kõrva mingi rusika reegel 7A = 1mm2
mis selle tabeli järgi ka toimib väiksemate vooludega ?
alati on aga parem võtta rohke kui vähem - või siis oleneb olukorrast mida võtta
ehk mina laseks 1mm2 soonest läbi ehk piiraks selle ~6A kaitsemaga 1,5mm2 soone piiraks ~10A 2,5mm2 piiraks ~15A
4mm2 piiraks 20A-ga ja 6mm2 25A-ga
ja sellest ma lähtun ka enda käru puhul nüüd.

7A= 1 ruudune kaabel tundub loogiline olevat. Meil on kõigil raadiojaamadel kaasas 1,5 ruudune kaabel ja norm tarbimine ongi 6-8A. Kaitse on neil kaasas 10A.

Siin siis 1 pilt

Korvimees Hääleta:

MeelisV kirjutas: jah keegi võiks kõneleda nendest erinevatest laadijatest ja inverteritest

Akulaadijaga inverter, millest enne rääkisin, näeb välja selline:

Eestis saadaval näiteks SIIT

Tema laadimisvõimsusest muidugi ei piisa kõigi 12V seadmete toiteks, kui aku täiesti tühi.

Kas kellegil oleks veel vihjeid sellistele seadmetele
tegelikuses oleks huvitatud isegi kahest sellisest (teine läheks töö autosse - liikuv töökoda)

tõstan ülesse aasta vana teema

joonistasin pabelile mustandina oma mõtte nn. energiakeskusest
selles siis on 220V sisend, aku, laadija, inverter ja väljund tarbijatele 220v ja 12v

mõte oli teha lihtsalt kasutatav süsteem ja eraldada erinevad kasutus võimalused

kasutusvõimalused
1. 0(null) ehk midagi ei toimu - vool väljas
2. ainult 12v aku pealt
3. aku pealt 12v ja läbi inverteri 220v
4. seinast 220v, aku laadimine ja 12v aku pealt.

seega selle järgi oleks vajadus 4 positsioonilisle lülitile mille iga positsioon vastaks kirjaldatud kasutusvõimalusele

selleks et seda saavutada paigutasin süsteemi (joonisel)
3 releed millede abil siis tomub kogu juhtimine.

positsioon "null" jätab toiteta kõik releed ja kilbist ei välju midagi isegi siis kui 220V on seinast sisse pandud

positsioonis 2 rakendub üks relee ja lülitab sisse aku ahela millest siis saab toite kõik mis vaja 12v peal - igal asjal oma lüliti mudugi
3. positsioon aku ja inverter lükkab sisse teise relee mis jälle lükkab sisse akutoite kuid lisaks pingestab ka inverteri sisendi ja seega on tarbitav ka 220v aku pealt
4. positsioonis jälle 12v aku pealt, inverter lülitatakse toitest maha inverteri sekundaar pool lülitatakse süsteemist välja ja sisse lükatakse 220v sisend

ehk sellega saan ma teha varjatud kilbi mille juhtimiseks on mul vaid üks lüliti erinevateks sisend ja väljund pingete valikuks.

üks peakaitse 230v sisendile
ja üks peakaitse aku ja tarbijate vahele

edasi tuleb nn. sekundaarne kilp ehk jaotuskilp kus toimub esmalt 220 jagamine mõneks pistikuks - fikseeritud tarbijaid ei ole ette nähtud kui v.a. külmik millel on 220 toite võimalus.
ning teisalt 12v jagamine valgustusele. paarile ventilaatorile, multimeedia, ja mõni pistik.

igale jaotatud ahelale 220 ja 12v oma kaitse vahele.

kilbi seinale ehk voltmeeter aku pinge indikeerimiseks ja ehk ampermeeter koormatuse kontrolliks.

ühe lülitiga nn. lollikindla süsteemi eelis on võimalus seda kasutada kui sa pole selle siseeluga kursis - lihtne ja loogiline keera vaid nupp õigesse asendisse.

Kõigest muust ma saan Sinu jutu puhul aru (et igal ahelal eraldi lüliti ning kaitse vahel, lisaks voltmeeter jne) aga selle nelja positsiooniga lüliti mõte jääb küll arusaamatuks.
Mina saan asjast aru nii: kui välist 220V toidet pole, siis tuleb 12V aku pealt ning kui lisaks on vaja ka 220V, siis lülitad lihtsalt inverteri sisse.
Kui on lisaks ka väline 220V toide, siis akulaadija laeb akut ning 220V tuleb samuti väljast. (akulaadijaga inverteril jookseb vool välise toite ja väljalülitatud inverteri korral nö. "otse läbi") tavalise inverteri puhul tuleb ilmselt mingi relee vahele panna.
No võibolla veel mingi pealüliti, mis terve kuudi voolu välja lülitab, aga et neli positsiooni ...

et oleks lihtne kasutada ka naisel või kellegil kolmandal iskul kes käru laenab

just et vältida seda juhendamist kus vastaspool vaatabjuhmilt ja ei mõista (eriti kui ei tea mis asi on mis)

"kui on see siis pane see sinna ja see lülta sisse ja see tõta sinna pistikusse"

ehk mitte teha mitu tlülitit vaid üks lüliti millega väldid valede kombinatsioonide kasutamise

et sul on vaid üks pistik kuhu saad sisse pista seina voolu kui sisendi ja üks nupp kust valid mida tahad.

tahad voolu välja lülitada keerad ühe lüliti positsiooni "null"
tahad kasutada vaid 12v tarbijaid ehk valgustust jms. JA kui sul ei ole "seina voolu" keerad sama lüliti positsiooni "12V ehk AKU" kui tahad kasutada ka mõnda 230V tarbijat keerad selle lüliti postitsiooni "12v ja Inverter" (teistel juhtudel ei jookse inverter kaasa, ja ei pea otsima seda nuppu kust see sisse lülitada)
kui sul on aga "seina vool" siis läheb lüliti positsiooni "laadimine" millega kaasneb ka 12v toide ja otse seinast 220v võimalus ilma inverterita.

ehk välistada olukorda kus inverter töötab sest jäi kogemata sisse kuigi pole vaja isegi siis kui on "seina toide" jms.

asja kahju on vaid sellest, et igas asendis on üks relee mis on siis väike tarbija

mis teha ma õppisin kunagi automaatikat ja selline releeskeem on minu mõistes lihtne, loogiline ja tomiv asi
võimalik et ma mõtlen üle aga ....

MeelisV kirjutas: mis teha ma õppisin kunagi automaatikat ja selline releeskeem on minu mõistes lihtne, loogiline ja tomiv asi

Nojah öelnud siis kohe, et oled selle ala spetsialist

On omal just selline 1000w inverter.Teeb kohvi enamasti,nüüd 215ah akudest,vahel ka 100ah-sest.Originaaljuhtmed on 25mm2 ja alla selle pole mõistlik 12V ahelaid teha.Panin otse 100ah kuudiaku kohale,natuke ainult tuli 12v ahelat pikendada.Mõistlik on kasutada töötava mootoriga,siis genekas ka laeb 40-80A ja nõrgema aku korral ainus võimalus.
Tulevikus panen 3-e positsioonilise ümberlüliti
1)Toide välisest 230v võrgust
2)Toide generaatorist
3)Toide inverterist
4)0 asend

25mm2 on sul juhtmed - akust inverterisse ?
samuti peaks sellised olema laadijast akusse ?

aga akust tarbijatele - valgus, külmik, TV jms. pole üle 2,5mm2 vist vaja ?

külmikul on mul originaalis juhe küljes ja see külle üle 2,5mm2 ei paista külmik siis 85W

jah kilbi sisemised ahelad teen 4mm2 aga iga tarbija ahel ei peaks seeline olema ju piisab 2,5mm2

hetkel ei näe külmikust kangemat tarbijat - telekas vist on ehk samas suurusjärgus ? aga valgus LED on lahja ja ...

selline kiire kriitseldus sai

kes saab aru see saab ja kommenteerib
kes ei saa aru aga tahaks see küsib
teised õpivad koos minuga mida targemad ütlevad

Vaatan seda K2 ja mõtisklen milline se relee kül välja näeb / 3 sulguvat ja üks avanev , kontaktides nii 12V kui ka 220V ? OK kasutad 4 paarilist releed. kuid kuidas lülitub relee K1 kui välist toidet ei ole. Skeemi järgi peaks mähis 220V olema ? seega ainult 12V tarbijad ainult akult ??? Lisaks sellele tekib küsimus kui toide 220V antakse tavalisest kahe auguga pesast kus määramatta on N ja L K2 positsioonil läheb inverter PÕMM

Kõik keerulised asjad on vähem töökindlad kui lihtsad.Kahjuks pole tugevale voolule saada 3-e positsioonilist 0 seisuga ümberlülitit,max.vool mida olen kohanud on 20A aga tegelikult kontaktid seda ei kannata....tuleb kasutada 3x 20A paariskontaktidega kontaktoreid ja siis kannatab.Akulaadijal lüliti otselülitusel põles sisse kui pandi käivitusreziimi,C16 automaat jäi ka nõrgaks nüüd D20 automaat ja kannatab kõike.Hiljem panen skeemi kuna tuleb uuesti välja joonestada.

panin skeemi ülesse ja jooksin kiirelt välja
tunnistan, et pole süviti asja anlüüsinud vaid tegin kiire joonise peast paberile
ehk esmane funktsionaalskeem

samuti ei jõudnud anda mingit esmast kirjeldust

ümberlüliti on mõeldus selline mis igas asendis ühendab vaid ühe paari kontakte ehk teise asendisse keerates lahutab eelmised. ehk igas positsioonis on rakendunud vaid üks relee

releesid/kontaktoreid on erinevaid küll neid kontakte jagub

relee K1 ei peagi lülitama kui väljast toidet ei tule - see tööresiim on nn. laadimise resiim
asend 2 ehk k2 on aku pealt 12v ja inverteri toide
asend 3 on ainult aku toide ilma inverterita.

tõsi, lühise oht on suur juhul kui on ühendatud sisendkaabel seinast ja lüliti kaudu asend 2 ehk inverteri toide
seega satub kokku "seina" pinge inverterist tuleva pingega
selle vältimiseks tuleb tekitada mõned blokeeringud ehk tuleb lisada veel mõned kontaktid.

riistvara otsima hakates võin samas aga komistada ja leida, et kogu see asi pole hea - aga see ei tähenda, et mõelda ei või

tiit Hääleta:

Kõik keerulised asjad on vähem töökindlad kui lihtsad.Kahjuks pole tugevale voolule saada 3-e positsioonilist 0 seisuga ümberlülitit,max.vool mida olen kohanud on 20A aga tegelikult kontaktid seda ei kannata....tuleb kasutada 3x 20A paariskontaktidega kontaktoreid ja siis kannatab.Akulaadijal lüliti otselülitusel põles sisse kui pandi käivitusreziimi,C16 automaat jäi ka nõrgaks nüüd D20 automaat ja kannatab kõike.Hiljem panen skeemi kuna tuleb uuesti välja joonestada.

jah just kuna pole piisavalt head lülitit millega teha see lülituste asi kõik ära tuleb just kasutada käiviteid/kontaktoreid/releesid.

kiire täiendus skeemis

blokeering läbi K1 kontakti,
et vältida inverteri väljundi ja seina toite sisendi kohtumist.

vaatsin esmakordselt, et oleks vajadus

K1 220 mähis ja 4xNO kontaktid
K2 12V mähis ja 3xNO ja 1xNC kontaktid
K3 12V mähis ja 1xNO kontakt

img152.imageshack.us/img152/1445/elektriskeem.jpg

kontoris tekis arutelu
kuidas toimib inverter ?
kas peale inverteri väljalülitamist s.o. toite katkestus
kas samal hetkel lülitub välja ka väljund või jääb väljundis mingiks hetkeks ka pinge peale.

ehk lülitades positsioonilt 2 positsioonile 1 siis kas võib tekida olukord kus
liinipinge tuleb enne peale kui inverteri pinge "maha kukub" ?

õhtul tuleb siidri kõrvale pikem mängimine paberil

Mingiks ajahetkeks jääb inverter peale välja lülitamist veel voolu andma.

Umbes ehk sama kaua, kui võimsamad LED pirnid lõplikult kustuvad.

Aga seda välise toite ja inverteri eraldamist müüs vist ka reimo kataloog,
kui ma ei eksi?

üks siider ja üks kontakt ilmus veel skeemi

ehk inverteri toite välja lülitamisega katkestatakse ka väljund

img849.imageshack.us/img849/1445/elektriskeem.jpg

MeelisV kirjutas: et oleks lihtne kasutada ka naisel või kellegil kolmandal iskul kes käru laenab

just et vältida seda juhendamist kus vastaspool vaatabjuhmilt ja ei mõista (eriti kui ei tea mis asi on mis)

"kui on see siis pane see sinna ja see lülta sisse ja see tõta sinna pistikusse"

ehk mitte teha mitu tlülitit vaid üks lüliti millega väldid valede kombinatsioonide kasutamise

et sul on vaid üks pistik kuhu saad sisse pista seina voolu kui sisendi ja üks nupp kust valid mida tahad.

Kordan veel korra hakatuseks üle, et ei jaga elektrist suurt midagi, aga siin ju ongi eesmärgiks süsteem "millega ka tädi Maali" hakkama saaks

Ja vot siinkohal tekivadki küsimused. Kui on nelja positsiooniga lüliti, siis peab ju kasutaja teadma, millist positsiooni tal parajasti on vaja kasutada ning see eeldab juba eelteadmisi või kasutuskogemust.
Lihtne süsteem näeks võhiku nägemuses välja selline, kus sisendis on kaks varianti ehk siis väline 220V on ühendatud (pistik seinas) või on kogu tarbimine aku pealt (pistik ei ole seinas).
Väljunditest on tarvis 12V ja 220V ning võhikut ei huvita kust see tuleb, peaasi et olemas on. 12voldiga on asi lihtne, see tuleb alati akust, olenemata sellest, kas laadija on taga või mitte.
Probleem on ainult 220voldiga. Sisseehitatud laadijaga inverteril on nii, et kui väline 220V on ühendatud, siis invereteri "OFF" asendis jookseb vool nö. otse läbi
ning "ON" asendis toodetakse 220V aku pealt.
Küsimus ongi nüüd selles, kuidas saavutada sama asi tavalise inverteriga ja olekski asi lahendatud, ilma terve releemajanduseta.

Kui sul nüüd kasutuses impulsslaadija - siis mina kaotaks selle K1 üldese sellisel moel nagu ta praegu on ära- / Impulsslaadija annab toidet võrku 12VDC ja laeb akut ( suuremad ...25A ,veel suurema tarbimise korral võetakse lisa akult )võib taga olla kas või terve aasta - seega välistoite lisamisel rakendub kohe K1 - mis plokeerib Inverteri mõlemad VAC väljundid ( võid ka olla eriti kokkuhoidlik ning Inverteri massi katkestada ) seega pole vahet mis asendis on K2/K3 , ning laadija alustab oma tööd on olemas nii VAC kui ka VDC - Kui välistoide puudub on lüliti K3 või K2 peal seega kas ainult VDC või VDC+VAC . F1 kasuta kõrvuti asetsevate automaatidena üks massi ja teine välisvõrgu sulgemiseks- kus lahkudes kõps ja maja pime - nii näeks se tarbijasõbralikum , St: välistoite korral kõik välistoite tarbimisel- välistoite puudumisel kõik akult.