Vana autoelamu korda sättimine.

Ähvardasin katla toitekaablit ümbertõstmisega. Täna viisin otsuse ellu. Jätkus isegi originaalkaabli pikkusest.

Katla käivitamisel on aku kenasti täis





Pika juhtmega läks asi tippkoormusel (hõõgküünal ja pumba kiire nokkimine) väga nutuseks. Kartsin isegi, et aju võib katla seisma panna. Päris Webasto oleks selle peale juba shut downi teinud.





Nüüd originaal juhtmega käivitades oli tippkoormuse pinge väga korralik.

Täna selgus üks huvitav tõsiasi, kui sõbraga juttu ajasin. Püüdsin talle selgeks teha, mis ma täna tegin. Ta ütles:"Üks lollikindel asi." ... ja siis tuligi tõde päevavalgele - ma ju enda jaoks tegin.

Kunagi oli mul Iveco autoelamu. Seal sai ka inverteriga voolu teha. Kui inverter ühendada auto 220 vooluvõrku, siis on igas pistikus kenasti voolud olemas. Üks kord aga unustasin ühendusjuhtme välja võtta ja panin masina välisvooluvõrku. Selline omaalgatuslik tegevus ei olnud inverteri manuaalis ette nähtud ja hinnaline kast lasi tehasest sisse paigaldatud suitsu välja. Ilma suitsuta need asjad aga ei toimi.

Selle jama vältimiseks ostsin nüüd poest "rubilniku" 
www.osta.ee/vana-rubilnik-207029537.html  
 Ostetu nägi küll pisut teisem välja, aga asja ajab ära. Kui inverter töösse lülitada, siis eraldatakse välisvõrk sisevõrgust. Välisvõrgu kasutamisel on aga inverter kindlalt lahutatud. Selleks tuleb lihtsalt lüliti nuppu lükata vastavasse asendisse.
 Akulaadija jaoks panin ka eraldi pistiku akuruumi. Ennem sai see voolu lae all olevast pistikupesast, juhe käis pingi vahelt välja. Akulaadija saab toidet ainult siis, kui välisvõrk on ühendatud. Inverteriga pole ju mõtet akulaadijat toita.











Lahenes ära ka kütuse paagi korgi küsimus. Romulast leidsin ühe korgi, mis sobis Ducatole (korgi vint 52mm ja samm 4mm). Detail on pärit Fordi roolivõimendi õlipaagi pealt. Teadmata on aga millise mudeli oma. Väike uurimistöö internetis ütles, et Sierra oma (kindel pole). Klapile sidusin esialgu niidi vahele, et vaakum paaki ei tekiks. Eks selgub, milline lõpplahendus tuleb.

Täna sai paika inverter. Tegin juurde kaks jämedat ühendusjuhet. Originaaljuhtmed panin kahe aku vahelise silla jaoks, muidu poleks juhtmed poldi alla ära mahtunud. Oma tehtud klemmid on paksemad.
Kui näitasin klemmide tegemist, siis jäi üks nipp veel "vaka" alla. Õiges mõõdus vasktoru juhtme kimbu otsa ajamine on raskendatud, kuna keed kipuvad harali minema. Selle vastu nägin head nippi. Juhtme koorimisel jäeti väike rõngas veel juhtme peale, mis hoidis traadikesi koos. Kui toru otsa pandud, siis saab rõnga näpitsatega ära tõmmata.





Juhtmed küljes, kontrollisin inverterit. Vaatasin mis pidi ventikad puhuvad. Ma tahtsin, et ventikad puhuksid samas suunas, mis loomulik tõmme. Oli vastupidi. Võtsin inverteri korra lahti ja keerasin ventikad ringi. Nüüd puhub jahutusõhku alt ülespoole. Inverterit teist pidi ei tahtnud panna, kuna siis oleks ekraan nähtamatuks jäänud. 








Energiatuba hakkab valmis saama. Jäänud veel päiksepaneelid panna ja ühendada. Kui katus remonditud, saab selle ka tehtud. Vaatan/mõtlen, kas panen pisikese ventika kapi õhku vahetama. Vast ikka on vaja aku gaaside pärast.





Voodi all paikneva diiselpuhuri peale panin vineeri. Nüüd muutus voodi alune jälle hoiuruumiks.

Projekt jääb mõneks ajaks seisma. Tahtsin ta kenasti "garaasi" kuivama viia, saab saabudes alustada katuse remondiga. Kui inimene plaanib, siis Jumal naerab. Masin jääb ikkagi veel mõneks ajaks õue (vasakul) "kuivama". Telk kuivab omaette. Jo siis pole katuse remondiga kiiret.








See masin pidi üldse väga vilets maastikul liikleja olema. Täpselt samasuguse Clou omanik rääkis mulle, kuidas ta valgusfoori alt minema ei saanud. Asfalt oli märg ja ristmik oli tõusu peal, ratas käis lihtsalt all ringi. Minu juhtum on "igikeltsa" peal, mis teeb asja kordades viletsamaks.

 Ära nüüd oma Cloud solvama hakka. See probleem on enamusel matkakatel, kui selle ise mudasse keerad. No kohe üldse  ei taha nad seal liikuda.  

Kas keegi oskab ja julgeb pakkuda, kumb on siis etem, kas esi- või tagasilla veoline matkaauto mudastes ja ka talvistes tingimustes? 

Mina pakuks,et tagavedu õigustab nende sõidukite puhul rohkem.Suurim raskus ju taga.

Tervitus. 
Kaminahi ,pakkuda ei ole siin midagi, puhas füüsika, praktika on tõe kriteerium! Kui olin eelmise esveolise fiatiga 2 korda ,,kinni" istunud ja üks nendest süütu märja muru peal, otsustasi, et järgmine saab olla vaid tagaveoline ja parem kui oleks veel topeltratastega. Nii ka läks ja juba ka kogemus olemas. Kord süütuna näivale muruplatsile keerates andis juba tagumikutunnetus koheselt teda, et tegu on mülkaga   Tagurpidi käik sisse ja lootusetuna tunduvat tegevust sooritama ja , üllatus-üllatus, kuigi vaevaliselt, siis ikkagi välja ta sealt roomas. Mõõdulinti ei olnud kaasas, kuid hinnanguline jälje sügavus oli 10-13cm.  Eelmise sõidukiga ei oleks üritamisel vähematki lootust olnud, pigem sügavamale maa alla

Jah, eks ta nii ole, et kummal teljel suurem raskus peal see vedagu. Mul on üks kaubik - MB Sprinter, tagaveoline. Kui kong tühi hakkavad isegi suvel vihmaga olematul tõusul teinekorda kohepeal rattad ringi käima . Kui aga raskus peal, siis probleemi pole.

 Esiveol on ka mõned eelised, minu kogemuste põhjal. 

Noojah, passist loeme, et esisilla kaal on 1700kg ja tagasilla kaal on 1950kg. Konstant aga on see, et veab esisild ja sellest peame lähtuma. Olen teinud mitmeid muudatusi, et raskuskeset tagant ettepoole tuua. Ilmselt see mul lõplikult ei õnnestu, aga üritan siiski. Mõni võimalus on veel jäänud. 
Ilma raskuskeset muutmata annab läbivust veel parandada talvekummidega. Praeguste suvekate mustriks on pea ainult pikkijooned vee ära juhtimiseks. Lõikamisega saab mustrit parendada või uued kummid osta.
Kaubikute esiveo vaieldamatu eelis on kaubaruumi madal põhi. Suures osas ongi matkaautode põhjad ju kaubikute omad. Sealt siis on saadud kaasa ka väike veake läbivuse osas.  A kui kaalujaotus paigas, siis esivedu on juhitavuse osas ikka suure eelisega tagaveo ees.

Sain aru, et kuiv föön palju paremini kütab terve auto, kui originaal alde? Või miks tekkis vajadus lisa kütte tegema?

Kunagi ise tahksin see auto endale, aga müüa ei tahtnud vahetada teise auto vastu.

Ei usu mina, et kuiv küte Alde üle lööb. Olen lihtsalt "vana kooli" mees ja mul peab kõik varuga olema. Isegi toite võtsin teise ahela pealt. Ka kütus on erinev. Nii on minu meelest kindlam.
Praegu olen lõunas tripil (teise autoga). Üks öösel oli 9 kraadi külma, teise päeva jälle 28 sooja. Kõigeks peab valmis olema. 

Täna lubas vihma. Pole probleemi. Auto jõudis "koju". Mõne aja pärast saab katuse/lae kallale minna.











 Kui veel originaalkütet ja "fööni" võrrelda, siis Alde on nagu keskküte korteris. Hea omadus on see, et radikad on ümberringi ja hoiavad ühtlaselt kogu maja soojas.
 Föön on nagu bullerjan, millega saab kiirelt toa soojaks, aga nurgad jäävad külmaks. Kuivatab ninasõõrmed liialt ära. Ma ei kujutagi ette, mis saab siis, kui föön soojendab toa õhku ringiratast (sisering). Mul võtab õuest värsket õhku, aga ikka käib nina peale. Niiskuse protsent on 30. Kasutasin rekkameeste nippi ja panin märjad paberid õhuvoolu sisse kuivama. 

Küsiks veel küsimusse küsimuse -- kas see pump on 12V 22ml või midagi teistsugust?

mativait kirjutas: ... kas see pump on 12V 22ml või midagi teistsugust?

12v on ta igal juhul, töötab ju 12v peal. Kuna ta on 5kw fööni oma, siis arvata on, et võimsus on 22ml. Kontrollinud pole. Pump on originaalkomplektist. Aga ma saan seda vaadata, kui jälle auto juurde lähen.

Igastahes tänud küsimast. Nüüd sain ma tääda, et on ka 16ml pumpasid. Proovin sellisega, äkki annab vähem sooja. 2kw föön töötas miinus üheksa kraadi juures teises astmes (kuus on kokku), siis oli toas 19kraadi. Jutt käib Traficust. Madala töö tasemega on ka väike probleem - tekib kondensaat. Enne välja lülitamist lasen umbes 15minti max pööretel toimida. Siis kuivab ära.
  

Motamees kirjutas:

mativait kirjutas: ... kas see pump on 12V 22ml või midagi teistsugust?

... Aga ma saan seda vaadata, kui jälle auto juurde lähen. ...
  

Vaadatud, jah on 12V 22ml.

Ps. Eelnevas postituses kirjutasin, et VÕIMSUS 22ml. Minu viga. TOOTLIKKUS oleks õigem sõna selle asemel.

Hammasrihma vahetus.

 Uurisin pabereid. Kilometraas pole veel täis, aga aastaid on palju kogunenud. Et mitte kogu aeg selle peale mõelda, tuleb vahetada.
 Tellisin ära margipõhise rihma komplekti, vända simmeri ja klapikambrikaane tihendi. Ainult vända simmeri, sest nuka simmer käib ju poole aeglasemalt ringi ja tavaliselt see ei leki. Kaitseid eemaldades aga selgus, et komplekt ei klapi nagu minu autoga. Palusin jupifirmast pakkumist. Mõne aja pärast selgus, et nad ei tee pakkumist, kuna VIN koodi järgi pole enam võimalik asjade õigsust kontrollida. Selge siis. Tuleb juppe eemaldama hakata ja võrdleva analüüsi teel tellida. Väga palju abi oli mulle antud videost 

Temal just sama probleem tekkis ülejooksu rulliga, nagu mul.  





 Pildil näha minu tellitud "valed" rullid. Ega väga valed polegi. Kunagi on rullid vahetatud natuke teiste vastu. Seal tuleb rullid vahetada koos kronsteiniga. Nagu "klaver põõsas" oli mul juhuslikult võtta vahetatavate rullidega kronsteinid ja valed rullid hakkasid jälle sobima. Pildil olevad mittevahetatavad rullid on Clou pealt ja veel vahetamata rullidega kronsteinid on põõsast.
Videos on mehel väike segadus väntvõlli paigaldusmärgiga. Mina leidsin täpse märgi hooratta pealt, mis paistab sidurikorpuses oleva augu kaudu. Kõrgsurve pumba rattale puur sisse ja nuka märk on alati kenasti näha.





 Töö käigus selgus, et vända simmer on liialt väike. See aga sobis kenasti nukkvõllile. Sinna ta ka panin. Vända simmeri ja simmeri korpuse tihendi tellin juurde. Eks siis selgub edasi, kuda kokku saab. 
 Pingutusrulli eemaldades lendas pingutuse vedru välja. No on aastatega kannatada saanud. Käisin tõin põõsast teise. 
 Rihma paigalduseks on ette nähtud mõned spetstööriistad. Üks sõrm käib kõrgsurvepumba fikseerimiseks (puur) teine käib väntvõlli ratta sisse (ei kasutata) ja kolmas, sõrmus, on ette nähtud pinguti vedru fikseerimiseks. Saab ka ilma selleta hakkama, aga sõrmusega on vist mugavam. Kuna mul oli pinguti nagunii peos, tegin selle sõrmuse ise valmis. Kaks rellaka lõiget ja voilaa.








 Kogu selle tegevuse õnnestumiseks on vaja heebliga mootorit kangutada. Et asi kergemini liiguks tuleb mootori padja kronsteini polte lahti lasta. Mul oli üks polt väga kinni. Pika meelitamise peale sain poldi tervelt kätte, aga veidi oli ta sealt korpust kaasa võtnud. Tegin kodus vindi puhastusmutri ja keerasin ta puhtaks. Loodan, et sinna sisse jäi ikka nii palju materjali, et poldi saab kinni tõmmata. Kui ei, siis peab veepumba ka ära vahetama (mis pole üldse paha mõte).





Hooratta märgi leidsin tänu sellele, et otsisin väntvõlli fikseerimise võimalust. Vahel saab heebliga hooratast takistada, et rihmaratta mutter lahti keerata. Kuna fikseerimise kohta ei olnud, tuli kasutada väga roppu lahendust. Panin pika sabaga võtme vastu maad ja andsin starterit. õnnestus teisest katsest. Nii hääd silmusvõtit, kui videos, mul polnud. Tavalise lihtvõtmega peab hakkama saama, sest padrunvõti sinna vahele ei mahu.

Suur t2nu vaatamast. T2heldasin, et minu puhuri pump aegajalt on m2rg veidi. Aeg paar pumpa tagavaraks tellida.

Nüüdseks varujupid käes ja rihm paigaldatud. Mõned märkused tulevikuks.
Nii pikk paus ei ole hää. Osa asju unub vahepeal. Näiteks leidsin karbist kolm polti ja panin need kenasti nukaratta kinnituseks. Kuidagi imelik tunne oli neid pingutada - täpsemal uurimisel selgus, et need on hoopis pingutusrulli poldid ja nukaratta poldid olid teises karbis (natuke lühemad).
Veel eri pikkusega poltidest. Väntvõlli simmeri korpust paigaldades avastasin mingil ajal, et kaks polti on nati lühemad. Lühemad poldid käivad süvendatud aukudes, et rihma kaitseplekk saaks nende kohale minna. Pikemad poldid hoiavad ka kaitseplekki kinni.
Rihma pingutusrullid panin kodus kenasti kronsade külge. Paigalduse ajal aga võtsin pingutusrulli uuesti kronsalt maha - nii on lihtsam paigaldada. Kronsteini ja rulli eraldi paigaldades ei jää auto raam segama. 
Klapikambri kaan tuleks paigaldada alles siis, kui nukaratas juba paigas. Nii saab nukaratast stoperdada kruvikeerajaga, kui kinnituspolte keerata. Kui kaan juba peal (minu versioon) ei saa enam selle variandiga ratast plokeerida. Võtsin vana rihma ja hoidsin sellega kinni.
Juppe uurides oli kogu hooldusremont õigustatud. Ülejooksu rulli laager oli häälekas. Tundus, et määre oli pika ajaga ära kuivanud. Muud osad oleks veel kestnud. Rihmal ei olnud mingit kulumist näha.





Juppide ootamise ajal tegelesin aknaga või logelesin niisama.  Küljeaknal oli seespoolt näha veeleke. Just selle koha pealt oli välimine akna raam katki. Keegi oli seda ka üritanud paigata, aga tulutult. Võtsin akna eest ja viisin töökotta. Oma töökotta loomulikult. Kiskusin tihendid eest (eelmine remontija oli liimunud ka tihendeid). Võtsin jupi raamist välja ja puhastasin vanast liimist ja mustusest. Liim vahele, teipisin, sidusin, tangitasin, ja klammerdasin kinni, kuniks liim kuivab.
Ka sisemist raami tuli liimida ja ka rulookardinaid remontida. Kardinate ajamid olid saanud kannatada ja tänu sellele ka päiksekardin (ülevalt otsast) äärtest räbaldunud. Tegin ühe uue liuguri, remontisin lukustamise osi ja kleepisin õhukese hõbteibiga päiksekardina räbalaid. Siis aga selgus, et kardin ei tahtund enam kenasti rullida. Kaalusin erinevaid variante, kuni lõpuks tuli idee kardina alumine ots ülemiseks panna. Tõmbasin kardina siini ja vedrurulli seest välja ja keerasin "titel" teise külje. Ja oligi uus kardin olemas. Ennem pidin muidugi natuke teipi ära nokkima katkise osa pealt.












Kõik asjad said tehtud (vahepeal oli ka paar tormipäeva, kus käisin telkgaraasi valvamas puhangud vähemasti 30m/sek) ja hakkasin tihendeid oma soontesse panema. Sisemine läks kenasti paika, aga välimine oli kuidagi ajaga lühikeseks kuivanud. Kui ennem oli tihendite ühenduskohas paar cm vahet, siis nüüd jääks kümmekond cm. Võimalus tihendit venitada ja pöörde kohal natuke liimiga fikseerida või jättagi suurem vahe. See pole ju mingi probleem, kuna ühenduskoht pannakse ALATI allapoole. Vesi ju ülespoole ei jookse.





 
Kõik oli valmis ja ootas auto juurde sõitu. Äkki plahvatas mul midagi kupli all. Läksin autosse vaatama ja nii oligi ... aken oli eelmise remondi ajal (või juba tehasest) paigaldatud tagurpidi. Võibolla aken oli õigetpidi, aga tihend oli igatahes valesti. Liitekoht oli üleval ja sealt jooksis vesi sisse (ja seina vahele). Aken ei lekkinud mitte katkise raami pärast, vaid vale paigalduse pärast. Nüüd mõtlen, kas pean kõik aknad eest ära võtma???? 

Lõpetame nüüd rihma vahetuse - viimased tähelepanekud. 
Töötava rihma töö kontrollitud, hakkasin paigaldama plastikkaitset. No kuidagi ei tahtnud minna. Veidi liigutasin ja surusin, selle peale hakkas tosooli tilkuma. Tuli välja, et tosooli voolik oli plastikul ees. Nii kõvaks ajaga muutunud, et ei saanud eest ära paenutada. Kohe tuli ka meelde näidisvideo, kus mees vahetas tosooli voolikuid. Muidugi vahetasin ka mina nüüd voolikud ära. 
Ühtlasi vaatasin kriitilise pilguga üle kõik voolikud. Vahetust vajas ka roolivõimendi pumba toitevoolik. Sinna oli pandud tavaline kuuma vee voolik (kirjad peal).








Mootori tagaosa uurides nägin, et turbo õlituse äravoolu voolik oli ka õline. Voolik oli muutunud täiesti kõvaks. Ostsin poest 7cm õlikindlat voolikut. Eelmise päeva 3m vooliku ostu kõrval tundus see veidi imelik. Hydroscandi mehed aga mõistlikud ja mind välja ei naernud.

Nägin videost ühte tulekahju, kus matkaauto laevas põles. Kustutati ja leotati, aga suitses edasi. Seni, kuni leiti omanik ja ta lülitas massi välja. Tuli ei teinudki palju viga, aga vesi tegi. Peale seda küsis poeg mu käest, kas minu autodel on võimalus voolu välja lülitada...
Traficul on mitmesse kohta pandud suured kaitsmed (umbes 100A), mis vajadusel läbi põlevad. Cloul aga polnud midagi.
Panin elamu osale ja siis mõtlesin ka autole - kui juba siis juba. Elamu osal on palju juhtmeid erinevate klemmide peal, lüliti panemine polegi nii lihtne. Otsustasin siis panna kahe aku vahele (2x6v+2x6v) mõlemale. Autole panin ühe veoka lüliti kapoti alla. Nagunii matkaauto suurema osa ajast seisab, saab kõik voolud välja võtta.
Muidugi võiks massi lüliti olla väljas ja kõigile nähtavas kohas (nagu rallikatel), aga see läheks liiga keeruliseks. Oleks eelmainitud elamul olnud lüliti väljas oleks kahjustused olnud ainult elektrisüsteemil. Õnneks sai omanik voolu välja lülitada läbi väljast avatava luugi (lukus).








Hakkasin puhastama katust, et vee lekked pidama saada. Pahtlilabidaga lõikasin vanal pigilindil kõrgemad kohad maha ja lahtised ääred ka. Selle töö käigus avastasin eest otsast vigastuse. Midagi on katusele kukkunud ja pleki lausa katki löönud. Lõikasin sisse pressitud pleki jäägid (külmasild) ja paenutasin enam vähem siledaks. Lasin augu uuesti vahtu täis ja siis tuleb pigilint peale.





Kui auto tõin oli katus väga must. Lasin survepesuriga suure mustuse ja sambla maha. Kõik aga polegi tulnud. Katusel oli veel samblaplekke, mis olid väga kõvasti kinni. Ükshaaval lükkasin nad pahtlilabidaga maha. Sammalt ei tohi katusele jätta, sealt areneb edasi auk. Sammal sööb isegi plastiku pikapeale ära.





Kui vana pigilindi osad olid eemaldatud, siis lasin pinna veel nailonharjaga puhtaks. No mitte täitsa puhtaks, aga enam vähem ja siledam sai ka.